Obsah (5)

§ 18§ 39§ 19§ 15§ 16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. aprill 2021 Tsiviilasja number 2-18-15010 Tsiviilasi Osaüh

) § 39 lg 2 p 2). Saneerimisnõustaja esitas

1. detsembril 2020 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna avaldaja on jätnud tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina kohtu määratud 6000 eurot. Maakohus andis
2. jaanuari
3. a määrusega avaldajale täiendava tähtaja kuni
4. jaanuarini 2021 deposiidi tasumiseks. Määratud tähtajaks ei ole saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks 6000 eurot tasutud. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohus lõpetas
6. jaanuari
7. a määrusega ennetähtaegselt avaldaja saneerimismenetluse ning tühistas
8. novembri
9. a määrusega kohaldatud abinõud, millega peatati avaldaja suhtes käimasolevad täitemenetlused. Maakohus määras, et saneerimisnõustajal tuleb teavitada peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegsest lõppemisest. Maakohus vabastas saneerimisnõustaja tema kohustuste täitmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

§ 18

lg 1 kohaselt määrab kohus saneerimismenetluse algatamisel tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kui ettevõtja jätab selle summa tasumata, lõpetab kohus saneerimismenetluse. Vastavalt

§ 39

lg 2 p-le 2 lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt kui ettevõtja jätab tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa

§ 18lg 1 kohaselt.

Kuivõrd avaldaja on jätnud tasumata saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks deposiidina määratud summa, lõpetas maakohus avaldaja saneerimismenetluse

§ 39

lg 2 p 2 alusel, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning vabastas

§ 19lg 1 p 2 alusel seoses saneerimismenetluse lõppemisega vandeadvokaat M.

Normanni avaldaja saneerimisnõustaja kohustustest. Saneerimisnõustaja ei ole tasu ja kulude määramiseks taotlust esitanud. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega algatada avaldaja saneerimismenetlus ning määrata saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks kuni 3000 eurot. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja üle 18 aasta andnud ärikonsultatsioone ja arendanud endale kuuluvaid kinnistuid. Avaldaja on tõusuteel nii majandusnäitajate kui ka rahvusvahelise ärisuhtevõrgustiku poolest. Avaldaja pole võtnud ühtegi laenu, kuid tal on tagatise andjana olemas kohustused AB Kreditex AS ees 267 920 eurot (Nordic Fund OÜ laenu tagamine hüpoteegiga) ja A.A. ees 16 250 eurot. Avaldaja vastu pankrotiavaldusi esitanud isikute kohustused on praeguseks täidetud. Jooksvad kohustused tarnijate ees puuduvad. Kohtu poolt määratud deposiidisumma 6000 eurot on ebaproportsionaalselt suur, arvestades COVID-19 poolt põhjustatud piiranguid
2. majandusaastal, mis takistasid oluliselt majade eksporti Hispaaniasse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seoses eriolukorra- ja pandeemiapiirangutega viibis avaldaja äriplaani elluviimine ja kohene tulu saamine. Maakohus ei küsinud avaldaja seisukohta deposiidisumma määramisel ja saneerimisnõustaja nimetamisel. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja poolt välja pakutud saneerimisnõustaja, kes 3 küsis oma töö eest 1000 eurot. Seoses enamike menetlustoimingute tegemisega distantsilt, on ka saneerimisnõustaja reaalne töö- ja ajakulu väiksem kui tavapärases olukorras.
3. Saneerimisnõustaja vaidles määruskaebusele vastu. Deposiidina makstava saneerimisnõustaja tasu määramise puhul on tegemist kohtu kaalutlusõigusega ja summa deponeerimine ei too kaasa selle meelevaldset väljamakset. Menetluse lõppedes kuulatakse ära ka avaldaja arvamus saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad (kord) § 5 kehtestab tasu alammääraks avaldaja poolt taotletud võlgade summas 306 878 euro suuruse nõude ümberkujundamisel 3,5%, mis on 10 740 eurot 73 senti. Kohtu poolt määratud tasu on kooskõlas seadusega. Määratud tasu puhul on tegemist keskmise tasuga, mida saneerimismenetlust sooviv isik peaks pidama mõistlikuks. Saneerimismenetlus on kauakestev protsess. Mõistlik menetlustasu aitab vältida alusetute saneerimisavalduste esitamist. Saneerimisnõustaja ei tea äriühingu majanduslikku seisu enne materjalidega tutvumist. Arvestades määruskaebuses esitatud kinnitust, et praegu toimub eksportlepingu järgsete kohustuste täitmine ja vajalike kulutuste kandmine, ning krediidiinfos olevaid andmeid, et avaldaja käive, maksud ja töötate arv oli
4. aastal null, on saneerimisnõustaja tegevus praeguses menetluses mahukas ja pingeline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.
6. Maakohus algatas
7. novembri
8. a määrusega saneerimismenetluse ning kohustas avaldajat tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 6000 eurot hiljemalt
9. novembriks
10. Saneerimisnõustaja esitas
11. septembril 2020 taotluse menetluse lõpetamiseks tasu maksmata jätmise tõttu.
12. detsembril 2020 esitas avaldaja kohtule taotluse deposiidisumma tasumiseks uue tähtaja määramiseks. Maakohus palus
13. detsembri
14. a e-kirjas avaldajal täpsustada, millal sai avaldaja kätte kohtu määruse saneerimismenetluse algatamise kohta ning miks ei ole avaldaja tasunud deposiidimakset. Kohus palus vastata hiljemalt
15. detsembriks
16. Avaldaja vastas kohtu päringule
17. detsembril
18. Avaldaja kinnituse kohaselt sai ta maakohtu määruse saneerimismenetluse algatamise kohta kätte
19. detsembril
20. Avaldaja leidis, et kuivõrd määruses märgitud tasumise tähtaeg
21. november
22. a oli kättesaamise ajaks möödas, jäi avaldajale ainsa võimalusena uue taotluse esitamine uue maksetähtaja määramiseks. Maakohus kohustas avaldajat
23. jaanuari
24. a määrusega tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 6000 eurot hiljemalt
25. jaanuariks 2021, märkides, et tasumist tõendav dokument tuleb esitada määratud tähtpäevaks Tartu Maakohtule. Maakohus edastas määruse avaldaja seadusliku esindaja e-postile märkega, et kui kättesaamist ei kinnitata, loetakse määrus TsMS § 3141 alusel kättetoimetatuks
26. jaanuaril
28. Avaldaja ei ole
29. jaanuariks 2021 ega ka menetluse lõpetamise ajaks
30. jaanuaril 2021 saneerimisnõustaja tasu 6000 eurot maksnud. Avaldaja ei ole taotlenud tasumise tähtaja pikendamist. Seega lõpetas maakohus põhjendatult saneerimismenetluse ennetähtaegselt 4

