Obsah (8)

§ 263§ 266§ 199§ 64§ 65§ 56§ 74§ 57

1-20-9279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9279 (20233001410) Kohtunik Innokenti Menšikov Ko

§ 263

lg 1 p 2,

§ 266

lg 2 p 1 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatav Deniss Vorobjov isikukood 37909023714; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; viibimiskoht Viru Vangla; Eesti Vabariigi kodanik; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 20.09.2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9, § 120 lg 1 järgi, rakendades

§ 64

lg 1, § 74 lg 1, 2, 3, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 21, 8 sätestatut vangistusega 1 aasta 3 kuud, määrates koheselt ärakandmisele vangistuse 1 kuu ja 15 päeva. 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva vangistust mõisteti tingimisi. Katseaja pikkuseks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 07.11.2020. Viru Maakohtu 08.11.2020.2020 määrusega kohaldati tõkendit vahistamine kuni 2 kuuks; kohtumenetluses viibi vahi all Galina Tšelnokova Kaitsja Kohtuistungil osalenud isikud prokurör Alan Rüütel süüdistatav Deniss Vorobjov kaitsja Galina Tšelnokova kannatanu XX RESOLUTSIOON 1 1-20-9279 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Deniss Vorobjov süüdi

§ 263

lg 1 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada Deniss Vorobjov süüdi

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 64lg 1 alusel mõista Deniss Vorobjovile liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Deniss Vorobjovile karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust Viru Maakohtu 20.09.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Deniss Vorobjovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Lugeda Deniss Vorobjovi karistusaja alguseks 07.11.

1. Deniss Vorobjovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Mõista Deniss Vorobjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot); - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 729 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 194,40 eurot, s.o kaitsjatasu kokku summas 923,40 eurot (üheksasada kakskümmend kolm eurot ja 40 senti). Jätta riigi kanda kaitsekulud osaliselt, s.o summas 42,36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Deniss Vorobjov temalt väljamõistetud menetluskulud 1799,40 eurot (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja 40 senti) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700059031 ning selgitus „Deniss Vorobjov, 1-20-8898, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 1-20-9279 Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. veebruaril
3. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
5. veebruaril
6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
7. Deniss Vorobjovi süüdistatakse selles, et tema 07.11.
8. a kell 09.51 helistas telefoninumbrilt xxx hädaabinumbrile 112 ning teatas Häirekeskusele, et laseb 24 tunni jooksul õhku Narvas x asuva söögikoha X & X. Sellise tegevusega rikkus Deniss Vorobjov avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/. Deniss Vorobjovi telefonikõne peale sõitsid sündmuskohale nii politsei kui ka Ida-Eesti pommigrupp, kes evakueerisid X & X söögikohas olnud inimesed, sest esines reaalne oht söögikohas viibivate inimeste elule ja tervisele. Seega Deniss Vorobjov pani oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, s.o

§ 263lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Samuti süüdistatakse Deniss Vorobjovi selles, et tema tungis omavoliliselt ilma ruumi omaniku X Xi loata 07.11.
2. a kella 12:00 paiku P. Xi elukohta — ühiselamu tuppa aadressil xxx. Seega Deniss Vorobjov pani oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistung 3.

Süüdistatav Deniss Vorobjov tunnistas kohtuistungil oma süüd. Kaitsja asus seisukohale, et teo kvalifikatsioonide osas etteheiteid ei ole. Peamine küsimus on karistuses. Kannatanu X X avaldas, et pretensioone ei ole. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3 1-20-9279

1. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri, süüdistatava ja kaitsja ning kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Deniss Vorobjovi süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist.
2. Deniss Vorobjov on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 263

lg 1 p 2,

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 263

lg 1 p 2 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades.

§ 266

lg 2 p 1 kohaselt on karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime vägivallaga. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Deniss Vorobjov end süüdi kõigis süüdistuses esitatud episoodides. Avaliku korra raske rikkumise episood 6. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et igasugune vaidlus puudub selles osas, et süüdistuses nimetatud ajal ja telefoninumbrilt Deniss Vorobjov helistas hädaabinumbrile 112 ja teavitas Hädaabikeskust seoses söögikohaga X X aadressil x. Toimiku materjalist, s.o 08.11.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 07.11.2020 kell 09:51 tehti 3 minutit ja 05 sek kestev kõne abonentnumbrilt +372 xxxxxxx häirekeskusele (tl 18-23). Igasugune vaidlus puudub selleski, et Häirekeskusele tehti kõne abonentnumbrilt +372 xxxxxxx kuldsete kaantega mobiiltelefonist ning numbri kasutaja oli Deniss Vorobjov (tl 13, 1617, 32, 46, 54-57, 58-59). 7.

