Obsah (9)

§ 384§ 663§ 667§ 340§ 371§ 376§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13630 Kohtuasi BestCredit

) § 371 lg 2 punkti 1 alusel. Maakohus leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei võimalda hagis esile toodud asjaolud teha järeldusi juhatuse liikmete hoolsuskohustuste rikkumise, osaühingul kahju tekkimise ega põhjusliku seose kohta. Samuti ei ole esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et hagejal ei ole võimalik rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ei olnud maakohtul ka alust menetleda hageja taotlust hagi tagamiseks. Määruskaebus 4. Hageja esitas 15.09.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu 02.09.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hageja OÜ 31.08.2021 hagiavaldus menetlusse või alternatiivselt saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Samuti on hageja esitanud vastuväite kohtu tegevusele selle tõttu, et maakohus on rikkunud

§ 384, kui keeldus hageja hagi tagamise taotluse lahendamisest.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud hageja hagiavalduse menetlemisest, mille tõttu on ebaõige ka kohtu järeldus, justkui puuduks hagi tagamise taotluse rahuldamiseks võimalus seetõttu, et hagi on perspektiivitu. Ilma täiendava tähtaja määramiseta ei saanud maakohus pidada hageja nõuet ja hagi tagamise taotlust ebaselgeks ning

§ 384ei näe kohtule ette aga võimalust keelduda hagi tagamise taotluse menetlemisest.

2 Menetluse edasine käik 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 7. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagiavaldus ei ole õiguslikult perspektiivitu, sest nõude esitamine kostjate vastu hagiavalduses toodud asjaoludel on õiguslikult võimalik. Seda, kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel. Hageja saab hagist tõusetunud küsimused lahendada puuduste kõrvaldamise kaudu (

§ 340¹ lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult. Hagiavaldusest nähtub hageja eesmärk ning haginõuded on selged. Puudused hagi aluses ei ole niivõrd ulatuslikud, et neid poleks mõistlikult võimalik kõrvaldada ning õigustaksid seetõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Puudused hagis ei väljenda sedagi, et hagil puuduks edulootus. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 8. Hageja on esitanud kostjate vastu äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 järgse derivatiivnõude, mille menetlemisest maakohus keeldus

§ 371

lg 2 punkti 1 alusel – hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades faktiliste väidete õigsust. ÄS § 187 lg 4 esimene lause sätestab, et käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Sellise hagi esitamise esmane eeldus on võlausaldaja võimatus rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvelt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul oleks tulnud lasta hagejal hagiavaldust esmalt selles osas täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused). Hagejal tuleb esile tuua, kas tal on osaühingu vastu täitedokument ja kui hagejal täitedokumenti ei ole, siis mida hageja on selle saamiseks teinud. Hagiavaldusest ei nähtu piisavalt selgelt (asjaolusid pole esile toodud), millest kohus võiks järeldada hagejal osaühingu vara arvelt nõuete rahuldamise võimatust. Osaühingul rahaliste vahendite puudumine ei ole põhjendusena piisav. Samuti selgitab ringkonnakohus, et võimatus osaühingu suhtes oma nõudeid maksma panna võib viidata ka osaühingu maksejõuetusele, mille korral ei ole hagimenetlus õige koht nõude üle vaidlemiseks ja hageja õige isik sellise nõude esitamiseks. Osaühingu maksejõuetuse korral tuleb esitada pankrotiavaldus ning osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4 teine lause). Ka sellele tuleb hagejal tähelepanu pöörata. Teiseks peaks võimatus nõue osaühingu vastu maksma panna olema seotud mingite täiendavate asjaoludega, mis õigustaks võlausaldajal osaühingu eest, kuid osaühingu kasuks, nõude maksma panemist juhatuse liikmete vastu. Kolleegiumi hinnangul on hageja selle vähemalt väite tasandil arusaadavalt esile toonud, kui on selgitanud, et laenuraha said praegused osaühingu juhatuse liikmed või nendega seotud isikud, endised ja praegused juhatuse liikmed on omavahel seotud ning osaühing ei ole kostjate vastu nõuet esitanud.
2. Maakohus on hagi aluseks olevate asjaolude pinnalt asunud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel analüüsima, kas neist asjaoludest võiks jõuda hagis esitatud järeldusteni. 3 Selle tulemusena leidis maakohus, et hagis ei ole esile toodud, milline kostjate tegevus või otsus on konkreetselt neile etteheidetav ja põhjustas osaühingust võlgnikule kahju. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb anda võimalus ka hagi põhiväiteid täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused). Alles seejärel saab hinnata hagi perspektiivi. Ringkonnakohus nõustub, et hagi aluseks olevad väited on jäänud üldiseks ja vajaksid täpsustamist, kuid see ei õigusta hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja on hagis esitanud ka taotluse tõendite kogumiseks ja ilmselt soovib tõendite pinnalt edaspidi oma väiteid täiendada, mis

§ 376lg 4 punkti 1 piirides oleks lubatav.

1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamise järel lahendada ka hageja poolt 31.08.2021 esitatud hagi tagamise taotlus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja hagi tagamise taotlust kohtu tegevusele esitatud vastuväite kaudu ise lahendada. Vastuväite esitamine maakohtu tegevusele hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest keeldumisele ei olnud ka vajalik.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 4