← Eesti

1-21-6278/4

1-21-6278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6278 (21230100609) Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud lahend Riigipr

§ 345(võltsitud dokumendi kasutamine) tunnustel.

Kuriteoavalduse kohaselt kuulus X äriühingule P AS notariaalsest müügilepingust tulenev nõue Q OÜ vastu. X loovutas selle nõude

  1. juunil 2018 Y OÜ-le, kes on P AS-le sisuliselt inkassoteenust osutav ettevõte.
  2. märtsil 2019 esitas Y OÜ Q OÜ vastu kohtusse hagiavalduse, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-19-
  3. OÜ Q esindaja esitas selles tsiviilasjas kohtule teadvalt võltsitud Q OÜ osanike koosoleku protokolli eesmärgiga vabaneda 1 000 000 euro suurusest kohustusest. Tegemist on protokolliga koosolekust, mis väidetavalt toimus
  4. juunil 2018 Tallinnas. Dokument on allkirjastatud Q OÜ osanike esindajate, sealhulgas X poolt. X avastas tagantjärgi, et oli allkirja andnud ekslikult, kuna sellist koosolekut tegelikult aset ei leidnud. X peab võimalikuks, et oli selle dokumendi allkirjastanud kogemata, usaldades Q OÜ jurist C, kes oli selle talle allkirjastamiseks esitanud. Q OÜ osanike koosolekut ei saanud protokollis märgitud ajal, s.t
  5. juunil 2018 toimuda, kuivõrd X viibis
  6. juunist kuni
  7. juunini 2018 Jurmalas, Läti Vabariigis. Seega on protokoll võltsitud ja kajastab sündmust, mis ei ole aset leidnud. Q OÜ esindaja kasutas seda dokumenti kohtumenetluses 1

(7)1-21-6278 endale soodsama positsiooni saamiseks ja 1 000 000 euro suurusest nõudest vabanemiseks. Nimelt märkis Q OÜ (kostja) oma hagivastuses, et selle lisa nr 24 (mis sisaldab 18. juuni 2018 protokolli) tõendab järgmist: „Seega leppisid Kostja osanikud kokku, et juhul, kui P AS ei suuda Hüpoteegi kustutamist tagada, siis on Kostja õigustatud vajadusel tagatud nõuded ise täitma ning vähendama vastava summa ulatuses oma rahalisi kohustusi P AS-i ees.“ Teisisõnu, Q OÜ väidab, et võltsitud dokumendist nähtuvalt on tal õigus vähendada oma rahalisi kohustusi, mida Y OÜ talt tsiviilasjas nr 2-19-4619 sisse nõuab. Harju Maakohtu otsusega mõisteti Q OÜ-lt Y OÜ kasuks välja ca 1 600 000 eurot. Otsus pole aga veel jõustunud, kuivõrd Q OÜ on kohtuotsuse edasi kaevanud. Seega esinevad mõlemad

§ 345

lg-s 1 nimetatud eeldused – dokument on võltsitud ja seda on kasutatud kohustustest vabanemise eesmärgil.

