2-20-3453/14

2-20-3453 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3453 Tsiviilasi XX (X) ja osaühingu HOLMELON hagi Nordic Rebar OÜ, YY ja Osaühingu Davecom vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja hüvitise nõudes Tsiviilasja hind 100 000 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx, xxx, xxx vald, xxx; tel xxxxxx; e-post: xxx) Hageja II: Holmelon OÜ (registrikood 11133477; asukoht Pirita tee 26-29, Tallinn 10127), seaduslik esindaja juhatuse liige XX Hagejate I-II lepinguline esindaja: Alar Salu (xxx xx, xxx xxxxx; tel xxxxx; e-post: xxx) Kostja I: Nordic Rebar OÜ (registrikood 14492018; asukoht Betooni tn 28c, Tallinn 11415), seaduslik esindaja juhatuse liige YY (tel xxxxxx; e-post: xxx) Kostja II: YY (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx xx, xxx, xxx vald, xxxxx, Harju maakond; tel xxxxxx; epost: xxx) Kostja III: Davecom OÜ (registrikood 10687955; asukoht Betooni tn 28c, Tallinn 11415), seaduslik esindaja juhatuse liige YY;

Kostja I-III lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, Tallinn 11415; tel 555 10 000; e-post: jaanus.silm@jasitex.ee) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XX (X) hagi.

2.Mõista kostjatelt Nordic Rebar OÜ, YY ja Osaühingu Davecom solidaarselt hageja I XX (X) kasuks välja leppetrahv summas 61 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 13 778,50 eurot.

1 2-20-3453 3. Jätta osaühingu HOLMELON hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.Jätta hageja I XX (X) menetluskulud solidaarselt kostjate Nordic Rebar OÜ, YY ja Osaühingu Davecom kanda.

5.Jätta hageja II osaühingu HOLMELON nõuete menetluskulud hageja II osaühingu HOLMELON kanda. menetlemisega seotud 6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED 1. Hagiavaldusest nähtub, et 17.06.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu. Hageja I oli lepingu eelsel perioodil tasunud Kostjale I tema osakapitali suurendamise eesmärgil 50 000 €. Kostja III, Kostja I ainuosanikuna, tühistas osakapitali suurendamise otsuse ning pooled lepinguga loobusid osakapitali suurendamisest. Eeltoodu kohaselt kohustus Kostja I tagastama sisse makstud osakapitali Hagejale I kaheteistkümne võrdse maksena kuni 50 000 € täitumiseni. Samuti lepiti kompromisslepinguga kokku Hageja I ja Kostja I vahelise laenulepingu jäägi tasumine kaheteistkümne võrdse osamaksena. Ka lepiti kokku kaheteistkümne võrdse osamaksega tasuda Kostja I laenu jääk Hagejale II.

Kompromisslepingu peatükis 3 leppisid pooled Hageja I ning Kostja I vahelise töölepingu lõpetamise ja Hagejale I viimase kuue kalendrikuu töötasu, sh puhkusehüvitise, maksmise kolme tööpäeva vältel peale lepingu sõlmimist. 4-ndas peatükis leppisid Hageja II ja Kostja I poolte vahelise teleskoop tõstuki dDiesi ET 176 nr xxxxxx koos kahvli-kopa ja tõstekonksuga rendilepingu dDieci ET-176 nr xxxxxx jätkamise, reguleerides ära eelneva võlgnevuse tasumise. Seega aktsepteeris Kostja I kompromisslepingus täiendavalt rendilepingut, selle täitmist ning rendilepinguga kaasnevaid õigusi/kohustusi.

2.2. septembril 2019 sai Hagejale II teatavaks, et Kostja I on teleskooptõstuki dDieci ET176 juhtimisõiguse üle andnud uuele juhile, kelleks oli Ukraina päritoluga renditöötaja.

Rendilepingu punkti 3.7 ning tõstukil töötamise ohutuse, samuti vara säilimise eesmärgil pöördus Hageja II sellekohase päringuga Rendilevõtja poole. Sama päringut, juba isikuliselt, kordas Hageja II 15. septembril 2019.a-l, mille peale Kostja I käskis Hagejal II tõstuk minema viia. Tõstuki tehnilisest hoolduskohustusest (rendilepingu p 2.1), võttis Hageja II 09.09.2019.a-l Kostja I-ga ühendust, pakkudes välja tööde läbiviimise aja.

Kostja I pakkus lahenduseks tööde läbiviimise tööpäevadel alates kella 19.00, hoone ees asuvas parklas. Hagejal II, kui rendileandja, ei suutnud 15. septembril 2019.a-l teostada tõstukile tehnilist hooldust nr 2 halva ilmastiku, suruõhu- ja elektri puudumise tõttu.

2 2-20-3453 Samas oli võimalik tõstuk koheselt defekteerida, tulemustest informeeris Hageja II Kostja I-te koheselt. Järgneval päeval, so 16. septembril 2019.a, jäi rendileandja oma eelneva seisukoha juurde: tõstukiga töötamise jätkamine on lubamatu ja ohtlik, samuti suurendatakse jätkuva tegevusega kahju renditud varale. Vastavalt Kostja I tahtele viis Hageja II tõstuki koos sinna juurde kuuluvate lisadega samal päeval ära. Paraku ei tarninud Kostja I tõstuki kõrvale eelnevalt lubatult platesaagi, mis on kuni käesoleva hetkeni tagastamata. Hageja II viis tehniliselt mittekorras teleskooptõstuki remonti, selleks tööks volitatud OÜ-sse Xxx. OÜ Xxx arvest nr xxxxx osa, summas 6420,74 € peab Hageja II Kostja I poolt tekitatud kahjuks, lepingu punktide nr 3.4, 3.5, 3.7 ja 6.2 ning 6.3 mõistes.

Arve summast ülejäänud osa peab Hageja II tõstuki tehniliseks hoolduseks, st tema enda kohustuseks ning selle osa Kostjalt I väljamõistmist ta ei nõua. Küll aga nõuab Hageja II rendilepingu punkti 6.4 alusel Kostjalt I saamata jäänud tulu kolme kalendrikuu ulatuses, kokku summas 7200 € (hind vastavalt kompromisslepingu punktile 4.2.);

3.Kompromisslepingu punktis 5.1. võttis Kostja I enesele kohustuse vabastada hiljemalt 31. augustil 2019.a Hageja I kinnisasi, registriosa nr-ga xxxxxx AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteegist. Lepingu punkti 5.2. kohaselt pidi Kostja I tegema kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31. augustiks 2019.a-ks oleks Hageja I vabastatud AS Swedbank Liising ees käenduslepingutega võetud käenduskohustustest. Eeltoodu sisuliselt tähendas seda, et Kostja I pidi leidma uued või muud krediidiasutust rahuldavad tagatised, mis tagaksid Kostja I kohustusi AS Swedbank Liising ees. Samuti ka seda, et Hageja I oma isiklikus majandustegevuses saab vabalt käsutada alates 01. septembrist 2019.a-st (eelkõige võõrandada või koormata) talle kuuluvat kinnisvara selle reaalses turuväärtuses ilma kinnistusraamatus kajastuvate kitsendusteta. Ning ka seda, et Hageja I alates 1. septembrist 2019.a on kõigi võimalike krediidiasutuste ees finantsvõimekas isik, kellel puuduvad käendusest tulenevad kohustused.

4.30. augustil 2019.a edastas Kostja II Hagejale Swedbank AS suurkliendihalduri BB ekirja, kus BB teavitab Kostja I liisinglepingutes peatselt toimuvatest muudatustest ja Hageja I tagatistest vabastamisest. Sellekohased lepingud lubab Kostjale I BB paari päeva jooksul ette valmistada ja saata esimesel võimalusel allkirjastamisele. Kompromisslepingu täitmine, eelkõige rahaliste ülekannete tegemine, oli Kostja I poolt peaaegu õigeaegne.

Siinkohal peavad Hagejad paari-kolme päeva hilinemist mõistlikuks, mis ei pruugi olla tingitud võlgniku tahtlikust tegevusest. Seega eeldasid Hagejad, et Kostja I täidab kõiki omale võetud kohustusi õigeaegselt. 2019.a 50-ndal nädalal tekkis Hagejal I võimalus kiirelt ja hea hinnaga võõrandada korteriomand, paraku jäi tehing ära kinnistul lasuva hüpoteegi tõttu.

5.11. detsembril 2019.a lähetasid Hagejad oma nõuded, millised tulenesid kompromisslepingus võetud kohustuse täitmata jätmisest. Nõudekirjas taotlesid Hagejad arve tasumist, käenduse lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist ja teavitasid leppetrahvi nõudest. 16. detsembril 2019.a esitasid Hagejad korduva meeldetuletuse koos lisadega.

