Obsah (5)

§ 1§ 12§ 35§ 40§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18189 Tsiviilasi Tallinn, Tru

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 1

lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

§ 12

lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. 2 2-20-18189

§ 12

lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

§ 35

lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava.

§ 41lg 3 kohaselt kehtestab korteriomanike üldkoosolek majanduskava.

Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 258,7 m2 (tl 7-8). Xxxx korterelamut haldab ja majandab avaldaja. Puudutatud isik on avaldaja liige

§ 1lg 4 alusel.

Avaldaja põhikirja p 2.2.1 kohaselt on omanik kohustatud täitma põhikirja ning ühistu otsuseid (tl 28). Põhikirja p 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Kuluarvestuse aluste osas näeb põhikiri samas punktis ette, et prügivedu arvestatakse korteriomandite arvu järgi; remondifond korteriomandi 1m2 kohta; haldus- ja hoolduskulud korteriomandi 1m2 kohta; kindlustus korteriomandi 1m2 kohta (tl 28-29). Puudutatud isiku mitteeluruumi küttekulu arvestus baseerub teistest omanditest sõltumatule arvestusele, s.t antud omandi osas on eraldi mõõteseade. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud puudutatud isikule esitatud arved. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude eest perioodil november

1. a (13.12.2019 arve nr 1961, maksetähtajaga 31.12.2019) kuni oktoober
2. a (11.11.2020 arve nr 2314, maksetähtajaga 30.11.2020). 13.12.2019 arve alusel on võlgnevus 463.50 eurot (tl 9), 12.01.2020 arve alusel on võlgnevus 477.69 eurot (tl 10), 07.02.2020 arve alusel on võlgnevus 486.47 eurot (tl 11), 11.03.2020 arve alusel on võlgnevus 486.56 eurot (tl 12), 14.04.2020 arve alusel on võlgnevus 486.56 eurot (tl 13), 12.05.2020 arve alusel on võlgnevus 441.09 eurot (tl 14), 10.06.2020 arve alusel on võlgnevus 406.17 eurot (tl 15), 10.07.2020 arve alusel on võlgnevus 341.50 eurot (tl 16), 11.08.2020 arve alusel on võlgnevus 341.60 eurot (tl 17), 10.09.2020 arve alusel on võlgnevus 341.35 eurot (tl 18), 13.10.2020 arve alusel on võlgnevus 356.80 eurot (tl 19), 11.11.2020 arve alusel on võlgnevus 410.43 eurot (tl 20). 3 2-20-18189 Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on tähtaegselt tasumata osas sissenõutavaks muutunud ja puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista tekkinud võlgnevus. Avaldaja esitatud arvetest nähtuvalt on avaldaja esitanud puudutatud isikule perioodi november
3. a kuni oktoober
4. a eest arveid kogusummas 5039.72 eurot. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja avaldaja nõue kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks perioodil november
5. a kuni oktoober
6. a tekkinud majandamiskulude võlgnevuse summas 5039.72 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas hageja avalduse täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4