  1. PPA Põhja prefektuur jättis
  2. aprilli 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ehk KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult põhistas uurimisasutus oma otsustust järgmiselt. Q OÜ osanike
  3. juuni 2018 üldkoosoleku protokolli ei saa lugeda võltsituks, kuna avaldaja on protokolli allkirjastanud kaks korda, nii omakäeliselt kui ka
  4. detsembril 2018 digitaalselt. Samuti on teised osavõtjad protokolli allkirjastanud. X väitel allkirjastas ta dokumendi ekslikult, kuid isegi ekslikult allkirjastatud dokumenti ei saa lugeda võltsituks. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on dokumendi valmistamine (nt teksti kirjutamine või allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või ka osaline järeletegemine, teksti maha kraapimine või muu kustutamine, kuupäeva, koha, allkirja või muu teksti osaline muutmine. Kuriteoavalduse kohaselt esitati kõne all olev dokument küll kohtule, kuid vaatamata dokumendist nähtuvale langetas kohus otsuse Y OÜ kasuks. Kuivõrd menetlus antud küsimuses jätkub, siis pole Q OÜ dokumendi esitamisega omandanud seni mingeid õigusi ega vabanenud kohustustest. Kui X leiab, et vaidlusalune dokument ei kajasta tema tegelikku tahet, on tal selle tühistamiseks õigus pöörduda tsiviilkohtusse.
  5. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Ringkonnaprokuratuuris, esitades kokkuvõtvalt järgmised argumendid. Asjaolu, et ebaõigeid andmeid kajastav protokoll on allkirjastatud, ei oma mistahes mõju selle võltsitusele. Kehtivast õigusest, erialakirjandusest ega kohtupraktikast ei ole võimalik leida tõlgendust, mis välistaks dokumendi võltsituse seetõttu, et dokument on allkirjastatud. Dokumendi allkirjastamine ei oma olemuselt mistahes seost võltsimisega. Allkirjastamisega antaksegi dokumendile õiguslik jõud ja mõte, mis muudab slles kajastuvate andmete ebaõigsuse võltsimiseks ja võimaldab dokumenti kasutada enda huvides. Q OÜ
  6. juuni 2018 üldkoosoleku protokoll on formaalselt autentne dokument, mis on ka allkirjastatud, kuid sellesse on kantud ebaõiged andmeid selle kohta, justkui oleks
  7. juunil 2018 toimunud protokollis kajastatud koosolek. Kuriteoteatega on tõendatud, et X viibis
  8. kuni
  9. juunini 2018 välisriigis, mistõttu on protokollis märgitud koosoleku toimumine
  10. juunil 2018 võimatu. Seega on protokolli kantud informatsioon koosoleku toimumise kuupäeva kohta sisult ebaõige ja jätab mulje, justkui oleksid osanikud
  11. juunil 2018 teinud protokollis märgitud otsuse. Tegelikkuses sellist otsust sellisel kuupäeval langetatud ei ole. Seega on tegemist võltsitud dokumendiga. Asjaolu, et Harju Maakohus langetas otsuse Y OÜ kasuks, ei oma 2

(7)1-21-6278 tähtsust, kuivõrd

§ 345ei eelda, et võltsitud dokumendi kasutamine oleks edukas.

Kuivõrd tsiviilasja menetlus jätkub ringkonnakohtus, puudub jõustunud kohtuotsus, mille põhjal saaks ka järeldada, et võltsitud dokumendi kasutamine ei olnud edukas. Korrakaitseorganid ei saa tolereerida võltsitud dokumendi kasutamist, millega püütakse vabaneda 1 000 000 eurosest kohustusest pelgalt seetõttu, et dokumenti on kasutatud eraõigussuhtest tulenevas vaidluses.

  1. Põhja Ringkonnaporkuratuuri
  2. juuli 2021 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. Abiprokurör nõustus Põhja prefektuuri põhjendustega, selgitades täiendavalt järgmist. Dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu moodustab dokumendi võltsimine, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokumendiks peetakse kirjalikku akti, mis sisaldab inimese mõtteväljendust (väide, millest ilmneb arusaam asjaolust), mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Materiaalne võltsimine on dokumendi (ka pitsati või stambi) järeletegemine või ümbertegemine. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui enda vormilt autentsesse dokumenti kantakse fiktiivse sisuga andmeid, s.t dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Tegemist pole kellegi teise poolt välja antud dokumendi modifitseerimisega. Ka pole tegu uue dokumendi loomisega, milles omistatakse dokumendi loomine kellelegi teisele kui sellele, kes dokumendi tegelikult lõi. Nii käitumine kujutab endast lihtlabast valetamist kirjalikul kujul. Seega ei saa valeandmete esitamist dokumendis pidada dokumendi võltsimiseks

§ 344

mõttes.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuna ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina

§ 345mõttes.

Seega ei ole tegemist kuriteokaebuses viidatud isikute poolt dokumendi võltsimisega ega võltsitud dokumendi kasutamisega

§ 344ja § 345 mõttes.