Korduvas meeldetuletuses esitasid Hagejad konkreetsed tähtajad nõude täitmiseks, täitmata jätmisel teavitasid kavatsusest kasutada õiguskaitsevahendeid. 17. detsembril 2019.a edastas Kostja 1 oma vastuse, esitades need eraldi Hagejale I ja Hagejale II. Hageja I osas leiab Kostja I, et on saatnud 30.08.2019.a e-kirja ja selle alusel on tema kohustused käenduse lõppemise osas täidetud. Kinnistul lasuva hüpoteegi suhtes peab Hageja I tegema sellekohase tahteavalduse notarile, mida Kostja I teha ei saa. Leppetrahvi nõudeõigus on Kostja I hinnangul minetatud. Hagejale II esitas Kostja I vastuse, tasaarveldusavalduse ja rendilepingu ülesütlemise avalduse. Kostja I on soovinud Hageja II nõuet tasaarvestada 3 2-20-3453 24.10.2019 veeautomaadi arvega summas 480€ ja kahjunõudega, mis tuleneb asendustõstuki kasutamisest. Kõnealuse tasaarveldusavalduse tulemil esineb Kostja I hinnangul nõue Hageja II vastu. Ühtlasi konstateerib Kostja I, et nüüd pole talle enam Hageja II tõstukit vaja ja ta ütleb lepingu üles.

6.13.12.2019.a esitas Hageja I iseseisvalt teabenõude käenduslepingute kehtivuse küsimuse osas Swedbank töötajale KH’le. 17.12.2019.a AK’elt Swedbank`ist saabunud lakoonilises vastusest selgub, et keegi kolleeg on lähetanud 12.09.2019.a teatise ja tänaseks on käendus lõppenud. Hageja I lepinguline esindaja pöördus 18.12.2019.a konkreetsete küsimustega vastaja poole. 19.12.2019.a saabus Swedbank Liising AS juristilt IK’ilt vastus, kus kinnitatakse käenduse lõppemist 12.09.2019.a. Paraku ei selgu vastusest, kes ja millal ning millisel viisil edastas teatise käenduse lõppemisest Hagejale I. Eeltoodust, so käenduskohustuse lõppemisest sai Hageja I teada alles 19.12.2019.a. Seega on Kostja I hilinenud kompromisslepingu punkti 5.2. täimisega, Kuigi Kostja I oma 17.12.2019.a. vastuses väitis olevat täitnud kompromisslepingu punktist 5.1 tuleneva kohustuse, siis pakkus ta läbi Jaanus Silm isiku Hagejale I võimalikku aega notariaalse tehingu sooritamiseks. Kahjuks Hagejale I saadetud kirjavahetusest ei selgu, mil viisil ning kelle poole on sellise toimingu pakkumise saamiseks Kostja I pöördunud. 17.12.2019.a kinnitas Tallinna notar Merle Saar-Johanson asendaja Riina Toss allkirjade õigsust ja edastas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamise avalduse. 02.01.2020.a on kinnistusraamatus tehtud kanne, millega on kustutatud Hageja I kinnisasjale seatud hüpoteek. 03.01.2020.a esitas Hageja I Kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500 €, mida Kostja I kuni käesoleva hetkeni täitnud ei ole.

7.Hagejal II oli õiguslik alus (VÕS § 343 ja rendileping punkt 3.7.) kontrollida ja teada, et tehnikat juhib ja hooldab vastavat tunnistust omav kogemustega isik. Samuti lasus Kostjal I kohustus teha teleskoop tõstukile väikseimaid remonte, sõltumata asjaolust, kas need tehakse tavapärase korrashoiu eesmärgil või on remonttööde aluseks tehnika vale/osakamatu ekspluatatsioon/hooldamine. Eeltoodust tulenevalt lasub Kostjal I kohustus tasuda osa OÜ Xxx (lisa nr 7) arvest, summas 6420,74 €.

Ilmselgelt on Kostja I keeldunud avaldamast tõstuki juhi kvalifikatsiooni ja esitamast juhtimisõigust kinnitavat tunnistust, mis lubaks isikul masinaga töötada ja seda igapäevaselt hooldada. Selle asemel on Kostja I lõpetanud ühepoolselt ja ilma igasuguse etteteatamiseta rendilepingu. Juhtimisõigust tõendava dokumendi nõue ei ole ega saa olla mitte kuidagi Hageja II poolt VÕS § 196 järgne lepingu erakorraline ülesütlemine. Küll aga on tõstuki minemaviimise nõude puhul arusaadavalt tegemist TsÜS § 68 lg 2 ja § 69 lg 1 kohase tahteavaldusega leping ühepoolselt lõpetada (soov renditud tehnikat mitte enam kasutada alates 16. septembrist 2019.a), mis jõustus sellise tahteavalduse kättesaamisega.

Poolte kokkuleppe alusel, so rendilepingu punkti 6.4. (lepingu lõpetamisest ette teatamata) ning kompromisslepingu punkti 4.2. (teleskoop tõstuki rendihind kalendrikuus), nõuab Hageja II hüvitist summas 7200 €.

Hageja II esitas 30.09.2019.a tõstuki rendi eest arve nr xxxxxx. 17.12.2019.a on Kostja I, peale Hagejate korduvate nõuete, vastanud arve mittemaksmisega ning ühes sellega esitanud tasaarvestuse avalduse ja rendilepingu ülesütlemise teate. Viimati nimetatud teadet käsitlesid Hagejad eelnevas punktis, st peavad lepingut lõppenuks alates 16. september 2019.a ning seda Kostja I sellekohase tahteavalduse alusel.

Küll aga ei ole võimalik tasaarvestada Kosta I nõudeid, millele saab Hageja II esitada vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4). Hageja II esitab siinkohal järgnevad vastuväited: hageja II 4 2-20-3453 pole kunagi Kostja I-lt veeautomaati soetanud ega nõustu sellekohase ettepanekuga, samuti ei ole Hagejale II teada asjaolu, et Kostja I tegeleks üldse veeautomaatidega; tulenevalt asjaolust, et Kostja I on ise soovinud lepingu lõpetamist ja tema tahteavalduse alusel on teleskoop tõstuk 16.09.2019.a ära viidud, puudub tal õigus nõuda asendustõstukile tehtud kulutusi. Lisaks ei selgu kostja I avaldusest, kas asendustõstuki puhul oli tegemist samaväärse tehnikaga ning kas tegemist oli mõistliku hinnaga.

8.On tõsi, et Hageja I käendus käenduslepingute nr xxxxxxxxxx ja nr xxxxxxx on Swedbank Liising AS on lõppenud 12.09.2019.a-l, so vähemalt 12 päeva pärast kokkulepitud tähtaega. Paraku selline asjaolu sai Hagejale I teatavaks alles 19.12.2019.a-l, ehk siis 3,5 kuud hiljem ning seda tänu tema enda initsiatiivile. Arusaadavalt ei saa kuidagi pidada Kostja I 30.08.2019.a e-kirja dokumendiks, mis lõpetab Hageja I käendused. Hagejal I käendajana VÕS § 142 lg 1 mõistes vastutas Swedbank Liising AS ees Kostja I kohustuste täitmise eest. Käendust iseseisvalt Hageja I lõpetada ei oleks saanud VÕS § 153 kohaselt, lõppemine eeldab ainult võlausaldaja ja Kostja I vahelist sellekohast majandustoimingut.

Hagejad möönavad, et kinnisturaamatu kanne saab teostuda vaid notariaalse tehingu kaudu. Selliseks tehinguks vaja mineva ajaga oleks pidanud arvestama Kosta I, kes kompromisslepingus võttis omale kohustuse teostada kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019.a oleks kinnistu vabastatud hüpoteegist. Õiguse lõpetamine kinnistusraamatus AÕS § 642 järgselt ei kohusta tehingus osalema kinnisasja omanikku, sellise avalduse esitamise õigus on vaid õigustatud isikul. See, kas vara vabastamine hüpoteegist toimub AÕS § 329 või § 330 kohaselt, on ilmselgelt hüpoteegipidaja enda otsustada, kuid seda vaid eeldusel, et kohustatud isik (antud juhul Kostja I) esitab talle uued või täiendavad tagatised. Avalikult teada on asjaolu, et krediidiasutused ei finantseeri tagatiseta tehinguid ega jäta tagatiseta juba finantseeritud tehingut. Varal lasuva, krediidiasutuse kasuks seatud, hüpoteegist vabastamiseks pidi teostama kõik vajalikud toimingud Kostja I ning isegi parimal juhul ei oleks kumbki Hagejatest siin iseseisvalt saanud midagi teha. Samaselt käendusega ei saa kuidagi pidada Kostja I 30.08.2019 ekirja dokumendiks, mis lõpetab Hageja I varal krediidiasutuse kasuks seatud hüpoteegi.

Kuna hüpoteek on kustutatud alles 02.01.2020.a-l, siis on Kostja I hilinenud oma kohustuse täitmisega 123 päeva.

