) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. I. T. avaldusest võib aru saada, et ta soovib saada korteriühistu juhatuselt teavet ja dokumentidega tutvuda. KrtS § 45 lg 3 järgi on sellise nõude esitamine kohtule lubatud, aga sama sättega on ette on nähtud vastava nõude esitamise tähtaeg, s.o kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Avaldaja esitatust nähtuvalt esitas ta korteriühistu juhatuse liikmele nõude teabe saamiseks 30.04.
Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik korteriühistult soovitud teabe saamiseks koostada korteriühistu juhatusele uus teabenõue, kuhu selgelt märkida kõik küsimused, millele avaldaja soovib vastust saada. Juhul kui korteriühistu juhatus keeldub küsimustele vastamisest või jätab vastamata, on avaldajal võimalik esitada kohtule uus avaldus korteriühistu juhatuse kohustamiseks teavet anda, järgides KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaegasid (kaks nädalat juhatuse keeldumise saamisest arvates või neli nädalat teabenõude esitamisest arvates, kui juhatus teabenõudele ei vasta).
Avaldajal on võimalik taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
2 Tulenevalt
lg 5 võib avaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale avaldaja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.