Kaebusest nähtub, et seoses võla sissenõudmisega Q OÜ-lt pöördus Y OÜ tsiviilkohtusse, kohus rahuldas hageja Y OÜ nõude osaliselt, mõistes Q OÜ-lt välja põhivõlgnevuse summas 1 033 075,70 eurot ja viivise summas 379 059,94 eurot. Otsuse tegemisel hindas kohus kogumis kõiki talle esitatud tõendeid, sh ka vaidlusalust protokolli. Otsus on vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtus, kes omakorda tegeleb asjas kogutud tõenditele ning poolt seisukohtadele hinnangu andmisega. Sisuliselt soovib kaebaja, et prokuratuur asuks hindama tsiviilasja tõendeid enda ja teiste eraõiguslike huvide kaitseks. Õigusriigile omase põhimõtte kohaselt ei domineeri karistusõigus õigussuhete reguleerimisel teiste õigusharude üle, vaid kuulub kohaldamisele ainult karistusseadustikus kirjeldatud teo tunnuste esinemisel. Muudel juhtudel tuleb õigussuhete korraldamisel pöörduda teiste õiguslike regulatsioonide poole. Kuna riigi karistusõiguslik sekkumine kui ultima ratio ehk nn „äärmuslik vahend“ ei saa olla meede teiste menetlusliikide abistamiseks, siis ei saa kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine olla abinõuks, mida saaks efektiivselt kasutada enda tsiviilõiguslike nõuete ja huvide realiseerumiseks. TsMS §-s 45 sätestatu kohaselt teavitab kohus prokuratuuri, kui kohtus ilmnevad menetlusosalise või muu isiku käitumises kuriteo tunnused. Seda tehtud ei ole. 3

(7)1-21-6278
  1. X vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris. Kaebaja arvates leidis ringkonnaprokuratuur ekslikult, et tegemist ei ole võltsitud dokumendiga. Ka on prokuratuur oma seisukohtades vastuoluline. Antud juhul on vormilt autentsesse dokumenti ehk osanike koosoleku protokolli kantud fiktiivse sisuga andmeid koosoleku toimumise koha ja kuupäeva kohta. Seega vastavad antud kaasuse asjaolud perfektselt ringkonnaprokuratuuri enda poolt esitatud intellektuaalse võltsimise definitsioonile. Nii jääb kaebajale arusaamatuks ringkonnaprokuratuuri järeldus, et tegemist ei ole võltsitud dokumendiga. Seda järeldust ei ole ka põhjendatud. Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokuratuur jättis
  3. augusti 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et abiprokurör on õigesti otsustanud jätta kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse muutmata, selgitades täiendavalt järgmist. Q OÜ
  4. juuni 2018 osanike koosoleku protokolli ei saa pidada võltsituks. Protokollist nähtuvad osanike otsused, milliseid on osanikud kinnitanud omakäeliselt kirjutatud allkirjadega. Kuriteoavaldusest nähtuvalt on kaebaja kinnitanud enda poolt protokollile hilisemalt allkirja andmist, seega ka selles kajastatud otsuste õigsust. Et juunis 2021 leiab kaebaja, et ta andis selle allkirja ekslikult, ei näita fakti, et kaebaja oleks pidanud ebaõigeteks protokollis kajastatud andmeid: Q OÜ juhatusele antud volitusi võtta pangalaenu refinantseerimiseks ja F OÜ nõude rahuldamiseks laenu. Kaebaja on pidanud ebaõigeks protokollis kajastatud koosoleku toimumise aega, kus saanuks selles kajastatud teemasid arutada, kuid miks peaks lugema ebaõigeks osanike poolt Q OÜ juhatusele laenu võtmiseks volituste andmist, jääb kuriteoavalduse ja edasiste kaebuste pinnalt selgusetuks. Riigiprokurör ei vaidle kaebajaga selles, et
  5. juunil 2018 viibis ta Jurmalas puhkusereisil ja ei saanud samal päeval protokolli allkirjastada. Sellest asjaolust tulenevalt võib pidada ekslikuks protokollis kajastatud koosoleku toimumise kuupäeva. Protokolli ennast aga võltsituks pidada ei saa, sest ta kajastab ikkagi andmeid, mille õigsust on Q OÜ osanikud omakäelise allkirjaga kinnitanud ning milliste asjaolude tõelevastavust ei ole sõnaselgelt vaidlustatud. Sõltumata sellest, kas protokolli pidada võltsituks või mitte, ei ole Q OÜ-l selle esitamisega tsiviilasjas nr 2-19-4619 olnud võimalik vähendada haginõuet 1 000 000 euro võrra ehk toime panna

§ 345kirjeldatud kuritegu.