Kompromisslepingu punktiga 5.3 tagati Kostja I kohustuste täitmine leppetrahviga, milleks on 500 € iga kohustusega viivitatud päeva eest (VÕS § 158 lg 1). Hageja I hinnangul katab leppetrahvi nõue temale tekitatud kahju, mis eelkõige tulenes ebaõnnestunud kinnisvara võõrandamistehingust. Tulenevalt viivituse ulatusest, so 123 päeva, nõuab Hageja I leppetrahvi tasumist summas 61 500 €.

Kostja I oma 17.12.2019.a vastuses juhib tähelepanu VÕS § 159 lg 2-le, mille kohaselt justkui Hageja I on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasja nr 3-2-1-28-08 punktis 13 asunud seisukohale: /... Kolleegium on seisukohal, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. .../ Kostja I poolt oli kompromisslepingu järgsete rahaliste kohustuste täitmine suhteliselt korrektne, millest johtuvalt Hageja I õiguslikud ootused/lootused olid samased lepingu viienda peatüki täitmise osas. Ka nimetatud kohustuse täimise jälgimine on võrreldes rahalise kohustuse täimise jälgimisega oluliselt keerulisem. Kindlasti mõjutas Hageja I-te Kostja I e-kiri, millega vahendas krediidiasutuse seisukoha ja mille ehtsuses puudus alus kahelda.

5 2-20-3453 Eeltoodu kogumis tekitas olukorra, kus lepingu rikkumine ilmnes Hagejale I alles korteriomandi võõrandamise katsel. Seega sai Hageja I lepingu rikkumisest teada hüpoteegi puhul alles 2019.a. 50-ndal nädalal (käenduse puhul 19.12.2019) ja 11.12.2019.a. edastatud leppetrahvi nõuet ei saa kuidagi pidada aegunuks või esitatuks peale mõistliku aja möödumist.

9.Üheks kompromisslepingu täitmise tagatiseks on lepingu punkti 6.1. kohaselt Kostja III poolt antud nõusolek vastutada Kostja I kohustuste nõuetekohaste täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 alusel nõuab Hageja I kohustuste täimist solidaarvõlgnikult Kostja III; Kostja I kohustuste nõuetekohast täitmist on käendanud Kostja II 100 000 € ulatuses. Tulenevalt VÕS § 142 lg 1-st nõuab Hageja I käenduse ulatuses kohustuse täitmist ning käsitleb Kostjat II VÕS § 145 lg 1 alusel solidaarvõlgnikuna.

10.Kompromisslepinguga leppisid pooled kokku kohustuste täitmisel rakendatava viivise määra, mis on 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Lepingu punkti 4.2. kohaselt rakendub samane viivisemäär tõstuki rendilepingule. Hageja II esitas Kostja I-le 30.09.2019.a arve nr xxxxxx tõstuki rendi eest perioodil 01. kuni 15.09.2019 kokku summas 1200 €.

Rakendades kokkulepitud viivise määra, on hagiavalduse esitamise hetkel kogunenud viivist summas 522 €, mille väljamõistmist Hageja II taotleb. Leppetrahvi suurus selgus pärast kohustuse täitmist, seega tuleb viivist arvutada alates 03.01.2020.a ning hagi esitamisel on viivise summa 9378,75 €. Hagejad taotlevad Kostjatelt hagiavalduse esitamise hetke seisuga viivise summas 9900,75 € väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel edasi ulatuvalt kõikide nõuete summast 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid summaliselt mitte rohkem, kui 13 778,5 €.

11.Hagejad paluvad mõista välja Nordic Rebar OÜ-lt, YY’lt ja Davecom OÜ-lt solidaarselt:

OÜ Holemlon kasuks kahjuhüvitise summas 6420,74 eurot; OÜ Holemlon kasuks hüvitise summas 7200 eurot; XX’e kasuks leppetrahvi summas 61 500 eurot; hagejate kasuks viivise hagi esitamise seisuga summas 9900,75 eurot; hagejate kasuks edasiulatuva viivise kõikide nõuete summast määras 0,25% päevas kuni nõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 778,50 eurot.

12.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Arusaamatu on Kostjate väide, mille kohaselt on tõendamata käenduse ja Hageja I varal lasuv hüpoteek peale 31.08.2019.a. Pooltel ei ole vaidlust, et vähemalt kuni 31.08.2019.a. tagas Hageja I varal lasuv hüpoteek ning tema käendus Kostja I majandustegevust - täpsemalt võetud kohustusi. Hagiavalduses on Hagejad tõenditega ära toonud käenduse lõppemise ning hüpoteegi kustutamise konkreetsete kuupäevadega. Elik siis 12.09.2019.a. vabastati Hageja I käendusest ning 02.01.2020.a-l on kinnistusraamatust kustutatud Hageja I varal lasuv hüpoteek. Lepinguvälise isiku e-kirjaga võidi küll näidata Hagejatele Kostjate poolset tegutsemist parimas hoolsuses, kuid kindlasti ei saa hilisemat Swedbank AS teadet (millest Hageja I sai teada hilinemisega) lugeda e-kirja kinnituseks. Veelgi enam, pelgalt e-kirja alusel ei kustutata kinnistusraamatust hüpoteeke. Kostjate lepingujärgne kohustus oli teha kõik endast olenev hüpoteegi kustutamiseks, milleks Hagejad peavad isegi notari aja kokkuleppimist ja sellele eelnevat. Hagiavalduse lisast nr 17 on selgelt loetav, et just Kostjad on notari aja suhtes algatajad ja teinud seda alles 10.12.2019.a.

13.Isegi juhul, kui pidada silmas konkreetse suurusega leppetrahvi tasumise nõude esitamist 03.01.2020.a, siis ei saa ka seda kuidagi lugeda esitatuks väljaspool mõistlikku tähtaega.

14.Hagejate hinnangul on hüpoteek võimaliku koormisena kinnisasjal kolmandate isikute 6 2-20-3453 jaoks kehtiv kuni selle kustutamiseni. Hüpoteeki ei kustuta e-kirjaga ja hüpoteegi aluseks olevat nõuet või kohustust ei saa lugeda täidetuks/lõppenuks tõsikindlalt kellegi e-postiga.

Seega (samaselt käenduse puhul väidetuga) ei olnud e-post sisult, vormilt ja ka seaduses sätestatud nõuetest tulenevalt võimalikuks dokumendiks, millega varal lasuvat hüpoteeki kustutada. Veelgi enam, Kostjate lepingujärgne kohustus oli hüpoteegi kustutamine, mitte hüpoteeki tagava nõude puudumise tuvastamine/kinnitamine.

15.Kostjad on taotlenud leppetrahvi vähendamist 0 euroni. Hagejad on kokkuleppega osalt oma rahalistest nõuetest loobunud ja sisult andnud eelkõige Kostja I majandustegevusse intressita pikaajalist laenu. Hagejate hinnangul on asjas kogumis Kostjad tegutsenud pahatahtlikult, kasutades ära Hagejate heausksust. Leppetrahvi mõistlik suurus ei saa mõistliku inimese hinnangul olla 0 eurot. Lisaks eeltoodule on leppetrahvi vähendamise taotlus oma sisult leppetrahvi omaksvõtu avaldus. Hagejad eeldavad leppetrahvi puhul selle õiget ja õiglast suurust ning jätavad selle kohtu otsustada. Samas paluvad nad arvestada asjaoluga, et kompromisslepingu sõlmimisel Hagejad osaliselt oma nõuetest loobusid, Kostjad mitte. Samuti asjaolu, et Hagejal I luhtus tema jaoks eluliselt oluline kinnisvaratehing, mis on (ja samuti oli) seotud tema elukohaga Tallinnas.

16.Rendilepingu lõppemisega seonduvalt on hagejad seisukohal, et kostjate väited sõnumi tõlgendusest, kui offerdist on meelevaldsed ja kontekstist välja rebitud. Tervikuna on tegemist rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise tahteavaldusega, mida kinnitab Kostja II-l samaaegselt juba teise tõstuki nö ootevalmidus.

