MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Osaühing Baltiautortrans avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on ettevõttel käesoleval ajal sissenõutavaid kohustusi summas 174 816,64 eurot, vara puudub. Ettevõtte maksejõuetuse tekkimise kõige olulisemaks põhjuseks on pikemat aega kestnud õigus- ja kohtuvaidlused riigiga. Ligi 10 aastat kestnud olukord ja sellega seotud riigipoolsed piirangud (kontode ja vara arest jms) on ettevõttele mõjunud halvavalt ning ei ole võimaldanud normaalset majandustegevust. Võlgnik palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada asjas ajutine pankrotihaldur. 25.05.2021. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 337 027,63 eurot, vara puudub. Võlgniku hinnangul muutus äriühing maksejõuetuks 2021. aastal. Ajutise halduri hinnangul sisaldas võlgniku bilanss pikemat aega aegunud olnud nõudeõigust, mistõttu ei olnud võlgniku bilanss korrektne ning oleks vajanud korrigeerimist.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik ise on haldurile selgitanud, et tegevuse lõpetamise peamiseks põhjuseks võib lugeda pea kümme aastat kestnud kohtuvaidlusi ja kriminaalasja menetlust, mille käigus oli arestitud nii võlgniku arvelduskontod kui ka vara ja mis ei võimaldanud ettevõttel ettenähtud majandustegevusega tegeleda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorgani liikmed suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida, kuid see on põhjustatud erinevatest kohtuvaidlustest, mille käigus ettevõtte tegevus seiskus. Juhatuse liikmete suhtes algatati kriminaalmenetlus, mis lõpetati mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik ise on seisuga 31.12.2020 kajastanud 2
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.
MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 056 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule N. M.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.