) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 67 trahviühikut, s.o 268 eurot. Otsuse kohaselt viibis Geren Lepp 05.06.2021. a kella 02.34 paiku Põltsamaa linnas, Jõgeva maakonnas, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet THC (kanep) ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus Geren Lepp
Geren Lepp esitas 21.06.
Geren Lepa kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Käesolevas väärteoasjas heidetakse menetlusalusele isikul ette
lg-s 1 sätestatud esimest teoalternatiivi, s.o narkootilise aine tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-09 selgitanud, et tarvitamise all
lg 1 tähenduses tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral narkojoobe. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 17) nähtub, et 05.06.
lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks muuhulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete tarbimine. Geren Lepale heidetakse ette kanepis sisalduva narkootilise aine tetrahüdrokannabinool (THC) tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub
05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Seega rikkus Geren Lepp
lg-s 1 sätestatud nõuet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
3 Kogutud tõenditega on tuvastatud
lg 1 objektiivne koosseis, s.o narkootilise aine (THC) tarvitamine arsti ettekirjutuseta enne 05.06.
esimese koosseisualternatiivi järgi ei välista see, kui väärteoprotokollis on jäetud aadressi ja ajavahemiku täpsusega märkimata väärteo toimepanemise koht või on selle kohana märgitud isiku kinnipidamise aadress. Käesolevas väärteoasjas on tegemist just eelkirjeldatud olukorraga - Geren Lepa suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette narkootilise aine eelnevat tarvitamist ning kiirmenetluse otsuses on fikseeritud Geren Lepa mentlustoimingule allutamise aeg ja koht, s.o indikaatorvahendiga kontrolli läbiviimise aeg ja koht. Riigikohus on lahendis nr 4-17-3969 selgitanud, et teo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse, ja esitada sellele vastuväiteid. Kaebusest ei nähtu etteheiteid, et kaebuse esitaja ei saa aru, millist tegu talle ette heidetakse-isik on andnud asja kohta ka kohase seletuse. Geren Lepp narkootilise aine tarvitamise fakti vaidlustanud ei ole. Seega saab asuda seisukohale, et vaidlusalune kiirmenetluse otsus vastab VTMS § 57 lg 1 p-s 6 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et Geren Lepp viibis 05.06.2021. a kella 02.34 paiku Põltsamaa linnas, Jõgeva maakonnas, olles eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet THC. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohus leiab, et Geren Lepp pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Geren Lepp on andnud seletuse, et ta tarvitas kanepit. Seega oli talle teada aine, mida ta tarvitas. Kui isik tarvitab ainet kanep, mis on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja tal puudub tarvitamiseks arsti ettekirjutus, peab isik võimalikuks, et tarvitab narkootilist ainet, kuigi üldteada on asjaolu, et Eesti Vabariigis on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine keelatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on Geren Lepale määratud karistuseks rahatrahv 67 trahviühikut, s.o 268 eurot.
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et määratud karistus vastab Geren Lepa süüle. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, võttes arvesse, et Geren Lepp on varasemalt karistamata (tl 18), on määranud menetlusalusele isikule karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul puudub alus määratud karistuse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi 67 trahviühikut, s.o 268 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Geren Lepa kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.