lg 1 p 2 ja § 65 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist.
lg 1 kohaselt kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.
lg 1 p 2 kohaselt koosoleku korraldaja teatab koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9).
Peab toimuma koosolek, millele on vaja määrata korrapidajad. Antud juhul puudub väärteoprotokolli teokirjelduses igasugune faktiline seos Facebooki postituse tegemise ja
lg 1 sätestatud nõude vahel, kuivõrd isikule heidetakse teokirjelduses ette Facebooki postitusega inimeste üleskutsumist.
lg 1 nõuete rikkumise tuvastamiseks olulised faktilised asjaolud, nt korrapidajata ürituse toimumine ja kaebuse esitaja seos sellise üritusega, väärteoprotokollis puuduvad. Kuivõrd
lg 1 p 2 sätestatud nõude rikkumiseks piisab kavatsusest, siis on võimalik nimetatud sätte vastu eksida ka Facebooki postituse tegemisega, kuid seda eeldusel, et väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus võimaldab tuvastada kõik koosseisulised asjaolud. 4 Kuigi blanketset koosseisutunnust sisustavate sätete nõuetekohane kirjeldamata jätmine ei too automaatselt kaasa menetluse lõpetamist, sest üldjuhul ei ole sellise rikkumise puhul tegemist menetlustakistusega, mis teeks võimatuks isiku teos süüteo tunnuste tuvastamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 p 2 nõude rikkumise aspektist) karistatavaks asjaolu, et avalikul koosolekul, millega EL kutsus inimesi Facebooki grupis ühinema, oli kavas kasutada heli- või valgustusseadmeid. Tegemist on ühe
Väärteoprotokolli teokirjeldusest seda asjaolu ei nähtu. Samuti on
Ilma selle asjaoluta ei ole võimalik kohtul objektiivse koosseisu täitmist tuvastada. On üldteada asjaolu, et meeleavaldused Toompeal toimusid aprilli alguses 2021 juba mitu päeva ja EL ei olnud selle ürituse algatajaks. Väärteoasjas ei ole tuvastatud, kas ja kes kogunesid 07.04.2021 Toomepeale EL poolt muusikute kinnises grupis tehtud postituse tulemusena. On eluliselt usutav, et videosalvestiselt nähtud isikud oleks olnud Toompeal ka ilma EL postituseta. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tema saab aru, et süüks arvatakse temale postituse tegemist, et kas ta reaalselt üritusel kohal käis, ei ole oluline. EL ütlustest nähtub, et ta ei olnud ise seaduseelnõud lugenud ja tema arvamus oli mõjutatud hoopis teiste isikute seisukohtadest, mis näitab, et ta oli tegelikult üks nendest, kes ühines Toompeal mitmeid päevi toimunud üritusega, olles mõjutatud juba toimunud meeleavaldustest ja sellega seonduvatest laialdastest diskussioonidest. Ta ei olnud ürituse algatajaks või korraldajaks. Isiku poolt Facebooki tehtud postitusest on selgelt väljaloetav tema eesmärk toetada ühislaulmisega inimesi, kes olid seisnud Toompeal juba 7 päeva. Ei saa välistada võimalust, et ta nägi juba mitmeid päevi kestnud ürituses lauljana võimalust esineda avalikkusele ajal, mil avalikud kontserdid olid keelatud. Kohtuistungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et juhul, kui EL oleks läinud ise üritusele, mitte teinud üleskutsega postitust, milles oli plaanis kasutada heli- või valgustehnikat, siis ei oleks isik rikkunud korrakaitseseaduse punkti. Samuti on kohtuvälise menetleja esindaja vastanud kaitsja küsimusele, et analoogseid menetlusi on lõpetatud kui inimesed kohale ei läinud ning postitusele ei reageerinud. Kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, kas kohtuvälise menetleja jaoks oli ürituse reaalne toimumine kaebuse esitaja karistamise aluseks ning milliste tõendite alusel kohtuväline menetleja leiab, et just EL üleskutse peale inimesed kohale tulid. Samuti ei ole tuvastatud, kas ELl oli seos 07.04.2021 Toompeal olnud helitehnikaga. Kuid eelnimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus juba väärteoprotokolli kantud teokirjelduse piiridest. Kõrvutades väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja seisukohaga kohtuistungil, jääb tegelikult selgusetuks, mille eest kaebuse esitajat täpsemalt karistatakse – kas ainult üleskutsuva postituse tegemise eest (nagu on märgitud väärteoprotokolli teokirjelduses) või 07.04.2021 toimunud ürituse kooskõlastamata ja korrapidaja määramata jätmise eest (millest on rääkinud kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil vastuseks kaitsja küsimustele) või kooskõlastamata ja korrapidajata üritusega ühinemise üleskutse eest (millele on viidatud väärteoprotokollis
lg 1 p 2 näol ning võib järeldada ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast kohtuistungil). 5 Väärteoprotokollis märgitud faktilised asjaolud puudutavad vaid postituse tegemist, kuid väärteoprotokollis märgitud sätted korraldajapoolsete nõuete rikkumist. Omavahel neid mingilgi moel teokirjelduses seostatud ei ole. Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Alternatiivaktilise väärteokoosseisu puhul on peetud võimalikuks isiku süüditunnistamist sellise teoalternatiivi järgi, mille toimepanemist süüdlasele kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses ette ei heidetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-39-11, p-d 7-8). Kõik eeltoodu eeldab aga seda, et faktiliste asjaolude kirjeldus väärteoprotokollis on piisav ning võimaldab kohtul tuvastada nii rikkumine kui anda sellele õiguslik hinnang. Käesoleval juhul faktiliste asjaolude kirjeldus väärteoprotokollis seda ei võimalda. Kõigest eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus on puudulik ning sellise teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik tuvastada kõiki koosseisulisi asjaolusid, mille alusel lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kuigi kohus peab tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 tõendeid ise uurima, puudub kohtul siiski võimalus moodustada kohtuistungil uuritud tõenditest iseseisvalt uus väärteo kirjeldus. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli teokirjelduses toodud faktide ja asjaolude piirest. Ainuüksi üleskutsuva postituse tegemine ei võimalda isikut karistada avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise eest. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja 07.05.2021 otsusest nähtus esmakordselt asjaolu, et
lg 1 p 2 rikkumist heideti isikule ette seetõttu, et menetlusaluse isik tegi üleskutse avalikuks koosolekuks, kusjuures kavas oli heli-ja valgustehnika kasutamine. Facebooki postituse tegemine ei tee isikust automaatselt ürituse korraldajat, et ilma ühegi täiendava faktilise asjaoluta heita isikule ette avaliku koosoleku korraldajale kehtestatud nõuete rikkumist. Arvestades, et isik sai alles kohtuvälise menetleja 05.07.2021 otsusest esimest korda aimu, milles teda täpsemalt süüdistatakse, on rikutud ka VTMS § 19 g 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada juba väärteoprotokolli koostamisel, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 loetletakse asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 tuleb väärteomenetlus lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tuginedes kõigele eeltoodule, asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis kirjeldatud teos need tunnused puuduvad, mistõttu tuleb väärteomenetlus EL suhtes KarS § 2641 lg 1 järgi lõpetada. Kohus märgib lisaks, et täiesti vale on kohtuvälise menetleja otsuses toodud väide, et isikut on varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Karistusregistri andmed seda väidet ei kinnita. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. 6 Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada EL kaebus. 2 Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proos 07.05.2021 otsus väärteoasjas nr xxxxxxxx ja lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus EL suhtes KarS § 2641 lg 1 järgi. CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 09.08.2021 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.