KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-8161 Tsiviilasi Tartu

) § 28 lg 2 alusel kohtutäiturile luba siseneda võlgnikule kuuluvasse korterisse ning viibida seal vara seisukorra hindamise ja võimalikele ostjatele tutvustamise eesmärgil. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A.A. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. mai 2021 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohtutäitur keeldus võlgniku esindaja pakkumisest ajatada Revonum OÜ nõue maksegraafikusse. Alates 25.05.2021 asus võlgnik tööle X ja kohtutäitur on edastanud tööandjale töötasu arestimise akti. Jääb mulje, et kohtutäituril on erihuvi võõrandada kinnisasi sissenõudja 983,83-eurose nõude ja iseenda tasu katteks, tekitades võlgnikule täiendavaid kulusid olukorras, kus kinnisasja suhtes on sõlmitud üürileping ja korteriomandil on kinnistusraamatu IV jakku esimesele järjekohale kantud Capital Investeeringute OÜ kasuks hüpoteek summas 10 000 eurot. Kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning kohtutäituril on kohustus järgida ka võlgniku mõistlikke huve; 2) ei ole võlgnikule teada, milline on kohtutäituri hinnangul võlgniku elukoht, kuhu edastati dokumendid. Võlgnikul puudub rahvastikuregistri järgne alaline elukoht. Kohtutäitur on esitanud kohtule teadvalt ebaõiged andmed, et võlgnikul on korteriomandi valdus ja et võlgnik elab korteris. Korteris elab C.C. (võlgniku surnud isa elukaaslane). Võlgnik, kes sai korteri isalt pärandusena, ei ole kunagi olnud korteriomandi otsene valdaja; 3) ei ole õiguspärane ja võlgniku huvides kaasata kinnisasja hindamiseks, mida kohtutäitur peab tegema ise või kaasama eksperdi, Pindi Kinnisvara. Ükski Pindi Kinnisvara hindaja ei ole kohtulikult tunnustatud kinnisvara hindajateks olevate ekspertide nimekirjas ja Pindi Kinnisvara OÜ-l puudub täitemenetluses saadud info saladuses hoidmise kohustus; 4) on kohtutäitur jätnud tähelepanuta C.C. põhiseadusliku õiguse kodu puutumatusele. Kohtutäitur nõudis 15.06.2021 sissepääsu C.C. koju ilma kehtiva õigusliku aluseta, s.o kohtumääruseta. Võlgnikku kohustav maakohtu määrus ei laiene C.C.le. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda. 3 Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse eesmärgiks takistada võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimist. Võlgnik on asunud kohut eksitama ja tõendeid fabritseerima. Võlgnik väidab, et korteriomandi suhtes on sõlmitud üürileping
4. aastal (üürilepingul on dateering 13.07.2016). Samas nähtub nii üürilepingu faili nimetusest „Üürileping 13.06.2021.rtf“) kui digitaalallkirjade kuupäevast, et leping on tehtud 13.06.2021 ehk pärast 26.05.2021 kohtumäärusest teadasaamist. Vastuolulised ja ebausutavad on ka väited, et võlgnikul puudub korteri otsene (kaas)valdus. Võlgniku esitatud tõendi (maksegraafik täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX) kohaselt on võlgniku elukohaks 10.05.2021 seisuga X korter. Seda, et võlgnikul võib olla korteri otsene (kaas)valdus kinnitab ka võlgniku esindaja 07.05.2021 vastus kohtutäiturile, milles lubatakse anda vastus varaga tutvumise aja osas „hiljemalt teisipäeval“. Asjaolu, et kinnisasi on antud kolmanda isiku valdusesse, ei takista vara suhtes täitemenetluse läbiviimist. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1; § 32 ja § 33 lg 1, lg 2 sätetest tulenevalt on korteriomand võlgniku kui omaniku vähemalt kaudses valduses. Kohtumääruse alusel võib kohtutäitur võlgniku valduses olevatesse ruumidesse siseneda ka juhul, kui võlgnik on ruumide kaudne valdaja. Viimast kinnitab

§ 28

lg 3, mille järgi

§ 28

lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on; 2) ei oma asjas tähtust, kuidas toimub võlgniku vara hindamine. Kohtutäituri tegevust vaidlustatakse

§ 217lg 1 järgi esmalt kohtutäiturile esitatava kaebusega.