Q OÜ esindaja on

  1. aprilli 2019 hagivastuses
  2. juuni 2018 koosolekul otsustatut kommenteerides küll märkinud, et Q OÜ osanikud olevat leppinud kokku, et juhul, kui P AS (osanik) ei suuda hüpoteegi kustutamist tagada, siis on Q OÜ õigustatud vajadusel tagatud nõuded ise täitma ning vähendama vastava summa ulatuses oma rahalisi kohustusi P AS-i ees. Samas ei ole sellist asjaolu võimalik
  3. juuni 2018 protokollist selgelt tuvastada. Seega ei kinnita protokollis kajastatu kaebaja arusaama, et Q OÜ esindaja on väitnud, et võltsitud protokollist nähtuvalt on tal õigus vähendada oma rahalisi kohustusi, mida Y OÜ talt tsiviilasjas nr 2-19-4619 sisse nõuab. Q OÜ osanike (P AS ja W OÜ) koosoleku protokollist nähtuvalt tegid Q OÜ osanikud kaks otsustust: 1) anda Q OÜ juhatusele nõusolek võtta Nordea Bank AB Eesti filiaali laenu refinantseerimiseks laenu ja 4

(7)1-21-6278 2) juhul, kui hüpoteegipidaja soovib realiseerida Kaubahalli kinnistule seatud 1 000 000 euro suuruse hüpoteegi ja P AS ei saa mingil põhjusel tasuda 1 000 000 euro suurust nõuet, siis on Q OÜ juhatusel nõusolek võtta F OÜ nõude rahuldamiseks laenu. Kuidas tegutses nende volituste alusel Q OÜ juhatus, kas osanik P AS oli teinud hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks 1 000 000 euro suuruse sissemakse Q OÜ-sse, sellest protokollist ei nähtu. Nii ei ole ka selle protokolli alusel tehtud otsustest võimalik järeldada, et ühe osaniku tulevikus loovutatud nõue Q OÜ vastu saanuks nende otsuste alusel väheneda või et selliseid otsuseid kinnitava protokolli alusel saaks tõendada, et haginõue peaks olema 1 000 000 euro võrra väiksem. Kuivõrd
  1. juuni 2018 protokolli alusel ei ole võimalik tõendada tsiviilasjas nr 2-19-4619 Q OÜ vastu esitatud haginõude vähendamist 1 000 000 euro võrra, siis ei saa selle dokumendiga ka saavutada nõude vähendamise eesmärki. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
  2. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson, kes taotleb Riigiprokuratuuri
  3. augusti 2021 määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust alustama. Oma taotlust põhistab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Riigiprokuratuur sisuliselt ei vaidle asjaolu üle, et protokolli on kantud ebaõige kuupäev, kuid spekuleerib, et tegemist võib olla eksimusega. Isegi kui sellist kahtlust jaatada, siis tulenevalt KrMS §-st 6 tuleb seda tõlgendada alati kriminaalmenetluse algatamise kasuks, mitte kahjuks. Teisisõnu, kui on tuvastatud, et dokumenti on võltsitud, siis tuleb eeldada, et seda on tehtud sihilikult, mitte ekslikult. Seda eriti olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid ja viited selle kohta, et ebaõige kuupäeva märkimine oli tahtmatu ja ekslik. Riigiprokuratuuril puudub pädevus lugeda dokumendi võltsimist „eksimuseks“ ja jätta seetõttu kriminaalmenetlus algatamata. Dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et toime on pandud intellektuaalne võltsimine – vormilt autentsesse dokumenti on kantud fiktiivse sisuga andmeid (koosoleku toimumise koht ja aeg). Tähtsust ei oma, kas kunagi varem või hiljem on samasisuline otsus vastu võetud või mitte. Kuigi kaebaja ei kinnita üldse sellise otsuse vastuvõtmist (näiteks ta ei mäleta ega saa seetõttu olla kindel, et protokollist nähtuv väidetav kaebaja allkiri on ka kaebaja poolt kirjutatud), siis on ilmne, et vähemalt protokollis kajastatud kujul sellist otsust vastu võetud ei ole. Ebaõige kuupäev ei ole vähetähtis ega kõrvaline detail, vaid oluline faktiline asjaolu, millest nähtub osanike väidetava kokkuleppe kuupäev. Vastava kokkuleppe saavutamise kuupäev võib olenevalt selle sõlmimise ajast kaasa tuua erinevaid õiguslikke tagajärgi. Seega on väär Riigiprokuratuuri seisukoht, justkui ei omaks ebaõige kuupäev mistahes mõju ja seda võib ignorantselt pidada „eksimuseks“. Ka puuduvad viited või tõendid selle kohta, mis võiks toetada Riigiprokuratuuri seisukohta, et ebaõige kuupäeva märkimine oleks pelgalt „eksimus“. Kui kuupäevaks oleks märgitud näiteks 18.06.
  4. a. või esineks muu sarnane ilmselge eksimus, võiks olla põhjendatud lugeda kuupäev tahtmatuks eksimuseks. Ka ei saa nõustuda Riigiprokuratuuri seisukohaga, et sõltumata dokumendi võltsitusest ei ole selle esitamisega tsiviilasjas nr 2-19-4619 võimalik vähendada haginõuet 1 000 000 euro võrra ehk toime panna

