lg 21 tulenevaid nõudeid, maksegraafiku esitamiseks, mida on võimalik maksekäsuga kinnitada. 01.08.2021 esitasid Ujula tn 4 korteriühistu (end Korteriühistu RITSU-25) esindaja T.T ja võlgnik Riho Ratt uue maksegraafiku, milles on ära toodud võla osamaksetena tasumise tähtpäevad, suurus ja kord, kuid esitatud maksegraafik on suuremas summas (1270,37), kui kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue ning selle alusel võlgnikule tehtud makseettepanek. 3. Pärnu Maakohus oli seisukohal, et tegemist ei ole maksegraafikuga
lg 2¹ mõttes.
lg 2¹ tuleneb, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning on lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada 2 maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks (nt. igakuiselt jooksva arve tasumine või suurem summa, kui seda on nõude suurus makseettepanekus). Seoses kompromisslepingu esitamisega annab kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule (
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 3 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist. 5. Kuivõrd Pärnu Maakohus andis asja Tartu Maakohtule üle
lg 1 p 3 alusel, on Tartu Maakohtul õigus poolte poolt esitatud kompromiss kinnitada. 6. Kohtule on edastatud kogu maksekäsu kiirmenetluse toimik, sh ka 26.07.2021 sõlmitud esialgne kompromiss. Eelviidatud kompromiss ei olnud nõuetekohane, millele juhtis tähelepanu ka Pärnu Maakohus. Pooled on sõlminud 01.08.2021 uue, parandatud kompromissi, milles sisalduvad ka kõik 26.07.2021 dokumendis avaldatud andmed, kuid täpsustatud kujul. Selle järel edastaski Pärnu maakohus materjalid alluvusjärgsele kohtule, so Tartu Maakohtule. Kuivõrd 26.07.2021 allkirjastatud dokument oli osa maksekäsu kiirmenetluse toimikust, jõudis see sõltumata uue kompromissi sõlmimisest automaatselt kohtuni. Kohus kinnitab hiljutisema nõuetelevastava kompomissi. 7.
430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et 01.08.2021 sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 8.
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi 3 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Tulenevalt
lg 5, § 432 teisest lausest, § 461 lg 1 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on kompromissi kinnitamise määrus täitedokument, mille alusel saab algatada täitemenetluse ja nõuda kompromissi sundtäitmist, seda mh isiku suhtes kes ei ole menetlusosaline, kuid on võtnud kompromissiga kohustusi. 10.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulude jaotuse osas kokkulepe, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.