Võlgnikul puudub ka õigus esitada määruskaebus kolmanda isiku (C.C.) õiguste kaitseks. Asjaolu, et vara on koormatud hüpoteegiga, ei piira iseenesest võimalust pöörata varale sissenõuet. Püsima jääva õigusega tuleb arvestada arestimisehinna määramisel. Capital Investeeringute OÜ 24.02.2021 vastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõude jääk 2700 eurot. Sissenõudja ei ole võlgnikuga maksegraafiku sõlmimisest huvitatud. Ilma sissenõudja nõusolekuta on võimalik maksegraafikut sõlmida vaid erandjuhtudel

§-s 45 sätestatud korras. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. Revonum OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, mõistes kaebuse esitajalt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulu 360 eurot. Seisukoha kohaselt: 1) on määruskaebuse läbivaatamine kaotanud praeguseks osaliselt aktuaalsuse hinna määramise osas, sest 14.07.2021 arestis kohtutäitur korteriomandi ja määras selle hinnaks 7000 eurot; 2) pöördus võlgniku esindaja maksegraafiku ettepanekuga sissenõudja poole 12.05.
2. Sissenõudja keeldus maksegraafikut sõlmimast võlgniku käitumise tõttu. Samas, isegi kui hakata maksegraafikut arutama, on vaja teada, kui palju maksab võlgniku vara. Võlgnik saanuks makseid teha vabatahtlikult. Täitemenetluse jooksul ei ole makseid tehtud; 3) ei ole võlgniku huve võimalik kahjustada, sest võlgnik ei ela korteris ja ei saa korterist kasu. Väidetav üürileping ei takista enampakkumise läbiviimist.

§ 28lg-test 2 ja 3 tulenevalt peab C.C.

taluma tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
2. Maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtutäituri avalduse võlgniku A.A. nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid kooskõlas TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatuga. 4
3. Võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemise eelduseks on kohtutäituril kehtiva täitedokumendi olemasolu (

§ 28

lg 1) ning kohtu eelnev luba (

§ 28lg 2).

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kohtutäituril on A.A. suhtes kehtiv täitedokument ning avaldus A.A. valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks on esitatud täitedokumendi täitmise, s.o sissenõudja nõude kõige tõhusamal viisil rahuldamise, eesmärgil. Ringkonnakohus märgib, et ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust järelduseks, et maakohus on kohtutäituri avalduse põhjendamatult rahuldanud. Ekslik on määruskaebuses esitatud väite, et vaidlusalune korteriomand ei ole A.A. valduses, kuna selles elab A.A. surnud isa elukaaslane C.C.. AÕS § 33 lg 2 alusel on A.A. kaudne valdaja ning

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaldub ka kaudse valdaja suhtes.

§ 28lg 3 alusel laieneb maakohtu määrus ka C.C.le.

Kuna täitedokumendi alusel olev sissenõudja nõue on A.A. poolt täitmata, siis ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohast tähendust sellel, kas A.A. on soovinud kohtutäituriga sõlmida maksegraafikut võlgnevuse ajatamiseks või mitte. Tähendust ei ole ka sellel, kas käesoleval ajal A.A. töötab või mitte. Vaidlustatud määrus ei takista A.A.d võlgnevuse tasumisest. Vaidlusalust korteriomandit koormav hüpoteek Capital Investeeringute OÜ kasuks ei olnud samuti kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et kohtutäitur on kaasanud kinnisasja hindamiseks Pindi Kinnisvara OÜ, kes ei ole määruskaebuse esitaja arvamuse kohaselt kohtulikult tunnustatud kinnisvara hindajate nimekirjas. 9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel A.A. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja