Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi 2 tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 500 euro, intressi 47,19 euro, lepingutasu 25 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 34,90 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 133,83 (168,73 – 34,9) eurot. 2.
Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.3. Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 38,68%. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr TL3523969 üldtingimuste punkt 7.1, mille kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määra, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 38,68 % aastas. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 3 tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevalt laenulepingu üldtingimustes viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste punkt, mille kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandja õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 38,68% aastas. Laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on laenulepingu üldtingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 38,68% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 38,68 % aastas (0.11 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest) kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 500 eurot perioodi 09.06.2020 kuni 23.04.2021 (319 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood % aastas 09.06.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 31.12.2020 01.01.2021 - 23.04.2021 Kokku 8 8 8 % päevas Summa päevas 0,021858 0,10929 0,021858 0,10929 0,021918 0,109589 Perioodis päevi 22 184 113 Perioodi summa 2,40438 20,10936 12,383557 34,9 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr TL3523969 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 09.06.2020-23.04.2021 eest) summas 34,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 80 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 780,92 eurot (põhinõue 500 eurot + intress 47,19 eurot + lepingutasu 25 eurot + sissenõudekulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 168,73 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 647,09 eurot (põhinõue 500 eurot + intress 47,19 eurot + lepingutasu 25 eurot + 4 sissenõudekulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 34,90 eurot). Kohus jätab
lg 1 alusel hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud 300 euro ulatuses (120 x 2,5 = 300, käibemaksuta). Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses tehtud toimingutele piisav ajakulu 2,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 475 eurot (riigilõiv 175 eurot + lepingulise esindaja kulud 300 eurot). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 80% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 380 eurot (475 x 80%). 7. Hageja taotlusel märgib kohus
lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.