17.Kostjad on eksitanud kohut väites, et kahjunõue sisaldab käibemaksu. Vastab tõele, et Hageja II on käibemaksukohustuslane, kuid sõltumata sellest on tema kulu tõstuki kahjude likvideerimisel terviklik, so koos käibemaksuga. Selle tasumisest ta ei saa loobuda, ajatada ega muid soodustusi. Tõsi, vastavalt KMS-le on tal õigus sisendkäibemaksu tasumise kohustusest maha arvestada soetamisel tasutud käibemaks, kuid seda vastavalt tema enda tahtele/vajadustele tehtud majandustoimingutes. Tõstuki nii ulatuslik remont ei toimunud kummagi hageja tahte kohaselt, see oli etteplaneerimata ja nende tahte vastane. Täpsemalt

-paratamatus soovi korral asja edasi heaperemehelikult kasutada eeldas just ainult sellist väljaminekut (koos km-ga), mis oli hilisemate suuremate kahjude ärahoidmise mõistes ainuvõimalik. Hageja on selgelt hagis välja toonud, et välistas arvelt tehnilise hooldusega seotud kulud. Tõstuki seisukord rendileandmisel oli korrektne, vastasel juhul poleks tõstukit rendile võetud. OÜ Xxx arve kajastab mh remondiga kaasnenud töötunde (mis ilmselgelt kõik ei ole tasustavalt kajastatud arvel), mida kokku oli 4743, so kogu ettevõtte personaliga seotult. Ajakulule lisandub veel vajalike varuosade tarneaeg jms, mis suurtehnika puhul on täiesti mõistlik. Kostjad viitavad ka regulaarsetele tehnohooldustele, mis ongi maha arvestatud hagiavaldusele lisatud tõstuki remondiarvest. Teisalt ei ole Kostjad esitanud ühtegi tõendit, et tõstuk on defektidega rendile võetud, või et tõstuk oli teadmata aja kohas, kus võisid tekkida kahjustused vms.

18.Eksitav on Kostjate viide nende poolt 30.08.2019.a edastatud e-kirjale, mis justkui oleks VÕS § 95 lg 2 järgne täitmise kviitung. Esmalt e-kirjaline hüpoteetiline teade ei saa olla kinnistusraamatu kande aluseks ja sellel puudus igasugune õiguslik jõud, sh täitmise kviitungi mõistes. Teisalt poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu järgselt ei täida kohustust VÕS § 95 lg 2 mõistes kolmas isik.

19.Hageja 1 oli rendilepingu sõlmimise ajal Kostja 1 töötaja, sh juhatuse liige ning eelnevate kokkulepete ja osakapitali sissemaksete alusel pidi saama osanikuks. Mh omas õigust sõlmida lepinguid, ka rendilepinguid. Vaidlusalune tõstuk oli Kostja I kasutuses tegelikult 7 2-20-3453 juba eelnevalt, so enne rendilepingu sõlmimist. Pooltel pole olnud ka kunagi vaidlust, et rendile oleks antud tehniliselt mittekorras tõstuk ja ilmselgelt ei oleks Rendilevõtja tasunud renti katkise seadme eest.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE 20. Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja I ei ole toime pannud rikkumist, mis annaks õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja I oli andnud AS-le Swedbank Liising käenduse(d), millega tagati kostja I ja AS Swedbank Liising vahelistest seadmete liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi liisinguandja ees. Lisaks seadis hageja I nimetatud käenduskohustuste täitmise tagamiseks ka oma kinnisasjale AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000 eurot. Kuna 17.06.2019.a. kompromisslepinguga lõpetas hageja I oma tegevuse kostja I majandustegevuses, siis oli poolte tahteks ka vabastada hageja I kostja I majandustegevusega seotud kohustustest AS Swedbank Liising ees hiljemalt 31.08.2019.a. Kompromisslepingu punkt 5.1. ja 5.2. kohaselt kohustus kostja I teostama vajalikud toimingud, et vabastada AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteek ja vabastada hageja I käenduslepingutest tulenevatest kohustustest. Kostja I on nimetatud kohustused täitnud vastavalt lepingule.

21.Hageja on avaldanud, et peale 31.08.2019 tagas kostja I kohustusi krediidiasutuse ees hageja I vara ja käendus. Esmalt on nimetatud väide tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema vara ja käendus tagasid peale 31.08.2019.a. AS Swedbank Liising nõudeid kostja I vastu. Kostjad ei nõustu ka sellega, et hageja I käenduskohustustest vabastati 12.09.2019.a. Nimetatud kuupäevast pärineb üksnes liisinguandja teade hagejale I, milles teatatakse, et käenduskohustused on lõppenud. Hageja I käenduskohustused liisinguandja ees lõppesid 30.08.2019.a. Hagiavalduse lisaks 8 on AS Swedbank Liising 30.08.2019.a. elektronkiri kostjale II, milles AS Swedbank Liising teatab, et “vabastame tagatistest XX isikliku käenduse ja korteri Tallinnas xxx xx-xx ning lepingu tagatiseks jääb Nordic Rebar juhatuse liikmete solidaarkäendus”. Nimetatud panga teade on edastatud XXle samal päeval s.o. 30.08.2019.a. Tegemist on võlausaldaja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud tahteavaldusega (kohustuse täitmise kviitungiga) selle kohta, et käendaja on käenduskohustustest vabastatud. Hagiavalduse lisaks 16 on AS Swedbank Liising poolt digitaalselt allkirjastatud tõend selle kohta, et käenduslepingutest tulenevad käenduskohustused on lõppenud. Seega on võlausaldaja digitaalse allkirjaga üle korranud juba 30.08.2019.a. avaldatu, et hageja I käenduskohustus on lõppenud. Seega on kostja I poolt tehtud kõik tema mõjuväljas olevad toimingud ja hageja I on vabastatud käenduskohustusest AS Swedbank Liising ees 30.08.2019.a.

Hagiavalduse lisaks 13, 14 ja 15 olev hageja I esindaja 18.12.2019.a. üks ja seesama elektronkiri, milles hageja I esindaja asub kummastaval kombel võlausaldajaga vaidlusse ja püüab liisinguandjat veenda selles, et käenduskohustused on kehtivad. Antud tegevus on kostjatele täiesti arusaamatu ja seda saab selgitada üksnes sellega, et hageja I ise soovis käenduskohustuse jätkuvat kehtimist, et esitada kostjate vastu leppetrahvinõuet. Sellesse konteksti ei sobitunud asjaolu, et liisinguandja oli hageja I käenduskohustustest alates 30.08.2019.a. vabastanud.

22.Hüpoteegi kustutamise osas on samuti kostja I teostanud kõik tema mõjuvõimus olevad toimingud, et hageja I oleks vabastatud hüpoteegiga tagatavatest nõuetest. Kostja I tegevuse tulemusena on AS Swedbank Liising 30.08.2019.a. kinnitanud, et hüpoteegiga tagatavad nõuded on lõppenud ja hüpoteek vabastatakse. Tegemist on VÕS § 95 lg 2 alusel väljastatud täitmise kviitungiga, milles võlausaldaja on kinnitanud XX kohustustest 8 2-20-3453 vabastamist. Täitmise kviitungile ei ole seadusest tulenevalt kehtestatud vorminõudeid ning võlausaldaja võib selle väljastada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (antud juhul on seda tehtud elektronkirjaga).

23.Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud (materiaalõiguslik) avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi vajalik kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Seega ei saa kostja I hageja I asemel teostada notariaalset toimingut hüpoteegi kustutamiseks. Tegemist on hageja I enda poolt teostatava toiminguga, mida hageja I oleks saanud ise alates 30.08.2019.a. teha. Hageja I ei ole seda isegi mitte püüdnud teha. Seega on hageja I ise hüpoteegi kustutamise osas vastuvõtuviivituses.

Nähtuvalt hagiavalduse lisast 18 ongi hageja I vastava kokkuleppe ja tahteavalduse ilma kostjata I 17.12.2019.a. AS-ga Swedbank Liising teinud. Seega oli hüpoteegi kustutamine hageja I mõjuväljas ja sõltus ainult hageja tahtest. Hageja ise ei ole alates 30.08.2019.a. avaldanud soovi ega tahet hüpoteek kustutada. Hüpoteegi ümbervormistamine ja/või kustutamine on olnud alates 30.08.2020.a. üksnes ja ainult hageja I mõjuväljas. Kostja I on selleks kõik tema mõjuväljas olevad eeldused täitnud.

Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et tema kinnisasjal lasuv hüpoteek tagas peale 30.08.2019.a. kohustusi AS Swedbank Liising ees.

24.Leppetrahvi nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kostjad on seisukohal, et mõistlikuks ajaks ei saa pidada sellist leppetrahvinõude esitamise tähtaega, mis ületab lepinguga määratud kohustuse täitmiseks antud tähtaega. Vähemalt sama tähtaja jooksul, mis oli antud kostjale I kohustuste täitmiseks oleks pidanud mõistlikult käituv hageja I suutma ka esitada oma leppetrahvinõude. Teade leppetrahvi kohta esitati aga alles neli kuud peale väidetavat kohustuse rikkumist ehk ligi kaks korda pikema aja jooksul, kui oli ettenähtud kostjale I oma kohustuse täitmiseks. Selline tähtaeg ei ole mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks ja seega on hageja I mööda lasknud ja minetanud sellega õiguse leppetrahvi nõuda.