§ 263

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses tuleb koosseisutunnusena tuvastada, kas aadressil Puškini 10, Narva asuv söögikoht X X on tegemist avaliku kohaga. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Korrakaitse seaduse seletuskirja kohaselt on avalikeks kohtadeks eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne (vt korrakaitseseadus 49 SE seletuskiri). Toimikus leiduvast 20.11.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 07.11.2020 kell 10:10 tehti politseiametniku rinnakaameraga 3 minutit ja 28 sek kestev 4 1-20-9279 videosalvestis aadressil x, Narva. Videost arusaadavana viibitakse kaupluse/söögikoha söögikoht X X ees. Et X X on avalikuks kasutamiseks mõeldud koht selgub ka tunnistajate ütlustest (O P tl 1-5, S S tl 11-14, J V tl 15-17), Ida-Eesti pommigrupi väljasõiduaruandest (tl 24-25, 26 pö- 28), äratundmiseks esitamise protokollist (6-10). Deniss Vorobjov on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et 07.11.2020 viibis kella 10:00 paiku X Xis, kui kohas kust oli varasemalt ostu sooritanud (tl 76). 8. Süüdistuse kohaselt seisnes Deniss Vorobjovi

§ 263

lg 1 p 2 kohane tegu telefonikõnes Häirekeskusele 24 tunni jooksul söögikoha õhku laskmise ähvarduse esitamises. Nagu kohus viitas p-s 6, puudub vaidlus selles, et Deniss Vorobjov helistas süüdistuses nimetatud ajal ja telefoninumbrilt Häirekeskusele.