§ 345kirjeldatud kuritegu.

Q OÜ tahe on võltsitud dokumenti kasutades vähendada oma rahalisi kohustusi.

§ 345

lg 1 järgi on karistatav võltsitud dokumendi kasutamine kohustustest vabastamise eesmärgil. Seega viidatud säte ei eelda, et kohustustest vabanemine õnnestub. Erialakirjanduses on märgitud, et võltsitud dokumendi kasutamine kui 5

(7)1-21-6278 tegu on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisel. Seega on oluline koosseisu tunnus dokumendi esitamine kohustustest vabanemise eesmärgil, mitte asjaolud, kas kohustustest tegelikkuses ka vabaneti või kui perspektiivikas on esitatud dokumendi abil kohustustest vabanemine. Kuigi

§ 345

kohaldamise aspektist ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga õnnestub kohustustest ka reaalselt vabaneda, siis selline oht antud juhul siiski eksisteerib. Nimelt kuulus Y OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-19-4619 sisse nõutav nõue kuni

  1. juunini 2018 P AS-le. Eeltoodu tõttu on Q OÜ-l võimalik nõudele esitada ka neid vastuväiteid, mida ta sai esitada nõude eelmise omaniku ehk P AS-i vastu. Q OÜ väidabki, et tulenevalt võltsitud protokollist tulenes P AS-le kohustus tasuda Q OÜ-le 1 000 000 eurot, mille võrra saab Q OÜ nüüd haginõuet tasaarveldada. Seega kasutab Q OÜ vaidlusalust protokolli, tõendamaks oma vastunõude olemasolu, mis võimaldaks tal vähendada haginõuet 1 000 000 euro võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu hinnangul kaebuse rahuldamiseks ja Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ei ole.
  3. Kaebuses heidetakse Riigiprokuratuurile ette seda, et kuigi määruses ei vaidlustata seda, et Q OÜ
  4. juuni 2018 protokollis on vale koosoleku toimumise kuupäev, spekuleerib riigiprokurör, et tegemist võib olla eksimusega. Ka leitakse kaebuses, et kui dokumendi võltsimine on tuvastatud, siis tuleb eeldada, et seda on tehtud sihilikult, mitte ekslikult. Riigiprokuratuuri määrusest nähtub aga selgelt, et riigiprokurör protokolli võltsituks ei pea. Samuti on riigiprokurör selgitanud veenvalt, miks on tema hinnangul protokollis kajastatud protokolli toimumise kuupäeva puhul tegemist eksitusega. Ringkonnakohus jagab Riigiprokuröri seisukohti ning lisab järgmist. Protokolli allkirjastamise kohta on kaebaja kuriteoavalduses märkinud, et andis allkirja ekslikult ja kaebuses ringkonnakohtule, et „kaebaja ei kinnita üldse sellise otsuse vastuvõtmist (näiteks ei mäleta Kaebaja ega saa seetõttu olla kindel, et protokollist nähtuv väidetav Kaebaja allkiri on ka Kaebaja poolt kirjutatud) /…/“. Kaebusele lisatud digitaalses dokumendiümbrikus, millel on X digitaalallkiri (lisa nr 2) sisaldub Q OÜ osanike
  5. juuni 2018 üldkoosoleku protokoll, millel on X käsikirjaline allkiri ja mis on ümbrikusse lisatud skaneeritud kujul. Isegi kui eeldada, et X käsikirjaline allkiri ei ole tema poolt kirjutatud, siis on X nimetatud dokumendiümbriku
  6. detsembril 2018 digitaalselt allkirjastanud. Seega vähemalt siis on X protokolli kantud andmete õigsust kinnitanud ja selle sisuga nõustunud. Protokollile digitaalallkirja andmist ei ole X ka vaidlustanud. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta (RKKKo nr 3-1-1-6-07, p 6). Kuivõrd äriühingu osanikud on oma allkirjaga protokollis sisalduvate andmete õigsust kinnitanud, kuid X viibis
  7. juunil 2021 Läti Vabariigis, siis on eluliselt usutav, et protokolli kantud koosoleku toimumise kuupäev võib olla ekslik. See asjaolu ei muuda aga protokolli võltsituks. 6