25.Hagejal I puudub kahju, mida leppetrahviga hüvitada, mistõttu taotleb kostja leppetrahvi vähendamist 0 euroni (VÕS § 162 lg 1). Hageja I on põhjendanud leppetrahvinõuet summas 61 500 eurot sellega, et tal jäi väidetavalt sõlmimata kinnisvara müügitehing, millega talle tekkis kahju. Nimetatud väide on täiesti tõendamata ning hageja I ei ole ka avaldanud seda, millest kahju koosneb. Hageja I ei ole tõendanud, kellele, mis hinnaga ja millal ta soovis kinnistut müüja. Samuti on hagejal I tõendamata see, et kinnistu müük oli takistatud just hüpoteegi tõttu ja hüpoteegipidaja oleks hageja I pöördumisele vaatamata keeldunud hüpoteeki kustutamast. Olukorras kus hagejal I oleks isegi jäänud kostja I tegevuse tõttu kinnisasi müümata ei ole hagejal I kahju tekkinud, sest tal säilis samas väärtuses kinnisasi ehk puudub varaline diferents mida kahjuna hüvitada. Tegelikkuses mingit kahju hageja kandnud ei ole ning leppetrahvi väljamõistmine summas 61 500 eurot ei täidaks mistahes viisil oma eesmärki. Küll aga tekitab see kostjale I põhjendamatult olulist kahju. Hageja I eesmärgiks ongi formaalselt kinnistusraamatu kandele tuginedes (mille muutmine oli aga tema enda mõjuväljas) kostjate arvelt alusetult rikastuda.

9 2-20-3453 Riigikohus on korduvalt leidnud, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu otsused 3-2-1-132-12 punkt 12 ja nr 3-2-1-66-05, p-d 16, 17 ja 24). Antud juhul ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega leppetrahvi väljamõistmine ja seda mistahes ulatuses olukorras, kus hüpoteegi kustutamine alates 30.08.2019.a. alates sõltus üksnes hagejast I ning tühja hüpoteegi olemasolu ei ole kuidagi Hagejat I kahjustanud. Hageja I rikastuks pelgalt enda poolt muutmata jäetud kinnistusraamatu kande pinnalt 61 500 euro võrra ja tekitaks sellega samas summas kahju kostjatele. Kostja 1 majanduslik olukord on aga keeruline. Kostja 1, kui alustava ja toomise ülesehitamisse investeeriva äriühingu omakapital on negatiivne (lisa 1) ja leppetrahvi väljamõistmine suuruses nagu seda soovib hageja 1 oleks kostja 1 suhtes äärmiselt ebaõiglane ja tema ja tema võlausaldajate huve olulisel määral kahjustav. Sellest tulenevalt taotlevad kostjad leppetrahvi vähendamist 0 euroni.

26.Hageja II ja kostja II vahelist üürilepingut ei ole kostja II poolt 16.09.2019.a. üles öeldud.

Siinkohal tugineb hageja II kostja I 15.09.2019.a. elektronkirjale, milles kostja I teatab vastuseks hagejale II, et “kui sulle ei sobi, et see dDieci on rendil Nordic Rebar-is, ja mille eest makstakse Holmelon-le iga kuu renti, vii see minema”. Viidatud kirja ei saa kuidagi tõlgendada rendilepingu ülesütlemise avaldusena kostja I poolt või käsuna teleskoop tõstuk minema viia. Nimetatud kirjas on antud just hagejale II võimalus otsustada, kas viimane soovib rendilepingu jätkumist või mitte. Sellele viitab selgelt edastatud elektronkirja algus “kui sulle ei sobi....”. Vastuseks teatas hageja II, et viib teleskoop tõstuki remonti, mis kestab 1 nädala. Hinnates hagiavalduse lisaks 3 kuni 6 olevat elektronkirjavahetust ja pannes kirjad ka kronoloogilisse järjestusse nähtub ilmekalt, et hageja II on 15.09.2019.a. keelanud esmalt kostjal I tõstuki kasutamise ja seejärel 16.09.2019.a. on tõstuk viidud minema remonti, mis pidi kestma 1 nädala. Kahjuks ei ole hageja II tõstukit tagastanud, mida saab pidada konkludentseks lepingu ülesütlemiseks hoopis hageja II poolt, mis annab hoopis kostjale I õiguse nõuda lepingu punkt 6.4. alusel 3 kuu üüritulule vastavat hüvitist. Kuna kostja I ei ole rendilepingut 15.09.2019.a. üles öelnud, siis ei ole ka rendilepingu punkt 6.4. alusel nõude esitamiseks alust ja hageja II nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostjad märgivad, et hageja 2 on ise järgmisel päeval (s.o 16.09.2019) kostjale edastatud elektronkirjas märkinud, et remont kestab ca paar nädalat (hagiavalduse lisa 6 lk 2). Seega ei mõistnud hageja 2 ka ise kostja 1 poolt 15.09.2019.a. elektronkirja, kui lepingu ülesütlemist. Kogu kirjavahetusest nähtub, et pooled on suhelnud tõstuki remonti viimise osas, mitte aga tõstuki rendilepingu ülesütlemise osas. Uus tõlgendus 15.09.2019.a. kostja 1 elektronkirjale on tekkinud koos hagi esitamisega ja kantud hageja 2 selgest soovist kostja 1 arvel rikastuda. See, et kostja 1 hankis ajaks, mil renditud tõstuk viidi hageja 2 poolt remonti asendustõstuki on elementaarne käitumine olukorras, kus kostja 2 vajas tõstukit oma igapäevases majandustegevuses.

27.Hageja II kahju hüvitamise nõue summas 6420,74 eurot kostja II vastu on tõendamata.

Esmalt märgivad kostjad, et nõue 6420,74 eurot on suurem kui selle tõendamiseks esitatud arve, mis on summas 5953,20 eurot. OÜ Holmelon on käibemaksukohuslane (EE101014403 alates 19.12.2005) ning seega omab ta õigust taotleda teenusele lisatud käibemaksu tagasi ning tema kahjuks saaks olla üksnes arve netosumma, mitte arve summa koos käibemaksuga. Teiseks ei ole hagis välja toodud seda, milliseid arvel kajastatud teenuseid ja/või varuosade hüvitamist hageja II kostjatelt nõuab. Hageja II on 10 2-20-3453 avaldanud, et nõuab osa OÜ Xxx arvest. Seda, milliste kulutuste hüvitamist täpselt nõutakse, ei ole hagis avaldatud. Hageja kohustuseks on esmalt välja tuua väidetav puudus, mille tekkimise eest rentnik vastutab ja seejärel näidata ära just selle konkreetse puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulu. Kolmandaks on hagejal II täielikult tõendamata, milline oli rendilepingu eseme seisukord selle üleandmisel ja milline oli see tagasisaamisel, mistõttu ei ole võimalik võrrelda seadme seisukorda ja langetada otsust selles osas, milline oli seadme normaalne kulumine. Neljandaks on OÜ Xxx väljastanud arve 29.10.2019.a. Rendilepingu esemeks olev tõstuks aga viidi kostja I juurest minema 16.09.2019.a. Mis on tõstukiga pooleteise kuu jooksul toimunud, kus ja kelle poolt on seda kasutatud, on teadmata. Viiendaks on rendilepingu punkt 2.1. kohaselt rendileandja ehk siis hageja II kohustuseks tagada regulaarsed tehnohooldused. Seega oli renditud tõstuki regulaarne hooldus ja korrashoid hageja II kohustuseks, mitte kostja I kohustuseks.

28.Kostja 1 juhib tähelepanu, et rendilepingu sõlmis ja tõstuki andis üle hageja 2 esindajana XX, kes samas esindas ka kostjat 1. Sisuliselt sõlmis XX lepingu esindades mõlemat osapoolt. Ühtegi akti selle kohta, millises seisukorras oli tõstuk rendilepingu alusel üleandmisel ei ole koostatud, mistõttu ei saa ka hinnata seda, kas tõstuk oli rendilepingu lõppemisel samas või halvemas seisukorras või mitte. Küll aga nähtub 15.09.2019.a. hageja 2 elektronkirjast (hagiavalduse lisa 5) punktist 5, et tõstukil ei olnud tehtud määrimist alates 2018 detsembrist ehk ka enne rendilepingu sõlmimist 30.04.2019.a. oli tõstuk hooldamata.

Hageja 2 soovimatus temale väljastatud arvelt käibemaksu maha arvata on käsitletav endale kahju tekitamisena. Kahju kannatanu peab tegema kõik endast oleneva, et vähendada kahju. KMS § 29 lg 3 p 1 sätestab, et sisendkäibemaks on teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. OÜ-lt Xxx saadud teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks on KMS § 29 lg 3 p 1 mõistes sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 1 ja 4 kohaselt on maksukohusalsel õigus maha aravata oma majandustegevusega ja maksustatava käibe tabeks soetatud teenuse sisendkäibamaks. Hageja 2 majandustegevuses kasutatava tõstuki remontimine on vaieldamatult seotud hageja 2 majandustegevusega ja maksustatava käibe tekkimisega, mistõttu on KMS § 29 lg 1 ja lg 4 alusel õigus maha aravata OÜ Xxx arvele lisatud sisendkäibamaks ja kahjuks saab olla üksnes teenuse maksumus ilma käibemaksuta.

