← Eesti

2-20-117249/13

Obsah (9)§ 637§ 187§ 405§ 444§ 231§ 367§ 162§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-117

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa 1.

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja

§ 444

lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.

  1. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule 05.05.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 30.07.2020 määrusega ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule kostja vastu hagiavalduse 24.08.
  2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja sõlmisid 2019.a novembris suulise müügilepingu kalatoodete müümiseks. Lepingu alusel müüs hageja kostjale 19.11.2019 järgmised asjad järgmise ostuhinnaga: lõhefilee jahutatud, В trim, 1,6+ SALMO SOLAR, kokku 6,89 kg hinnaga 9,40 eurot/kg ning forellifilee sügavkülmutatud D trim 1,5+, kokku 2,2 kg hinnaga 9 eurot/kg. Hageja väljastas kostjale ostuhinna 101,48 eurot tasumiseks 19.11.2019 arve-saatelehe nr XXX tasumise tähtpäevaga 03.12.
  3. Kostja tasus arve 15.05.
  4. Lepingu alusel müüs hageja kostjale 05.12.2019 järgmised asjad järgmise ostuhinnaga: lõhefilee jahutatud, В trim, 1,9+ SALMO SOLAR, 10,04 kg hinnaga 11,20 eurot/kg ning lõhefilee külm suits NAHATA sügavkülm, V/P, 1,06 kg hinnaga 15,50 eurot/kg. Hageja väljastas kostjale ostuhinna 154,66 eurot tasumiseks 05.12.2019 arve-saatelehe nr XXX tasumise tähtpäevaga 19.12.
  5. Lepingu alusel müüs hageja kostjale 20.12.2019 järgmised asjad järgmise ostuhinnaga: lõhefilee jahutatud, В trim, 1,9+ SALMO SOLAR, 21,03 kg hinnaga 12,70 eurot/kg. Hageja väljastas kostjale ostuhinna 320,51 eurot tasumiseks 20.12.2019 arve-saatelehe nr XXX tasumise tähtpäevaga 03.01.
  6. Lepingu alusel müüs hageja kostjale 27.12.2019 järgmised 2

(5)asjad järgmise ostuhinnaga: lõhefilee jahutatud, В trim, 1,9+ SALMO SOLAR, 60,43 kg hinnaga 13,60 eurot/kg ning forellimari, 2 kg hinnaga 35 eurot/kg. Hageja väljastas kostjale ostuhinna 1048,10 eurot tasumiseks 27.12.2019 arve-saatelehe nr XXX tasumise tähtpäevaga 10.01.
  1. Kostja ei ole tasunud arvetel XXX, XXX ja XXX märgitud ostuhinda kogusummas 1523,30 eurot. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 1523,30 eurot tasumist ning võlgnetavalt ostuhinnalt viivisemääraga 0,02% päevas kuni 24.08.2020 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 70,29 eurot tasumist ning tasumata ostuhinnalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist alates 24.08.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Nõude summa on vale ega vasta tegelikkusele. Kostja ei tasunud arvet nr XXX, sest kaup 2 kg forelli kaaviari jäi hageja poolt tarnimata. Hagejat teavitati sellest mitu korda, kuid hageja ei reageerinud sellele. Arve summa pidi olema 964,13 eurot (1048,13 eurot – kalamarja ostuhind 84 eurot = 964,13 eurot). Kostja on arved nr XXX ja XXX eurot täies mahus tasunud. Arve nr XXX jäi tasumata kostja juhatuse liikme haiguse tõttu. Kostja on valmis võlgnevuse 1284,64 eurot tasuma osade kaupa graafiku alusel. Kohtuotsuse põhjendav osa 4.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused. 5. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on põhjendanud ostuhinna tasumise nõuet väitega, et hageja on müünud kostjale 05.12.2019 arve-saatelehel nr XXX, 20.12.2019 arve-saatelehel nr XXX ja 27.12.2019 arve-saatelehel nr XXX märgitud asjad ostuhinnaga kogusummas 1523,30 eurot. Kostja on esitanud hagiavalduse vastuväite, mille kohaselt ei ole kostjale üle antud arve-saatelehel nr XXX märgitud forellimarja (2 kg) (dtl 81). Hageja on esitanud tõendina 27.12.2019 arve-saatelehe nr XXX, millel on märgitud tellimuse sisuks „5 Forellimari 1 kg [---] kogus 2 [---] summa 70,00“ (dtl 55). Arve-saatelehest nähtuvalt on see vastuvõtja poolt allkirjastatud (dtl 55). Kohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja on müünud kostjale arve-saatelehtedel märgitud asjad arve-saatelehtedel märgitud ostuhindadega, välja arvatud 27.12.2019 arve-saatelehel märgitud forellimari 2 kg. Pooled ei vaidle asjade müümise, ostuhinna ja ostuhinna tasumise tähtaja üle, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostjal on tõendamiskoormus väite osas, et talle ei ole üle antud forellimarja koguses 2 kg. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid forellimarja mittesaamise kohta hagejalt. Hageja esitatud 27.12.2019 arve-saatelehega nr XXX, mis on vastuvõtja poolt allkirjastatud, on forellimarja kostjale üleandmine tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja vastuväide alust jätta hagiavaldus rahuldamata forellimarja ostuhinna tasumise nõudes. Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale ostuhind 1523,30 eurot. 6. Hageja on põhjendanud oma nõuet kostja vastu 05.12.2019 arve-saatelehel nr XXX märgitud kauba eest tasumata jätmisega. Arve summaks on 154,66 eurot (dtl 57). Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub 31.07.2020 kostja poolt hagejale 154,66 euro tasumine (dtl 71). Kostja on avaldanud, et arve nr XXX on tasutud täies mahus (dtl 81). Hageja esitas 19.07.2021 hagist osalise loobumise avalduse arvel nr XXX märgitud ostuhinna 154,66 eurot ja ostuhinnalt arvestatud viivise 7,70 eurot tasumise nõudest. Kostja ei ole hagist loobumisele vastu vaielnud. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse ostuhinna 154,66 eurot ja ostuhinnalt arvestatud viivise 7,70 eurot tasumise nõuetes (

