Obsah (5)

§ 121§ 38§ 45§ 43§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1986 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 02.08.2021 indikaatorvahe

) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Leian, et praegusel juhul puudub kaebajal kaebeõigus eraldisesiva tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Kaebuse kohaselt seisnes Tallinna Vangla õigusvastane tegevus selles, et vangla koostas kaebaja joobe tuvastamise kohta õigusvastase protokolli, kuna protokollis esitatud andmed on puudulikud. Tuvastamiskaebus on kaebuse kohaselt esitatud preventiivsel eesmärgil. Nõustun Tallinna Vanglaga, et joobe tuvastamine indikaatorvahendiga on toiming ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll on toimingu kirjalik fikseerimine. Seetõttu saab kaebaja küll joobe kontrollimist toiminguna vaidlustada ja protokollis võimalike valeandmete parandamist nõuda, kuid ei saa nõuda eraldiseisvalt protokolli õigusvastasuse tuvastamist ega peale vaidemenetlust selle tühistamist, kuna tegemist ei ole haldusaktiga.
2. Kaebusega seotud asjaoludest tulenevalt ei pea ma põhjendatuks jätta kaebust käiguta ning anda kaebajale võimalust kaebuse nõude täpsustamiseks, et esitada tuvastamiskaebust joobeseisundi tuvastamise kui toimingu vaidlustamiseks. Isegi kui kaebaja esitaks nõude eelnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tuleks selline kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. 7.
3. Kuna tuvastamiskaebus on väheintensiivne õiguskaitsevahend, siis on selle esitamise võimalusi seadusega piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4 ja § 44 lg 1).

Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

§ 45lg 2 teisest lausest tulenevalt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

7.

1. Ainuüksi kaebaja huvi tuvastada vastustaja toimingu õigusvastasus ei ole piisav põhjendatud huvi, mis õigustaks tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumist. Sealhulgas ei saaks Tallinna Vangla vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue kanda endas ka preventiivset eesmärki vältida vastustaja korduvat sarnast tegevust. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebust preventiivse huvi olemasolu korral küll aktsepteeritud, kuid sellise nõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega preventiivse huvi puhul peaks kaebaja kohtule põhjendama, et tal on põhjust karta õigusvastase tegevuse kordumist. Kaebaja toob põhjendusena välja üksnes selle, et ta soovib vältida tühiste protokollide kasutamist distsiplinaarmenetluses tõendina. Tallinna Vangla on oma vastuses kohtunõudele märkinud, et kaebaja suhtes ei ole käimas ühtegi menetlust, mille raames 02.08.2021 protokolli võiks tõendina kasutada. Kui Tallinna Vangla peaks kaebaja suhtes joobeseisundi tuvastamise tõttu distsiplinaarmenetluse ka alustama, siis on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta, vaidlustades võimaliku distsiplinaarmenetluse tulemusel määratud karistuse tuginedes seal juures joobeseisundi tuvastamise toimingu õigusvastasusele. Sellisel juhul saab esmalt vangla vaidemenetluses ning seejärel vajadusel kohus 2 3-21-1986 kohtumenetluses hinnata ka joobeseisundi tuvastamise ja selle fikseerimise õiguspärasust. Lisaks nähtub kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest1, et kaebaja oli alkoholijoobes, kuna tarvitas ravimeid koos desinfitseerimisvahendiga, ning kaebaja ei väida kaebuses vastupidist. Seega ei ole kaebajal ka põhjust karta vangla tegevuse kordumist kui ta ise selleks põhjust ei anna.
2. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt ilmselgelt kaebeõigus nii kaebuses esitatud 02.08.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kui joobetuvastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, mistõttu tuleb kaebus tagastada. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10. Kaebuse kohaselt palub kaebaja esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ning vastustaja keelamist kasutada joobeseisundi tuvastamise protokolli tõendina kaebaja vastu.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kaebaja esitas taotluse koos tuvastamisnõuet sisaldava kaebusega. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamine tuvastamiskaebuse puhul ei ole võimalik, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamiseks kohtul kontrollida, kas esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud seoses haldusorganis toimuva vaidemenetlusega.

1. Tallinna Vangla vastuse kohaselt toimub vanglas vaidemenetlus X 19.08.2021 vaides, millega kaebaja taotles indikaatorvahendi kasutamise protokolli kehtetuks tunnistamist. Kuigi vangla selgitab oma vastuses, et protokoll ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes, mistõttu ei saa X vaidemenetluses protokolli kehtetuks tunnistamist nõuda, siis ei ole kohtule praegusel juhul teada, kas vangla on võimaldanud kaebajal oma vaides esitatud nõuet muuta ning millises nõudes vaiet menetletakse. Seega lähtub kohus vangla kinnitusest, et toimumas on vaidemenetlus ning loeb vaidemenetluse kestel esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks.
2. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise üheks vältimatuks eeltingimuseks on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud vaide või kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, siis esialgse õiguskaitse vajadus puudub.

1. Praegusel juhul ei nähtu kaebusest ega vangla esitatud materjalidest ja vastusest, et kaebajale kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tagajärjed, mida ei oleks võimalik hiljem kõrvaldada. Vangla kinnitab oma vastuses kohtunõudele, et ka 06.09.2021 ei ole X suhtes toimumas menetlust, mille raames 02.08.2021 protokolli võidaks tõendina kasutada. Isegi kui vangla peaks alustama kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust, mille raames kasutatakse tõendina ka vaidlusalust protokolli, siis nagu juba eespool selgitasin, on kaebajal võimalus tema suhtes kohaldatav distsiplinaarkäskkiri vaidlustada ning selle vaidluse raames kontrollitakse ka vangla toimingu õiguspärasust. Eeltoodut arvestades leian, et hetkel puudub olukord, millest tulenevate pöördumatute negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
2. Kuna kaebajal puudub kohtule teadaolevatel andmetel õiguskaitsevajadus, siis jätan esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 1 Tallinna Vangla 06.09.2021 vastuse lisa
3. 3 3-21-1986 Menetlusabi taotluse lahendamine
4. Kaebaja esitas ühes kaebusega ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna tagastasin kaebuse ja jätsin esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks, mistõttu jätan taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4