1. Toimiku materjalist, s.o 08.11.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 07.11.2020 kell 09:51 abonentnumbrilt +372 xxxxxxx häirekeskusele meeshäälega tehtud kõnes teataja avaldab, et soovib kõne vastuvõtjale anda info, avaldaja hakkab vähem rääkima ja rohkem tegutsema, Narvas X X ning annab täpselt 24 tundi ja see lihtsalt plahvatab. Teataja avaldab, et ta parem hävitab poe ja annab 24 tundi ööpäevas. (tl 18-23).
2. Ametiülesannete raames, saabus 07.10.2020 kell 10:06 väljakutse alusel tunnistaja S S sündmuskohale x, Narva koos paarimees J Viga ja abipolitseinikuga. Tunnistaja avaldab, et väljasõidu põhjuseks oli avaldaja soov lõhata x, Narva asuv X ja X pubi. Kohapeal vesteldi anonüümsete möödakäijatega. Isikut kohapeal ei avastatud. Ametiülesannete raames saabus tunnistaja sündmuskohale 07.11.2020 kell 10:48 tehtud kõne alusel. Sündmuskohal isikut ei avastatud. (tl 11-14). Tunnistajana üle kuulatud J V avaldas ülekuulamisel, et 01.11.2020 saadi kell 10:01 väljakutse aadressile x, Narva ning avaldaja lubas väljakutses kiosk õhkida 24 h jooksul või 24 h pärast. Kohapeal teatajat ei avastatud. (tl 15-17).
3. Sündmuskohale saabus 07.11.2020 kell 10:01 Häirekeskusest saadud teate alusel Ida-Eesti pommigrupp kolm meeskonda sündmuse liigiga pommiähvardus, mis oli tehtud telefoninumbrilt 0xxxxxxx. Aadressile x, Narva X ja X kiirtoitlustus väljasõidu algusaeg on 07.11.2020 kell 12:52 ja väljasõidu lõpuaeg on 07.11.2020 kell 13:
4. Väljasõiduaruandest nähtuvana politsei oli ala piiranud ja inimesed evakueerinud. Objektilt midagi ei leitud. (tl 24-28).
5. Tunnistajana on üle kuulatud kolmaski isikuline tõendiallikas O P, kes avaldas, et 07.11.2020 umbes kella 10:00 paiku oli tööl pagaritöökojas x ning kahel korral lühikese ajavahemiku kestel käis pagarikojas üle 30-aastane kõhna kehaehitusega väga lühikeste juustega, keskmist kasvu noormees. Tunnistaja avaldab ka isikul seljas olnud rõivaste kirjelduse. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitas noormees teate sanepidjaama saabumisest, vaja on töö lõpetada ning tuleb pahandusi ning neid pannakse kinni. Seepeale tunnistajast isikuline tõendiallikas sulges pagaritöökoja uksed. Kolmandat korda nägi tunnistaja kahtlustatavat isikut 10-15 minuti möödudes, tunnistaja sulges taas uksed ning helistas politseisse, andmaks meesterahva isikukirjeldus. (tl 1-5).
6. 08.11.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel Deniss Vorobjov tunnistab, et käis 07.11.2020 kella 10:00 paiku X Xis ja kassas olnud naisterahvale pretensioone esitades oli arusaadav, et naisterahvas ei võta tõsiselt pitsast mürgistuse saamise etteheiteid. Deniss Vorobjov lahkus pitsabaarist. Helistas 112 ja teatas midagi, soov oli et päästjad kohale tuleksid, soovis saada õiglust, kavatsust pitsabaari maha põletada või lõhata ei olnud ning kahetseb oma kõnet. (tl 72-78). 5 1-20-9279 Tunnistaja O P tunneb 07.11.2020 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära isiku, kes käis 07.11.2020 pärast 10:00 kaks korda tunnistaja juures pagaritöökojas. Tunnistaja tunneb ära isiku pildil nr 2, kelle nimi on Deniss Vorobjov. Tunnistaja kirjeldab isikuomadusi, mille järgi isik ära tunti. Tl (6-10).
7. Kohtu hinnangul on kahtlusteta tõendamist leidnud, et Deniss Vorobjov tegi 07.11.2020 Häirekeskusele kõne, milles esitas õhkimisähvarduse X X söögikohale. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel Deniss Vorobjov avaldab, et ei mäleta teate sisu, on tal teada et kavatsust tal ei olnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel oma tegu Deniss Vorobjov täielikult ei vastusta ning kohtuistungil on tunnistanud süüks arvatava toimepanemist. Kahtlust ei ole selleski, et toitlustuskoht X X aadressil x, Narva on avalik koht. Toitlustuskohta on ligipääs selle avatud oleku ajal kõigil soovijatel. Kahtlust ei ole selleski, et ähvardus esitati puhkepäeval, päevasel ajal ning teenindaja viibis kaupluses ning juhuslikud inimesed viibisid tänaval. Kuigi ähvardus oli esitatud toitlustuskoha aadressil ning oli ähvarduse adressaat on konkreetne asutus, oli adressaadi pakutav teenus suunatud avalikkusele, kellele ähvarduse esitamisega oli avaliku korra rikkumise keskmeks üldsuse ründamine, kuna määratlemata on juhuslikult ründe toimumise ajal toitlustusasutuses ja selle lähiümbruses ning külgnevates hoonetes viibivate isikute ring. Deniss Vorobjov avaldas oma kõnes, et tulevane kahju tekib ja kahju saabumine sõltub tema mõjust. On usutav, et õhkimise ähvarduse esitamine on kolmandale sõltumatule isikule veenev, olles seotud konkreetse aja ja objekti/kohaga nii nagu käesoleval juhul Deniss Vorobjov kõnes Häirekeskusele ka avaldas. Kohtu seisukoha järgi on oht seda enam veenev, et Deniss Vorobjovil olid eelnevalt etteheited toitlustusasutuses pakutava teenuse osas. Deniss Vorobjov Häirekeskusele tehtud kõnes avaldab, et hävitab plahvatusega toitlustuskoha. Lõhkeaine on määratud plahvatuse toimel ehitise purustamiseks või elusolendite hävitamiseks. Ei ole oluline, kas plahvatusega ähvardamine peaks kujutama reaalset ohtu. Oluline on, et ähvardus on reaalselt vägivallaohuna tunnetatav. Arvestades asjaolu, et Deniss Vorobjovi tehtud kõnele reageeris politsei väljakutsele sõiduga vaid loetud minutite jooksul ning kohale saabus ka pommigrupp, ohuala ümbritseti hoiatuslintidega, kohale kutsuti pommikoer ning kohalolnud inimesed evakueeriti, on arusaadav et tehtud ähvardust võeti reaalse ohuna. Teada on, et avaliku kohana toitlustusasutuses viibib seal juhuslik arv isikuid. Teatades, et hoone hävitatakse/õhatakse ning määrates seejuures kindlaks ka teatud ajakriteeriumi 24 tunni jooksul/pärast, käivitas Deniss Vorobjov tahtlikult põhjusliku ahela, mis seisnes eriteenistuse kohases tegutsemises – inimeste evakueerimine toitlustuskohast ja selle lähiümbrusest, rikkudes seeläbi objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. Nagu kohus varasemalt viitas, ei ole seejuures oluline, kas vastav õhkimisel kasutatav vahend on ka tegelikkuses olemas. Oma käitumisega rikkus Deniss Vorobjov korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival viisil või käituda muul viisil vägivaldselt ning teist isikut hirmutada.
8. Riigikohus on selgitanud:

§ 263

lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Üldistatult öeldes on

§ 263

lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest punktist avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline. (vt RKKKo 25.10.2019 otsus nr 1-185540 p 17 ja 18). Eelviidatud Riigikohtu seisukoha alusel on põhjendatud kvalifitseerida Deniss Vorobjovi tegu

§ 263lg 1 p 2 järgi.

Deniss Vorobjov kasutas telefonikõnet Häirekeskusele X ja x toitlustuskoha õhkimiseks, ähvardades sellega avalikkust. 6 1-20-9279

1. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus, et on alust jaatada süüteo toimepanemist selle intensiivseimas tahtluse vormis ehk kavatsetusega. Aluse sellise järelduse tegemiseks annavad tuvastatud teo tehiolud. Nii nähtub, et Deniss Vorobjovi ebakohase käitumise põhjuseks oli rahulolematus toitlustuskoha, kui sellisega ning mis põhjustas negatiivseid emotsioone ja negatiivsed emotsioonid olid suunatud X X vastu ning mis väljendus ähvarduse esitamises. Kohtu hinnangul sai Deniss Vorobjov vähemalt üldjoontes aru et toitlustusasutus on avalik koht, kuhu sarnaselt temaga on juurdepääs ka teistel määratlemata ringil isikutel. Samuti sai ta üldjoontes aru, et selline ähvarduse esitamise tegevus rikub avalikku korda. Deniss Vorobjovi teadlikkuse juures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et analoogse süüteo toimepanemise eest on Deniss Vorobjovi ka varasemalt karistatud (vt karistusregistri väljavõtet). Seega on Deniss Vorobjovil varasema isikliku kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt küllaldane teadlikkus süüteokoosseisuelementide täidetuse kohta, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid tema teadlikkusega oli hõlmatud ka võimalikud karistusõiguslikud teoga kaasneda võivad tagajärjed. Omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine episood
2. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas X Xi elukohta ebaseaduslik tungimine Deniss Vorobjov poolt on tõendamist leidnud järgnevaga. Kannatanu X X andis ütlusi, et ühiselamu tuba nr x on tema püsielukoht. 07.11.2020 päeva esimesel poolel hakkas väljuma koridori, võti oli käes ning sel hetkel keegi tundmatu noormees haaras kannatanust kinni ning lükkas kannatanu koridori poole korterist välja. Noormees ise jooksis kannatanu tuppa. Kannatanu avaldab, et oli šokis. Valvuri juurde minnes nägi politseinikke ning ütles neile, mis juhtus. (tl 3842). Kannatanu ütlustega haakuvad sündmuskohal viibinud politseiametnikust tunnistaja S S ütlused, kus tunnistaja avaldab, et viibides koos paarimees J Viga ühiselamus aadressil xxx, Narva, põhjusel, et seal oli nähtud Deniss Vorobjovi. Isikulise tõendiallika poole pöördus naaber X X, kes avaldas, et tema juures peidab end isik, kes tungis tuppa kannatanu nõusolekuta. Korterist avastati joobe tunnustega Deniss Vorobjov, kelle käitumine muutus mõne aja pärast agressiivseks (tl 1114). Tunnistaja ütlusi kinnitab nimetatud paarimees J V, kes ühtlasi kinnitab üle, et kannatanu avaldatu, et Deniss Vorobjov kardab politseiga kohtumist (tl 15-17). Kolmaski tunnistaja on avaldanud kannatanult vahetult peale sündmuse toimumist kuuldut, et Deniss lendas ja tungis X tuppa. Sisenedes koos politseiametnikega X tuppa, istus Deniss köögis. Deniss Vorobjov käitus agressiivselt. Tunnistaja avaldab sedagi, et 07.11.2020 hommikusel ajal kuid kindlalt peale 10:00 tuli tunnistaja tuppa Deniss, kes avaldas tunnistajale, et politsei otsib teda taga (tl 48-53). Politseiametniku rinnakaamera salvestise 20.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et videosalvestis aadressil x, Narva asuvas ühiselamus on tehtud 07.11.2020 kell 11:27:03 ja salvestis kestab 39 minutit ja 54 sek. Salvestiselt nähtuvana kannatanu avab ukse x ja politseiametnikud sisenevad tuppa (tl 29-37).
3. Tunnistaja ja kannatanu ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi ebaseaduslik sisse tungimine Deniss Vorobjovi poolt. Kannatanu on avaldanud, et tema nõusolek eluruumina kasutatavasse tuppa sisenemiseks puudus. Fakti, et Deniss Vorobjov viibimine 07.11.2020 aadressil x, Narva leidis aset ning sellega oli seotud Deniss Vorobjov, kinnitavad ka Deniss Vorobjov enda ütlused, milles ta tunnistab, et viibis 7 1-20-9279 X toa köögis. Kui Deniss Vorobjov kinnitab toas viibimist, siis tungimist tuppa ei toimunud. Deniss Vorobjovi sõnul avaldas X politseile „Ma ei ole süüdi, et ta siin on.“. (tl 83-90).
4. Kohtule ei ole teada ühtegi tõendit mis kinnitaks Deniss Vorobjovi avaldatut selle kohta, et X X väljendas nõusolekut oma eluruumi sisenemiseks. Sissetungimise viis oli ebaseaduslik, kuna kannatanu ei andnud sisenemiseks luba ning süüdistatav liikus toas kuni köögi osani laua taha, kus ta istus politseiametnike saabumiseni. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad ka seda, et Deniss Vorobjov tegi seda täiesti teadlikult ning kavatsetult st tema tegevuse eesmärgiks oligi tuppa sissetungimine, et saada koht, kus varjul püsida. Süüdistatav Deniss Vorobjov teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Deniss Vorobjovi teadlikkuse juures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et sama süüteo toimepanemise eest on Deniss Vorobjovi ka varasemalt karistatud (vt karistusregistri väljavõtet). Seega on Deniss Vorobjovil varasema isikliku kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt küllaldane teadlikkus süüteokoosseisuelementide täidetuse kohta, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid tema teadlikkusega oli hõlmatud ka võimalikud karistusõiguslikud teoga kaasneda võivad tagajärjed.
5. Ülaltoodust tulenevalt on Deniss Vorobjovi tegevuses tuvastatud