§ 39

lg p 2 alusel, sest avaldaja jättis tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa

§ 18lg 1 kohaselt.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks ka määruskaebuse põhjendused tasu ebaproportsionaalsuse kohta. Avaldaja ei ole enne määruskaebuse esitamist tuginenud sellele, et määratud summa 6000 eurot oleks ebamõistlik. Avaldaja ei ole taotlenud summa vähendamist ei
2. detsembri
3. a taotluses ega kohtule edastatud
4. detsembri
5. a vastuses. Ringkonnakohtu hinnangul on õige saneerimisnõustaja viide tasu alam- ja ülemmäära arvestamise korrale. Arvestades avaldaja ümberkujundatavate kohustuste kogusummat (306 878 eurot), oleks korra § 5 lg 2 järgne saneerimisnõustaja tasu alammäär ligi 11 000 eurot, seega ei ole deposiiti tasumiseks määratud tasu 6000 eurot ebamõistlikult suur.
6. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta avaldaja poolt välja pakutud saneerimisnõustaja, kes küsis oma töö eest 1000 eurot. Tsiviilasja materjalide juures on avaldaja poolt
7. mail 2019 esitatud B.B. nõusolek saneerimisnõustajaks määramiseks. Seega oli avaldaja poolt esitatud nõustaja nõusolek antud 1,5 aastat enne saneerimismenetluse algatamist ja saneerimisnõustaja nimetamist.

§ 15

lg 1 kohaselt nimetab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et

§ 15

lg 1 teise lause kohaselt ei ole kohus otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on enne saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja määramiseks andnud nõusolekud vandeadvokaadid Margo Normann ja Anne Tammer. Kohus teostas oma diskretsiooniõigust, valides neist ühe. 10. Maakohus on arvestanud avaldaja väidetega tema maksejõulisuse kohta saneerimisavalduse menetlusse võtmisel ning sisulise hinnangu avaldaja jõukusele oleks saneerimisnõustaja (

§ 16

järgi) ja kohus pidanud andma saneerimismenetluse käigus ning saneerimiskava kinnitamisel. 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5