Hageja 2 väide, et tõstuki remondile kulus tunde 4743 väljub aga igasugustest mõistlikkuse piiridest. Ühes kuus on kokku 720 tundi, hageja 2 seisukohast lähtudes teostati tõstukil töid 6,5 kuud 24/7. Sellisele jaburale väitele ei oska kostja 1 midagi muud vastata, kui sellega mitte nõustuda.

29.Hageja I viivisenõue seoses leppetrahvi tasumisega viivitamise eest summas 9378,75 eurot ei kuulu rahuldamisele, kuna hagejal I puudub leppetrahvinõue kostjate vastu. Hageja II viivisenõue summas 522 eurot on esitatud arve xxxxxx tasumisega viivitamise eest. Viivist on arvestatud alates 12.09.2019.a. kuni hagi esitamiseni 03.03.3020.a. Samas on isegi hagile lisatud (lisa 10) arvel maksetähtajaks 11.10.2019.a., mitte aga 12.09.2019.a. Seega on viivisearvestus ebaõige.

30.Juhul, kui kohus leiab, et kompromisslepingu punkt 5.3. viimast lauset tuleb tõlgendada grammatiliselt ja selliselt, et rikkumiseks tuleb lugeda formaalne hüpoteegi kanne kinnistusraamatus, siis palub kostja 1 jätta antud sätte kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel.

Kostja 1 on seisukohal, et antud juhul oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõtmatu 11 2-20-3453 kohaldada kompromisslepingu punktist 5.3. viimasest lausest tulenevat ja lugeda kostja 1 rikkumiseks see, et hageja 1 ei kustutanud ise oma kinnisasjalt hüpoteeki, kui kostja 1 poolt olid selleks kõik eeldused loodud s.t. hageja 1 oli vabastatud kostja 1 majandustegevusest tulenevatest kohustustest AS Swedbank Liising ees. Oleks äärmiselt ebaõiglane ja hea usu põhimõttega vastuolus mõista hageja 1 kasuks välja leppetrahv olukorras, kus leppetrahvi nõudmise eeldus sõltub sellest, kas leppetrahvi nõudev isik ise esitab avalduse tühja hüpoteegi kustutamiseks või mitte.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 31. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hageja I hagiavaldus tuleb rahuldada ning hageja II hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

32.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

•hageja I oli andnud AS-le Swedbank Liising käenduse(d), millega tagati kostja I ja AS Swedbank Liising vahelistest seadmete liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi liisinguandja ees.

•hageja I seadis nimetatud käenduskohustuste täitmise tagamiseks oma kinnisasjale (registriosa nr xxxxxx) AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000 eurot (tlk 17-19, kinnistusraamatu väljavõte);

•30.04.2019 on hageja II ja kostja I vahel sõlmitud rendileping dDieci ET-176 nr xxxxxx, mille esemeks on teleskoop tõstuk dDiesi ET 176 nr xxxxxx koos kahvlikopa ja tõstekonksuga (tlk 8-9);

•17.06.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu (tlk 55-57);

•16.09.2019 on tõstuk viidud minema remonti/hooldusesse ettevõttesse Xxx OÜ, kes on teostatud tööde eest väljastanud arve 184413 (tlk 15);

•11.12.2019 saatsid hagejad kostjatele I ja II nõudekirja (tlk 20), millega taotlesid arve nr xxxxxx (tlk 21) tasumist, käenduse lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist ja teavitasid leppetrahvi nõudest;

•16.12.2019 saatsid hagejad kostjatele I ja II korduva meeldetuletuse (tlk 22);

•17.12.2019 saatis kostja 1 vastused eraldi hagejale I (tlk 27-28) ja hagejale II (tlk 2930), kusjuures hageja II nõude osas teostas tasaarvestuse ja ütles rendilepingu dDieci ET-176 nr xxxxxx üles;

•17.12.2019 kinnitas Tallinna notar Merle Saar-Johanson asendaja Riina Toss allkirjade õigsust ja edastas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamise avalduse (tlk 41);

•02.01.2020 on kinnistusraamatus tehtud kanne, millega on kustutatud hageja I kinnisasjale seatud hüpoteek (tlk 44 pöördel – kinnistusraamatu väljavõte);

•03.01.2020 esitas hageja I kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500 eurot (tlk 44);

12 2-20-3453

•käesoleva hetkeni kostjad hagejate rahalisi nõudeid täitnud ei ole.

33.Hagejad paluvad mõista välja Nordic Rebar OÜ-lt, YY’lt ja Davecom OÜ-lt solidaarselt:

OÜ Holmelon kasuks kahjuhüvitise summas 6420,74 eurot; OÜ Holmelon kasuks hüvitise summas 7200 eurot; XX’e kasuks leppetrahvi summas 61 500 eurot; hagejate kasuks viivise hagi esitamise seisuga summas 9900,75 eurot; hagejate kasuks edasiulatuva viivise kõikide nõuete summast määras 0,25% päevas kuni nõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 778,50 eurot.

34.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad märgivad, et: (i) leppetrahvinõude aluseks olev rikkumine puudub; (ii) leppetrahvinõue on esitatud hilinemisega; (iii) nõude põhjendatuse korral vähendada leppetrahv 0 euroni; (iv) tõstuki kasutuslepingud ei ole üles öeldud; (v) kahjunõude eeldused on tõendamata; (vi) viivisenõude arvestus on ebaõige ning viivisenõue on alusetu põhinõude puudumise tõttu.

I Leppetrahv 35. Esmalt analüüsib kohus leppetrahvinõuet. Hageja I palub kostjatelt solidaarselt hageja I kasuks välja mõista leppetrahvi summas 61 500 eurot. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nõude eeldused on seega järgmised: a. kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); b. kostja I on kohustust rikkunud (VÕS § 100); c. kostja I vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud kostja I teistsugune vastutusstandard (VÕS §‑d 103 ja 160); d. hageja I on leppetrahvi nõudmisest kostjale I mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal I.

36.17.06.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et leping ei oleks kehtiv. Seega on täidetud esimene nõude eeldus.

37.Hagejad tuginevad leppetrahvi nõude puhul asjaolule, et kostja I ei ole tähtaegselt täitnud kompromissilepingu p-ides 5.1 ja 5.2 sätestatud kohustusi. Kompromissilepingu p 5.1 sätestab, et OÜ Nordic Rebar kohustub teostama kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks XX kinnisasi registriosa nr. xxxxxx vabastatud AS Swedbank Liising kasuks seatud Hüpoteegist. Kompromissilepingu p 5.2 sätestab, et OÜ Nordic Rebar kohustub teostama kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019.a. oleks XX vabastatud AS Swedbank Liising ees Käenduslepinguga võetud käenduskohustusest.

Seega on täidetud ka teine nõude eeldus – esineb lepingust tulenev kohustus.

38.Kompromissilepingu p 5.3 viimane lause sätestab, et punktis 5.1. ja/või 5.2. rikkumiseks loevad Pooled seda, kui peale 31.08.2019.a. on XX kinnisasi koormatud Hüpoteegiga ja/või XX suhtes kehtib Käendusleping.

Puudub vaidlus, et 01.09.2019 seisuga koormas kinnisasja hüpoteek, see kustutati alles 02.01.2020 (tlk 44 pöördel – kinnistusraamatu väljavõte). Ainuüksi sellega on täidetud leppetrahvi nõudmise eeldus – kohustuse rikkumine.

13 2-20-3453 Siiski on kostjad olnud seisukohal, et hageja oli hüpoteegi kustutamise osas vastuvõtuviivituses. AÕS § 330 sätestab, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti.

Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse.

Seega nähtub, et hüpoteegi kustutamiseks on vajalik nii võlausaldaja kui ka kinnistu omaniku nõusolek. Seega selleks, et kostja I saanuks täita hüpoteegi kustutamise kohustuse, oli vajalik, et hageja I täidaks omapoolse kohustuse anda hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku. Kuivõrd kokkuleppe kohaselt oli hüpoteegi kustutamiseks vajalike toimingute tegemine kostja I ülesanne, pidanuks kostja I tegema pingutusi, et hagejalt I vajalikud nõusolekud saada. Kohus rõhutab, et hüpoteegi kustutamise korraldamine oli kostja I ülesanne, mistõttu väiteid hageja I tegevusetuse osas ei saa pidada asjakohasteks. Ei nähtu, et kostjad oleks pöördunud hageja I poole vastava nõusoleku saamiseks enne kui alles 10.12.2019 (tlk 40). Hageja I on pärast nimetatud pöördumist andnud vajaliku nõusoleku esimesel võimalusel, s.o 17.12.2019 (algselt kostja I poolt väljapakutud aeg 13.12.2019 ei olnud hagejale I sobilik – tlk 39, e-kiri). Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks hageja I poole hüpoteegi kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmise palvega pöördunud varem kui 10.12.2019. Seega ei ole võimalik väita, et hageja I oleks olnud vastuvõtuviivituses. Kostja I on viivitanud hüpoteegi kustutamise kohustuse täitmisega 123 päeva.

