Obsah (7)

§ 637§ 356§ 333§ 168§ 181§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5755

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 8. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 5 2-19-5755
3. Praegusel juhul heidavad apellandid maakohtule esmalt ette seda, et maakohus leidis valesti, et Tallinna Linnavalitsuse
4. jaanuari
5. a korraldus nr 72-k p 14 ja üürilepingu p 15.1 välistavad üürilepingu pikendamise VÕS § 326 lg 2 alusel. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda maakohtu otsuse põhjendustest järeldada. Kuigi maakohus märkis, et hagi rahuldamata jätmiseks annaks alust ainuüksi see, et hageja pere ei ole enam noor pere ning eeldused üürilepingu pikendamiseks ei ole seetõttu täidetud, hindas maakohus põhjalikult ka seda, kas oleks siiski alust pikendada üürilepingut VÕS § 326 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 328 lg-ga
6. Seega ei ole maakohus käsitanud poolte üürilepingut selliselt, et see välistab VÕS § 326 lg 2 kohaldamise, ning maakohus on vaidlust lahendades kontrollinud, kas üürilepingu pikendamiseks oleks VÕS § 326 lg 2 järgi alust, kuid asjas tuvastatud asjaolusid arvestades leidnud, et selleks ei ole alust.
7. Edasi leiab hageja, et maakohus oleks pidanud menetluse praeguses asjas

§ 356

lg 1 alusel peatama kuni Tallinna Ringkonnakohus lahendab hageja apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-20-

1. 10.
2. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi hageja taotles maakohtu
3. septembri
4. a kohtuistungil haldusasja nr 3-20-873 tõttu menetluse peatamist, jättis maakohus taotluse rahuldamata ning hageja ei ole esitanud selle kohta esimesel võimalusel maakohtule vastuväidet, kuigi ta esitas maakohtule pärast seda istungit veel mitmeid menetlusdokumente. Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta

§ 333

lg 2 järgi vastuväidet hiljem esitada ega või

§ 333

lg 3 ja § 652 lg 6 järgi tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Seega ei saa hageja sellist vastuväidet enam ringkonnakohtule esitada. Hagejal oli maakohtus õigusteadmistega esindaja, kes pidi teadma, et maakohtule tuleb õigel ajal vastuväide esitada. 10.2. Ka juhul, kui hagejal oleks õigus esitada apellatsioonkaebuses see väide, ei saaks kolleegium asuda seisukohale, et maakohus pidi menetluse praeguses asjas peatama kuni haldusasjas kohtuotsuse tegemiseni. Kuigi

§ 356

lg 1 järgi võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, on see kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on rikkunud kaalumispiire. Seda pole hageja aga maakohtule ette heitnud ning sellele ei viita ka asjas esitatud asjaolud. Hageja on halduskohtumenetluses vaidlustanud tema töövõimet puudutava Töötukassa otsuse, mis on tehtud ca pool aastat pärast üürilepingu tähtaja möödumist.

1. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et hagejal ja tema abikaasal on terviseprobleemid. Kolleegium selgitab, et eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt VÕS § 326 lg 2 I lause järgi üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Viidatud sätte järgi pidi hageja üürilepingu pikendamiseks tooma kohtus esile ja tõendama, et üürilepingu lõppemisega kaasnevad tema ja ta abikaasa jaoks rasked tagajärjed. Hageja tõi esile, et nii temal kui ka tema abikaasal on terviseprobleemid, mistõttu ei suuda nad piisavalt sissetulekut teenida, et teistelt isikutel korterit üürida. Hageja ei ole toonud esile, et 6 2-19-5755 nad ei saa terviseprobleemide tõttu kolida või et nad vajavad praegust eluruumi erivajaduste tõttu. Hageja tõi ainukese asjaoluna esile selle, et tema ja ta abikaasa ei saa terviseprobleeme arvestades piisavat sissetulekut teenida, et turutingimustel korterit üürida. Samas ei ole hageja selgitanud, millised terviseprobleemid neid on ja kuidas need terviseprobleemid takistavad temal ja ta abikaasal sissetulekut teenida. Ainuüksi asjaolu, et arst on määranud hagejale ja tema abikaasale mõne diagnoosi, ei anna alust järeldada, et hageja ja tema abikaasa ei saa tööd teha ja piisavat sissetulekut teenida. Hageja ei ole toonud esile oma pere varalist seisundit ega sissetulekuid. Seda arvestades ei oleks kohtul alust üürilepingut pikendada ka juhul, kui asjas oleks tõendatud, et hagejal ja tema abikaasal on terviseprobleemid või hagejal oleks tuvastatud töövõimetoetuse saamise õigus ja ühes sellega osaline töövõime üürilepingu tähtaja möödumise ajal. Ainuüksi hageja osaline või puuduv töövõime või tema abikaasa terviseprobleem ei annaks VÕS § 326 lg 2 järgi alust üürilepingut pikendada. Olukorras, kus hageja ja tema abikaasa kasutasid noore perena linnavalitsuse korralduse alusel munitsipaaleluruumi, kuid sel alusel ei ole neil enam õigust taotleda munitsipaaleluruumi, saavad hageja ja tema abikaasa taotleda linnalt munitsipaaleluruumi sissetulekute nappusele tuginedes korral. Hoolimata kohtu ja kostja selgitustest ei ole hageja ja tema abikaasa seda mingil põhjusel teinud.
2. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades hageja kaebust hagi ja sellest tulenevalt ka vastuhagi osas tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellantide kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 14. Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellantide kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei ole alust rahuldada ka apellantide menetlusabi taotlust.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse

§ 181

lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellantide menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka nende taotlust vabastada nad menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid riigilõivu tasunud ja nende menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellantidel õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. 7 2-19-5755 Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 8