← Eesti

1-21-5416/12

Obsah (6)§ 121§ 263§ 64§ 68§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-21-5416 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10.septembril 2021.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Reelika Rat

§ 121

lg 2 p 3; 263 lg 1 p 1 järgi Anti Arulepp (ik 39610305220; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; elukoht: XXX; töötab XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend – elukohast lahkumise keeld) süüdistuses

§ 263

lg 1 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Marko Lepanurme süüdistatakse selles, et 06.11.2020 ajavahemikul 19.00–19.05 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas Ü K tungis kallale N Vile, haarates teda kätega kaelast tugevasti kinni, mille tagajärjel tundis kannatanu N. V füüsilist valu. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 06.11.2020 ajavahemikul 19.30–19.40 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas Ü K tekkinud verbaalse konflikti käigus haaras vanaproua R S baretist tema peas, rebis seda koos juustega, tõmbas bareti peast ja viskas selle kannatanust mitu meetri eemale. Juuste peast rebimise tagajärjel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Kohe pärast seda Marko Leepanurm tõukas kahe käega R St tugevasti rindu. Sellest tõukest kannatanu lendas paar meetrit tahapoole ja kukkus põrandale, millest tundis tugevat füüsilist valu parema puusa ja selja piirkonnas ning lõi pea vastu põrandat ära. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi nr XXX kohaselt tuvastati kannatanul pindmine peavigastus; isiku 16.11.2020 läbivaatuse protokolli kohaselt olid kannatanul paremal jalal reie- ja tuharate piirkonnas hematoomid kollast ja sinist värvi. Sellise tegevusega pani Marko Lepanurm toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Marko Lepanurm 06.11.2020 ajavahemikul 19.30–19.40 Tallinnas XXX vastas ülekäigurajal, s.o avalikus kohas, ületas sõiduteed punase tulega, astus ette sõitvale punast värvi universaalkerega sõidukile, lõi käte ja jalgadega vastu sõiduki kapotti ja pärast jalaga auto parempoolse küljepeegli pihta. Seejärel väljus kohtueelse uurimisega tuvastamata autojuht autost, astus Marko Lepanurmele ja temaga koos olevale Anti Arulepale lähemale ning Marko Lepanurm lõi sellele juhile mitu korda rusikaga näkku, samuti, kui sõiduki juht kukkus asfaldile, Marko Lepanurm peksis juhti jalgadega pea piirkonda vähemalt kolm korda. Sündmust pealt näinud M V ja V L hinnangul lõi Marko Lepanurm punase sõiduki juhti (tuvastamata kannatanut) täie jõuga ja oli alust arvata, et sõiduki juht tundis tugevat füüsilist valu saadud löökide tagajärjel). Sellise tegevusega häiris süüdistatav kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Marko Lepanurm toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Anti Aruleppa süüdistatakse selles, et tema 06.11.2020 ajavahemikul 19.30–19.40 Tallinnas XXX vastas ülekäigurajal, s.o avalikus kohas, ületas sõiduteed punase tulega, kui tema kaaslane Marko Lepanurm astus ette sõitvale punast värvi universaalkerega sõidukile, lõi käte ja jalgadega vastu sõiduki kapotti ja pärast jalaga auto parempoolse küljepeegli pihta. Seejärel väljus kohtueelse uurimisega tuvastamata autojuht autost, astus Marko Lepanurmele ja temaga koos olevale Anti Arulepale lähemale ning Marko Lepanurm lõi sellele juhile mitu korda rusikaga näkku, samuti, kui sõiduki juht kukkus asfaldile, Marko Lepanurm peksis juhti jalgadega pea piirkonda vähemalt kolm korda. Kakluse pealtnägija V L otsustas sekkuda, et kaitsta inimest (punase sõiduki juhti) ja lõpetada kaklust, astus ta kaklejate juurde. Ta püüdis Marko Lepanurme eemale tõmmata ja sel ajal Marko Lepanurmega koos olnud Anti Arulepp hüppas tagant V Lle peale, haaras kätega tema kaelast, tõmbas teda kõrist, jäi kannatanu peale rippu ja püüdis lämmatada, mille tagajärjel kannatanu V L tundis füüsilist valu. Anti Arulepp tõmbas kannatanut tugevasti taha, ta ei jäänud jalgele pidama ja kukkus koos A. Arulepaga asfaldile. Kukkudes kannatanu V L vigastas tugevasti vasaku jala põlve ja säärt, samuti tundis uuesti tugevat füüsilist valu. (Tunnistaja M V ja kannatanu V L hinnangul lõi Marko Lepanurm punase sõiduki juhti (tuvastamata kannatanut) täie jõuga ja oli alust arvata, et sõiduki juht tundis tugevat füüsilist valu saadud löökide tagajärjel). Sellise tegevusega häiris süüdistatav kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Samuti tema 27.02.2021 kella 18.35 paiku XXX asuvas Ü keskuses B poe juures, s.o avalikus kohas, hüppas S P lükatavale kärule, kus oli kaubakast, nii et käru kukkus ümber ja kast purunes ning kaup kukkus kastist põrandale. Seejärel lõi Anti Arulepp teda takistama asunud S Ple rusikatega kehasse, tõukas ta jalust maha selili, istus S. Ple peale ja kägistas kannatanut kaelast, surudes käsivart vastu kaela, millest S. P tundis füüsilist valu. Kannatanule tekitas Anti Arulepp füüsilist valu ja tervisekahjustusi – roidemurru ja põlve kontusiooni. Antud juhtumit nägi pealt 2 tunnistaja O T, kes oli toimunust šokeeritud ja palus kõrvalolijatel kutsuda politsei. Lõpuks sekkus rahva hulgast kohtueelse uurimisega tuvastamata meesisik, kes aitas S. P. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Anti Arulepp toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Kadi Ruus, süüdistatav Marko Lepanurm ja tema kaitsja Mirjam Frey käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust;