(7)1-21-6278 9.2. Riigiprokuratuur asus seisukohale, et sõltumata sellest, kas protokolli pidada võltsituks või mitte, ei ole selle esitamisega tsiviilasjas nr 2-19-4619 toime pandud

§ 345kirjeldatud kuritegu.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga ka selles ning selgitab järgmist.

§ 344

alusel on karistatav vaid sellise dokumendi võltsimine, mille abil on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest (RKKKo nr 1-16-5757, nr 13).

§ 345

järgi saab seega olla karistatav vaid sellise võltsitud dokumendi kasutamine, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuigi iseenesest on õige kaebaja väide, et

§ 345

järgi on võltsitud dokumendi kasutamine lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte selle esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega, siis eeldab nimetatud kuriteo koosseis ikkagi seda, et võltsitud dokumendiga peab olema võimalik taotletud eesmärki saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul see nii ei ole. Kaebuse kohaselt on Q OÜ eesmärk võltsitud dokumenti kasutades vähendada oma rahalisi kohustusi, mida Y OÜ talt tsiviilasjas nr 2-19-4619 sisse nõuab.

  1. aprilli 2019 kohtule esitatud hagivastuses (lk 8 allmärkuses) on Q OÜ esindaja
  2. juuni 2018 koosoleku protokollile viidates tõepoolest märkinud järgmist: „Seega leppisid Kostja osanikud kokku, et juhul, kui P AS ei suuda Hüpoteegi kustutamist tagada, siis on Kostja õigustatud vajadusel tagatud nõuded ise täitma ning vähendama vastava summa ulatuses oma rahalisi kohustusi P AS-i ees.“ Riigiprokuratuur selgitas oma määruses, et hoolimata hagivastuses väidetust nähtuvad protokollist Q OÜ kaks otsustust, millest kumbki ei ütle seda, et Q OÜ on õigustatud vähendama oma rahalisi kohustusi P AS-i ees. Protokollist ilmneb see, et Q OÜ osanikud otsustasid nõude tagamise osas, et: „juhul kui hüpoteegipidaja soovib realiseerida Kaubahalli kinnistule seatud 1 000 000 euro suuruse hüpoteegi ja P AS ei saa mingil põhjusel tasuda 1 000 000 euro suurust nõuet, siis on Q OÜ juhatusel nõusolek võtta F OÜ nõude rahuldamiseks laenu /…/“. Seega käsitles osanike otsustus olukorda, kus P AS ei suuda F OÜ nõuet täita ning nägi järelmina ette, et sellisel juhul on Q OÜ juhatusel osanike nõusolek võtta nõude rahuldamiseks laenu. Midagi selle kohta, et sellisel juhul on Q OÜ õigustatud vähendama vastava summa ulatuses oma rahalisi kohustusi P AS-i ees, protokollis öeldud ei ole. Nii nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri järeldusega, et kuivõrd protokolli alusel ei ole võimalik tõendada tsiviilasjas nr 2-19-4619 Q OÜ vastu esitatud haginõude vähendamist ega seega ka saavutada taotletud eesmärki, siis ei ole tegemist

§ 345alusel karistatava teoga.

  1. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  2. augusti 2021 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.