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, valdaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslik tungimine. 21. Deniss Vorobjovi tegude õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning Deniss Vorobjov tuleb süüdi tunnistada avaliku korra raskes rikkumises

§ 263

lg 1 p 2 järgi ja

§ 266lg 2 p 1 järgi omavolilises sissetungis valdaja eluruumi.

Kohtu seisukoht karistuse osas 22.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Deniss Vorobjovi karistamist vangistusega. Tutvudes Deniss Vorobjovi eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliik on seaduslik ja põhjendatud. Deniss Vorobjovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Deniss Vorobjov korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud nii rahalise karistuse kui vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh nii osalist kui täielikku karistusest tingimisi vabastamist

§ 74alusel.

Samaliigilise kuriteo eest mõistetud rahaline karistus on karistuse tasumata jätmise põhjusel asendatud vangistusega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Uued kuriteod Deniss Vorobjov pani toime katseajal. Katseaja läbimine kulges Deniss Vorobjovil raskustega, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid täiendavate kohustuste määramiseks ja karistuse täitmisele pööramiseks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Deniss Vorobjov on varasemalt karistatud mh käesoleva süüdistusega sama süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud avaliku korra vastase süütegude toimepanemisega ning arvestades et mõlemad süüks arvatavad teod on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul, on välistatud tema karistamine rahalise karistusega. Et toime pandud õhkamise ähvarduse esitamisega pidid 8 1-20-9279 reageerima erinevad julgeolekuasutused ning toimus evakuatsioon ning eluruumi episoodis toimus isikuõiguse riive kõige intensiivsemana mida võib mõelda - isiku eluruumi tungimisega ning et süüks arvatavad teod olid toime pandud katseajal, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. 24. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on

§ 263

lg 1 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud. Seadusandja on

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud. Hinnates Deniss Vorobjovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodid arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline alla keskmise määra. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Süüdistatava puhul karistust kergendava asjaoluna

§ 57mõttes esineb kahetsuse avaldamine.

Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et Deniss Vorobjovile tuleb

§ 263

lg 1 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune tähtajaline vangistus ning

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta pikkune tähtajaline vangistus. Liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluse korras, siis kuulub mõistetud liitkaristus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Karistuste liitmine 25. Järgnevalt osutab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani Deniss Vorobjov käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 20.09.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7477 tingimisi koos allutamisega käitumiskontrollile. Katseaeg kohaldus kohtulahendi jõustumisest.

§ 74

lg 5 alusel, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 regulatsioon näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb kohtul moodustada liitkaristus viisil, kus mõistetud ja ärakandmata karistused liidetakse n-ö täies mahus ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tuleb Deniss Vorobjovile mõista 2 aasta 5 kuu ja 15 päeva pikkune vangistus. 9 1-20-9279 26. Hinnates järgnevalt, kas Deniss Vorobjov suhes on võimalik ja põhjendatud kohaldada eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades karistusest vabastamist, siis vastus sellele on selgelt eitav. Viru Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusest nr 1-19-6109 nähtuvalt pidas kohus võimalikuks Deniss Vorobjovile mõistetud karistus jätta osaliselt täitmisele pööramata.

§ 65

lg 3 kohaselt kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada Deniss Vorobjov suhtes tingimuslikku karistust. Välistatud on ka üldkasuliku töö kohaldamise võimalikkus, kuna üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks on alla 2 aasta jääv vangistuse määr. Seega tuleb Deniss Vorobjovi karistada reaalse vangistusega. Kohtuotsuse tegemise ajal Deniss Vorobjovi suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda vahi alla võtmise aeg. Menetluskulud

1. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p-d 1, 4).
2. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot.
3. Kohtumenetluse kaitsjatasu kogusuurus on 194,40 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu poolt 12.01.2021), peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise lühimenetluses ettevalmistamisele kaks tundi. Lisaks 28 minutit kohtuistungil osalemine ja 15 minutit kohtuotsuse kuulutamise istungil osalemine. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on mitmeepisoodilise toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 194,40 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
4. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Kuna kriminaalasja raames on kohtueelses menetluses kaitsekulu sisaldanud ka sõidukulusid ja hüvitis sõidule kulunud aja eest, siis arvestades et kaitsja advokaadibüroo asukoht asus kaitsealuse asukohast eemal, on põhjendatud jätta sõiduga seotud kulud riigieelarve kanda. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusuuruseks on 923,40 eurot.
5. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 923,40 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. 10 1-20-9279
6. Kujundades seisukohta Deniss Vorobjovi varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt Deniss Vorobjovile aastal 2019 väljamakseid pärast tulumaksu mahaarvamist 2539 eurot. Alates kahtlustatavana kinnipidamisest Deniss Vorobjov ei tööta. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Deniss Vorobjov varaline seisund on kasin.
7. Kohus osutas eelnevalt KrMS § 180 lg 3 ls 1 sõnastusele. Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluses uuritud Deniss Vorobjovi varasemat karistatust kajastavast karistusregistri väljavõttest ja kohtulahenditest nähtub, et Deniss Vorobjov on varasemalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud. Juba eelnevates menetlustes on kohus Deniss Vorobjovi suhtes jätta menetluskulud kaitsjatasu näol riigi kanda. Uue kuriteo lisandumine ja selles tema süüdimõistmine annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Asjakohane on seegi, et süüdimõistava kohtuotsuse aluseks oleva teo pani Deniss Vorobjov toime kavatsetult. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile ja kui isikut on ka varem karistatud, siis ta teostab oma õigusvastaseid käitumisakte kindlas teadmises, et hilisemalt kaasnevad sellega küllaldaselt suured rahalised väljaminekud. Kuna varasemat kriminaalmenetluslikku kogemust omav ja kuritegude eest süüdi mõistetud ning karistatud ja tingimustes kus varasemalt on kohus näinud aluseid mõistetud karistuse täitmisele mittepööramiseks, Deniss Vorobjov pani uuesti toime tahtliku kuriteo ja seda katseaja kestel ja mille toimepanemises kohus teda süüdi mõistab ja karistab, siis näitab see, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks, v.a sõidukulude osas, ka Deniss Vorobjovi kasina varandusliku seisundi tõttu.
8. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust, Deniss Vorobjovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Deniss Vorobjov peab menetluskulud kogusummas 1779,40 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 11