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulga kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.–18.12.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata.

Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Kadi Ruus, süüdistatav Anti Arulepp ja tema kaitsja Argo Küünemäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulga kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2020, s.o 1 päev, karistuseks jääb 11 kuud 29 päeva.

§ 73lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata.

Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta 6 pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Marko Lepanurm

§ 121

lg 2 p 3; 263 lg 1 p 1 järgi ja Anti Arulepp

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja nendele tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju 3 hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Marko Lepanurme süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Marko Lepanurmelt välja mõista kannatanu R S kasuks tsiviilhagi seoses mobiiltelefoni purunemisega summas 99 eurot ja EMO visiiditasu nõudes 5 eurot (kokku 104 eurot) ning mittevaralise kahju nõudes summas 300 eurot, mis tuleb kanda R S arveldusarvele XXX. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub süüdistatavatelt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Marko Lepanurmelt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 171 eurot ja Anti Aruleppalt tuleb välja mõista kaitsjatasu, s.o summas 140,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seega tuleb Marko Lepanurmel tasuda menetluskulud kokku summas 1047 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 87,25 eurot ja Anti Aruleppal tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 1016,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 84,70 eurot. Asitõendid: • Kõik kriminaalasja materjalide juures olevad CD-plaadid salvestustega jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 68

lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1, VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Marko Lepanurm

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõista ja karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust;

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus lugeda kaetuks raskeimaga karistusega ning liitkaristuseks Marko Lepanurmele mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68alusel arvata Marko Lepanurme eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

17.12.–18.12.2020.a. (2 päeva) karistusaja hulka ja kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Marko Lepanurm ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4

§ 78

p 1 alusel arvestada Marko Lepanurmele määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.2021.a. Süüdi tunnistada Anti Arulepp

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68alusel arvata Anti Aruleppa eelvangistuses viibitud aeg, s.o 17.12.2020.a.

(1 päev) karistusaja hulka, kandmata karistus 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Anti Arulepp ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Anti Aruleppale määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 10.09.2021.a. Menetluskulud Välja mõista Marko Lepanurmelt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 171 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1047 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 87,25 eurot. Välja mõista Anti Aruleppalt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 140,40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1016,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 84,70 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagid Välja mõista Marko Lepanurmelt kannatanu R S kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes 104 eurot ning mittevaralise kahju nõudes summas 300 eurot, mis tuleb kanda R S arveldusarvele XXX. Asitõendid: • Kõik kriminaalasja materjalide juures olevad CD-plaadid salvestustega jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.