Seoses käenduskohustusega märgib kohus, et Swedbank AS suurkliendihaldur BBi 30.08.2019 e-kiri (tlk 39) ei tõenda, et kostja I oleks täitnud kompromissilepingu p-is 5.2 sätestatud kohustuse tähtaegselt. Tõendist nähtub üksnes see, et pank on liisingulepingu muudatused päev enne (s.o 29.08.2019) heaks kiitnud, kuid muudatuste vormistamine ja allkirjastamine leiab aset alles paari päeva pärast. Võlausaldaja (s.o Swedbank) on käenduse lõppemist kinnitanud alles 12.09.2019 (tlk 37 – kinnituskiri). Kostjad ei ole tõendanud, et kohustus oleks täidetud tähtaegselt. Pooltevaheline kokkulepe (kompromissilepingu p 5.3 viimane lause) ei näinud rikkumise olemasolu tuvastamise puhuks ette käendaja teavitamist käenduse lõppemisest – kokkuleppe kohaselt on rikkumisega tegemist, kui hageja I suhtes kehtib 01.09.2020 seisuga käendusleping. Seega on kostja I hilinenud käenduskohustuse lõpetamisega/ümbervormistamisega 11 päeva.

Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas hüpoteekide kustutamise hetkeks oli hageja I käenduskohustus lõppenud või mitte. Käenduse ja hüpoteegi puhul on tegemist erinevate mehhanismidega, mille abil on võimalik kohustust tagada. Käenduse olemasolu ei tähenda, et hüpoteegi kustutamine on välistatud, ja vastupidi – hüpoteegi olemasolu ei välista käenduse lõppemist. Põhinõude olemasolu hüpoteek ei eelda – st tegemist on mitteaktsessoorse tagatisega.

Lisaks selgitab kohus, et kohustuse rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad.

39.Kompromissilepingu p 5.3 sätestab, et punktides 5.1. ja/või 5.2. nimetatud kohustuse rikkumisel on OÜ Nordic Rebar kohustatud tasuma XX’le leppetrahvi summas 500 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohus on ülal tuvastanud, et kompromissilepingu p 5.1 täitmisega on kostja I viivitanud 11 päeva ning kompromissilepingu p 5.2 täitmisega on kostja I viivitanud 123 päeva. Lähtudes kompromissilepingu p 5.3 sõnastusest, on kohus 14 2-20-3453 seisukohal, et nimetatud rikkumiste eest tuleb leppetrahvi arvestada selliselt, et punktides 5.1. ja 5.2. nimetatud rikkumised on üksteisega hõlmatud, st kohus ei arvesta iga rikkumise korral leppetrahvi eraldi, vaid arvestab leppetrahvi justkui oleks tegemist ühe rikkumisega. Seega on hageja I leppetrahvinõue põhjendatud summas 61 500 eurot (123 x

500).

40.Kostjate II ja III solidaarvastutus tuleneb kompromissilepingu punktidest 6.1 ja 6.2.

41.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja I on esmakordselt leppetrahvinõudest teatanud 11.12.2019 (tlk 20 – e-kiri). Vaatamata sellele, et hageja I ei nimetanud nõudekirjas leppetrahvi suurust, on nõudekirjast üheselt arusaadav, et hageja I leppetrahvi tasumist nõuab.

Leppetrahvinõude suuruse oleks kostja I saanud tuletada nõudekirjas viidatud lepingusäte põhjal. Kostja I pidi kohustuse täitma hiljemalt 31.08.2019. Leppetrahvi nõudeõigus tekkis hagejal I seega alates 01.09.2019. Vaatamata sellele, millal hageja I tegelikult kostja I poolsest rikkumisest teada sai, on kohtu hinnangul hageja I kostjat I leppetrahvinõudest teavitanud mõistliku aja jooksul (3 kuud 10 päeva). Majandustegevusega tegelevale isikule ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17). Kostjale I ei saanud hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootust, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16).

42.Asjaolu, kas kostja I poolsetest rikkumistest hagejale I ka tegelikult kahju tekkis, ei ole leppetrahvi nõude rahuldamise kontekstis tähtis. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega on nõue lubatav vaatamata sellele, kas hagejale I kostja I rikkumiste tõttu reaalselt kahju tekkis.

43.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud leppetrahvi vähendamise taotluse 0 euroni. Kostjad märgivad, et (i) hagejale I ei ole rikkumiste tulemusel kahju tekkinud; (ii) hüpoteek ei taganud kohustusi; (iii) kostja I omakapital on negatiivne; (iv) nõude rahuldamine täies ulatuses kahjustaks kostja I võlausaldajate huve ning oleks äärmiselt ebaõiglane.

Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks alus puudub. Kostja I on oma kohustuste täitmisel olnud passiivne ning on rikkunud märkimisväärselt lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja I on leppetrahvi suuruse osas saanud ise kaasa rääkida (tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga) ja on lepingut allkirjastades nõustunud sellise leppetrahvimääraga. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et leppetrahv tulenes kompromissilepingust, millega juba kord lahendati pooltevahelised erimeelsused – nimetatud kokkuleppe rikkumine ja sellega uute erimeelsuste tekitamine ei ole lubatav.

Kostja I ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund oleks sedavõrd halb, et nõude rahuldamine kahjustaks võlausaldajate huve või oleks kostja I suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kostja I poolt esitatud tõendi (tlk 87) põhjal ei saa kohus teha järeldusi kostja I majandusliku seisundi kohta, kuivõrd aruanne on esitatud üksnes poole aastase perioodi kohta, lisaks on see allkirjastamata. Samuti ei ole kohtuni toodud ega tõendatud, et kostjate 15 2-20-3453 II ja III (kui solidaarvõlgnike) majanduslik seisund oleks sedavõrd halb, et kohustuse täitmine käib neil üle jõu.

44.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjatelt I – III tuleb solidaarselt hageja I kasuks välja mõista leppetrahv summas 61 500 eurot.

II Kahjunõue 45. Järgnevalt analüüsib kohus kahjunõuet. Hageja II palub mõista välja kostjatelt solidaarselt: hageja II kasuks välja kahjuhüvitise summas 6420,74 eurot.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):

•võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

•võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

46.Hageja II tugineb nõude alusena asjaoludele, et:

•kostja I on teleskooptõstuki juhtimisõiguse üle andnud juhile, kelleks oli Ukraina päritoluga renditöötaja ja on keeldunud avaldamast tõstukijuhi kvalifikatsiooni ja esitamast juhtimisõigust kinnitavat tunnistust, mis lubaks isikul masinaga töötada ja seda igapäevaselt hooldada;

•kostjal I oli kohustus teha teleskooptõstukile väikseimaid remonte, sõltumata asjaolust, kas need tehakse tavapärase korrashoiu eesmärgil või on remonttööde aluseks tehnika vale/osakamatu ekspluatatsioon/hooldamine. 2019.a septembri seisuga oli tõstukiga töötamise jätkamine lubamatu ja ohtlik, esines tõstukile tekkinud kahju suurenemise oht.

47.Nimetatud „rendilepingu“ puhul on tegemist teleskooptõstuki üürilepinguga VÕS 271 mõistes.

48.Üürilepingu p 3.7 kohaselt on kostja I kohustatud tagama, et tehnikat juhib ja hooldab vastavat tunnistust omav kogemustega isik, kellele tehnika on allkirja vastu üle antud.

Hageja II on küll viidanud, et teleskooptõstukit juhtis renditöötaja, kuid hageja ei ole tõendanud, et isikul puudus teleskooptõstuki juhtimisõigus. Asjaolu, et tegemist on Ukraina päritoluga renditöötajaga, ei tähenda, et kostja I oleks üürilepingut rikkunud.

Samuti ei ole hageja II esitanud väidetava üürilepingu p 3.7 rikkumisega ühtegi rahalist nõuet. Isegi, kui eeldada, et OÜ Xxx arvelt kajastuv oleks käsitletav üürilepingu p 3.7 väidetava rikkumisega tekitatud kahjuna, siis puudub rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos – hageja II ei ole tõendanud, et väidetav kahju on tekkinud seetõttu, et kostja I on teleskooptõstukit juhtima/hooldama lubanud vastavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku.