429 lg 1). 3

(5)
  1. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 320,51 eurot ajavahemiku 04.01.2020 kuni 24.08.2020 eest arvestatud viivise määraga 0,02% päevas tasumist summas 15 eurot ning ostuhinnalt 1048,10 eurot ajavahemiku 11.01.2020 kuni 24.08.2020 eest arvestatud viivise määraga 0,02% päevas tasumist summas 47,59 eurot. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivise määraga 0,02% päevas tasumise kohta. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt puudub kohustus viivist tasuda. Seetõttu on hagejal õigus nõuda viivist vähemalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõutav viivise määr 0,02% päevas ei ületa VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäära, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kostja vastu viivise 62,59 eurot tasumiseks.
  2. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus kostjalt nõuda ostuhinna 1523,30 eurot tasumist. Kohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse ostuhinna 154,66 eurot ja ostuhinnalt arvestatud viivise 7,70 eurot tasumise nõuetes. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus pärast hagist loobumist nõuda kostjalt ostuhinna 1368,64 eurot tasumist (1523,30-154,66=1368,64). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna 1368,64 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinnalt 1368,64 eurot arvestatud viivise 62,59 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 24.08.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 1368,64 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude, mille suurus on arvutatud 24.08.2020 seisuga. Seetõttu on hagejal õigus nõuda täiendavat viivist alates 25.08.2020, mitte alates hagi esitamisest 24.08.2020. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1368,64 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1306,05 eurot (põhinõue 1368,64 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 62,59 eurot = 1306,05 eurot). 9.

§ 405

lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab

§ 405

lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osas. 10.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus lõpetas menetluse osaliselt, sest kostja täitis hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist. Kohus rahuldas hagiavalduse ülejäänud nõuetes. Kohus jätab seetõttu

§ 162lg 1 ja 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. 4

(5)11. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 2 tundi tasumääraga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 225 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 225 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas tehtud toiminguks hagiavalduse esitamise, mille ajakulu on 2 tundi. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulub kohtu hinnangul vähemalt kaks tundi, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 2 tundi olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäär 125 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu ei ole vajalik ega põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 250 eurot (põhjendatud ajakulu 2 tundi x tunnitasu 125 eurot = 250 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 250 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 475 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.