2-21-12040/2

2-21-12040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.

1. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12040 Tsiviilasi M. M. ja A. M. hagi V. M. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx); Hageja 2: A. M. (isikukood 61807020124; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: N. - T. M. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:); Kostja: V. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx). Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine RESOLUTSIOON Jätta M. M. ja A. M. hagi V. M. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. 1 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT N. - T. M. . M. ja A. M. seadusliku esindajana esitas kohtusse hagi V. M. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tehti 13.06.
2. a laste A. ja M. isadustestid ja tulemus oli, et Vitali on laste isa. Kuivõrd tehtud isadustesti tulemusi ei usaldata, soovib hagejate seaduslik esindaja kohtu kaudu uuesti tuvastada V. M. isadust M. M. ja A. M. suhtes. Hagiavaldusele on lisatud Genorama LLC isadustesti tulemused, millest nähtub, et V. M. saab 99,99% tõenäosusega olla nii M. M. kui ka A. M. isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et nii M. M. kui ka A. M. isana on registrisse kantud V. M. . Kuivõrd V. M. on juba laste isana kindlaks tehtud ja rahvastikuregistrisse kantud ning hagejad ei soovi tema isadust vaidlustada, puudub alus laste V. M. põlvnemise korduvaks tuvastamiseks. Kohus selgitab sealjuures, et kui V. M. soovib vaidlustada oma isadust, tuleb tal endal selleks vastava hagiga kohtusse pöörduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtub, et hagejate eesmärk on tuvastada hagejate isana isik, kes on nende isana juba registrisse kantud. Seega ei ole hagejate õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ja kohus jätab hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Tulenevalt TsMS § 372 lg 5 võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 2