49.Üürilepingu p 3.5 kohaselt on kostja I kohustatud teostama tehnika tehnilise seisukorra tagamiseks igapäevased toimingud (määrimised jm igapäevane tehniline kontroll). Juhul, kui tehnikale tekivad mingid puudused ja kahjustused, on kostja I kohustatud need 16 2-20-3453 koheselt kõrvaldama või leppima hagejaga II kokku remondi teostamise kostja II ressurssidega, kooskõlastades eelnevalt remondikulud ning tasuma hageja II poolt väljastatud arve 7 kalendripäeva jooksul. Üürilepingu p 2.1 kohaselt on hageja II kohustatud tagama regulaarsed tehnika tehnohooldused. Üürilepingu p 6.2 sätestab, et kostja I on materiaalselt vastutav kõikide kostja I tegevuse tulemusena hagejale II tekitatud kahjude eest. Üürilepingu p 6.3 kohaselt on kahjude hüvitamisel kostja I hageja II valikul kohustatud kas kõrvaldama tehnikale tekitatud kahjustused või hüvitama kahjustused omal kulul rahaliselt.

Eelviidatud sätetest tuleneb, et lepingueseme käitamisega seotud igapäevased toimingud pidi tegema kostja I ning olukorras, kus lepinguesemel tekkis puudus, pidi kostja I need kõrvaldama või laskma seda teha hagejal II, hüvitades vastavad kulud. Regulaarsete tehnohoolduste eest aga vastutas hageja II.

50.Hageja II on kostjale I heitnud ette üürilepingu esemeks olnud tõstukil esinenud järgmisi puudusi (tlk 12 – e-kiri):

•probleemid peahüdrosilindri rõhu- ja õlipidavusega, seoses sellega on tõstenoole käitumine ettearvamatu ja ohtlik;

•tõstuki elektri peakeskuses on esinenud korduvad lühised, mille tagajärjel on elektrikeskus osaliselt põlenud, mis võib viia tõstuki elektrijuhtmete ja hullemal juhul ka tõstuki täieliku hävimiseni;

•vasak esirehv on katki ja ei pea ettenähtud rõhku, ka ülejäänud rehvides puudus normaalrõhk;

•tõstekonksul on kinnitusmutter puudu;

•detsember 2018 kuni 15.09.2019 ei ole kordagi teostatud tõstukil määrimisi;

•mootori töötundidele vastavalt oleks pidanud vahetama õhu-, õli- ja kütusefiltreid, neid ei ole vahetatud;

•välispeegel lõhutud ja puudub täielikult;

•tõstuki valgustid ei toimi vastavalt nõuetele.

51.Kostjad on märkinud, et hageja II etteheited on tõendamata. Kohus nõustub kostjatega ning on samuti seisukohal, et tõstukil esinenud puuduste olemasolu on tõendamata.

Kuivõrd on tõendamata, et tõstukil vastavad puudused esinesid, siis on kahjunõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

III Lepingu lõpetamise hüvitise nõue 52. Järgnevalt analüüsib kohus hüvitise nõuet. Hageja II palub mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja II kasuks välja hüvitise summas 7200 eurot. Nõue põhineb üürilepingu punktil 6.4 ja tegemist on kostjalt I saamata jäänud tuluga kolme kalendrikuu ulatuses (hind vastavalt kompromisslepingu punktile 4.2.).

53.Üürilepingu p 6.4 sätestab, et lepingu võib lõpetada poolte omavahelisel kokkuleppel teatades ette 2 kuud. Kui leping lõpetatakse ette teatamata, siis korvab teine lepingupool saamata jäänud 3 kuu tulu, mis on käesolevas lepingus.

Kompromissilepingu p 4.2 sätestab, et pooled jätkavad OÜ Nordic Rebar ja OÜ Holmelon vahel on 30.04.2019.a. sõlmitud rendilepingu dDieci ET-176 nr xxxxx täitmist, mille alusel on OÜ Holmelon andnud OÜ Nordic Rebar kasutusse teleskoop tõstuki dDiesi ET176 nr xxxxxx koos kahvli-kopa ja tõstekonksuga täitmist rendihinnaga 2400 eurot (s.h. käibemaks).

17 2-20-3453 Seega nähtub eeltoodust, et pooled on kokku leppinud, et üürilepingu lõpetamisel etteteatamistähtaega mittejärgides, on lepingu lõpetanud pool kohustatud teisele poolele maksma hüvitist 3 kuu kasutustasu ulatuses.

54.Pooled on seisukohal, et üürileping on küll lõppenud, kuid pooled vaidlevad selle üle, millal, mis asjaoludel ning kelle avalduse alusel see lõppes. Puudub vaidlus, et kostjal I ei ole tõstukit alates 16.09.2019 kasutanud, kuivõrd hageja II viis selle kostja I valdusest ära.

Poolte vahel peetud kirjavahetusest nähtub, et: a. 15.09.2020 on kostja I saatnud hagejale II e-kirja (tlk 10), kus mainib, et „kui sulle ei sobi, et see dDieci on Nordic Rebar-is, ja millise eest makstakse Holmelon-ile iga kuu renti, vii see minema“; b. 15.09.2020 on hageja II saatnud kostjale I e-kirja (tlk 10), kus mh mainib, et „pole probleemi alates 16.09.2019 tegelen tõstuki minema viimisega“; c. 16.09.2020 on hageja II saatnud kostjale I e-kirja (tlk 13), kus mh mainib, et „ja kuna avaldasid soovi, et vii see masina siis minema seda ka lähiajal teeme. Viime tõstuki esindusse remonti. Selleks palun tagastada tõstuki juurde kuuluvad piigid, kopp, tõstekonks ja õlid. Palun teata millal võime tõstukile ja tõstuki juurde kuuluvale järgi tulla“; d. 16.09.2020 on kostja I saatnud hagejale II e-kirja (tlk 13), kus mainib, et „tõstuki võid ära viia kohe. Hark, kopp, tõstekonks, õlid ja ka platesaag on tõstuki kõrval 30 min. pärast.“; e. 16.09.2020 on hageja II saatnud kostjale I e-kirja (tlk 13), kus mainib, et „palun allolevale lisada ka tõstuki varurehv koos veljega“.

Eelviidatud tõenditest ja sealt nähtuvast kirjavahetusest tuleneb kohtu hinnangul poolte ühine tahe lõpetada leping vastastikkusel kokkuleppel 16.09.2019 seisuga (VÕS § 186 p

4). Kumbki pool ei esitanud teineteisele vastuväiteid selle osas, et tõstuki üürileping nimetatud kuupäeval lõpetatakse. Kirjavahetusest küll nähtub hageja II viide, et ta viib tõstuki remonti, ühtlasi teavitab ka remondi kestusest, kuid kohtu hinnangul on tegemist kõigest informatiivse sisuga tekstiga. Lepingu lõpetamise tahtele viitab ka poolte kokkulepe, mille kohaselt kuulusid hagejale II tagastamisele kõik tõstukiga seotud tarvikud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada kostja I või hageja II ühepoolset tahteavaldust leping lõpetada. Kohtu käsitlust ei välista ka asjaolu, et pooled olid üürilepingu p-is 6.4 sätestanud kokkuleppelise 2-kuulise etteteatamistähtaja kokkuleppel lepingu lõpetamiseks. Poolte käitumisest nähtus tahe nimetatud tähtaega mitte järgida.

Kuivõrd kohus leidis, et leping lõppes poolte ühisel kokkuleppel, ei kuulu rahuldamisele ka hageja II hüvitisnõue, kuivõrd see eeldab, et üürileping lõppes kostja I ühepoolse tahteavalduse alusel.

IV Viivis 55. Hageja I palub kostjatelt I-III välja mõista viivise määras 0,25% (kompromissilepingu p 6.4) võlgnetavalt leppetrahvi summalt päevas alates 03.01.2020 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 778,50 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 18 2-20-3453 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja I lähtub viivisenõude alguskuupäeva määrates õigesti kuupäevast 03.01.2020, kuivõrd nimetatud kuupäevale eelneval päeval selgus nõutava leppetrahvi lõplik suurus ning sellekohase nõudekirja on hageja kostjatele ka edastanud (tlk 44).

Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks 48 123,75 eurot (61500 x 0,25% x 313 päeva). Hageja I on palunud viivisenõuet piirata 13 778,50 euroni ning kohus lähtub hageja I nõudest.

V Kokkuvõte 56. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hageja I hagi. Kohus mõistab kostjatelt I – III solidaarselt hageja I kasuks välja leppetrahvi summas 61 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 13 778,50 eurot. Hageja II esitatud nõuded jätab kohus rahuldamata.

57.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 58. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.

59.Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hageja I haginõude ja jätnud hageja II haginõuded rahuldamata. Seetõttu leiab kohus, et hageja I menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda ning hageja II nõuete menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja II kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 60. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud 19 2-20-3453 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021. a kohtuotsusega nr 2-20-3453.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.