← Eesti

2-20-114576/29

Obsah (5)§ 120§ 99§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 30.12.2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lk 3

(8)Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 14. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), ning üksnes mõjuva põhjuse olemasolu korral võib isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

§ 100lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt Ts

MS § 230 lg 1 sätestatust on hageja tõendamise koormuseks tema ülalpidamiskulude suurus ja kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses ning ka kohtu korraldaval istungil.

  1. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja on hageja isa; - hageja elab ema juures, kuid suhtleb ka alates
  2. jaanuarist regulaarselt isaga; kostja ei ole alates hageja vanemate suhete lõppemisest
  3. a septembris oma lapse ülalpidamiseks elatist maksnud; - mõlemad vanemad on suutelised hagejat ülal pidama vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Lk 4

(8)16. Kõigepealt kontrollib kohus kui suured on hageja ülalpidamiskulud, sest hageja väidetel on need suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne miinimummäär, kuid kostja on kõik hageja ülalpidamiskulud vaidlustanud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning, et üldtuntud asjaoluks on see, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ja et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - - - - - - - eluasemekulud – 53 eurot. Hageja eluasemekulude suurust tõendab C pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt maksab ta KÜ-le xxx xx igakuiselt talle esitatud arvete alusel 89 – 150 eurot sõltuvalt sellest kas tegemist on kütteperioodi eest tasutud arvega või mitte, samuti tasub hageja ema igakuiselt AS-le Eesti Energia elektrienergia tarbimise arveid 12 – 23 euro ulatuses kuus, ning Telia Eesti AS arveid TV ja interneti kasutamise eest summas 12 – 33 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja elab koos ema ja õega ja kohus võtab põhjendatud kulu kindlakstegemisel arvesse makstud arvete keskmise, on kohtu hinnangul tõendatud hageja eluasemekulude suurus kuus summas 53 eurot (39,83 + 5,83 + 7,5); toidu ja majapidamiskulude suurus 120 eurot. Arvestades toidukaupade hindu jaekaubanduses, hageja vanust ning seda, et kasvueas laps peab toituma tervislikult ja tarvitama juurvilju, puuvilju, mahlasid ning aegajalt ka maiustusi, samuti seda, et hageja elab 3- liikmelises perekonnas, peab kohus põhjendatud hageja söögirahaks kuus koos majapidamiskuludega 120 eurot; hügieenitarbed 20 eurot. Arvestades sellega, et inimesel on igapäevaselt vaja hügieenitarbeid enda ja oma pesu pesemiseks, samuti aegajalt juuksuri juures käimiseks, on 20 eurot põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklitele; lasteaiakulu 70 eurot. Nimetatud kulu kandmist tõendab hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte; tervishoiuga seotud kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja poolt esitatud tõendite alusel võimalik täpselt kindlaks teha hagejaga seotud kulusid ravimitele ja vitamiinidele, kuid arvestades seda, et hageja tarbib retseptiravimeid, mille üle vanematel vaidlus puudub, ning hageja elab kliimas, kus levivad sügistalvisel perioodil sagedasti külmetus- ja/või viirushaigused, milliste vältimiseks on vajalik tarvitada aegajalt ka profülaktilisi ravimeid ja vitamiine, on põhjendatud arvestada ka hageja igakuisteks tervishoiu kuludeks 20 eurot; riiete ja jalanõude ostmise kulu 80 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et laps kasvab kiiresti ja vajab seetõttu sagedast garderoobi uuendamist ning uute jalanõude ostmist, samuti arvestades Eestis jaemüügis olevate kaupade hindu, on 80 eurot kohtu hinnangul põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklile; vaba aja veetmisega seotud kulud 50 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja ülalpidamiskulude hulka ka kulutusi seoses tema vaba aja veetmisega, mis seisnevad kultuuriürituste (teater, kino, muuseum) külastamises, raamatute ja ajakirjade ostmises, sõprade sünnipäevadel käimisega seotud kuludes ning mänguasjade ja muude huvikaupade ostmise kulus, milleks on põhjendatud arvestada kokku 50 eurot kuus; kulutused transpordile 20 eurot. Arvestades asjaoluga, et ühistransport Tallinna linna piires on tasuta, kuid aegajalt on hagejat vaja sõidutada ka autoga, peab kohus põhjendatud hageja transpordikuluks kuus arvestada 20 eurot. Lk 5
(8)Arvestades kõige eeltooduga peab kohus hageja põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskuluks kuus 433 eurot.
  1. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd vaidlust ei ole selles, et laps elab emaga, kuid suhtleb ka isaga, kuid isa ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ja laps on viibinud isa juures reeglina vaid kahel nädalavahetusel kuus, pärast
  2. juulit 2020 aegajalt ka rohkem, on isa kohustatud panustama lapse ülalpidamisse ja kandma poole lapse ülalpidamise kuludest. Kohus leiab, et asjaolu, et isa on ostnud lapsele jalgratta, auto, saapad, mõned riideesemed ja mänguasju, mis on tõendatud kostja poolt esitatud ostutšekkidega ja tema pangakonto väljavõtetega, ja hageja ema poolt esitatud fotodega, kuid mis lapse ema väidetel ei ole vähemalt osaliselt lapsele eakohased, ei tähenda, et lapse isa oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud vahetult lapse ülal pidamisega ja piisaval määral, sest igapäevaselt elab laps ema juures ja ema kindlustab lapse igapäevaselt ka toidu, riiete ja eluasemega ning kannab ka kõik muud lapsega seotud kulud.
  3. Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatise 216,50 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest ehk alates 13.04.2020, sest kohus asus kohtuotsuse p-s 16 seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks kuus on 433 eurot.
  4. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus

§ 108

sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja vanemad on lahus alates

  1. septembrist ning vanemate vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ning C ja Y vahel peetud kirjavahetus tõendab, et C on küsinud raha lapse ülalpidamiseks kostjalt juba alates
  2. septembrikuust (tõendab nende vaheline sõnumite vahetus), on kostjalt põhjendatud elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2019 – 12.04.2020 eest kokku summas 1602,10 eurot {(7 x 216,50 (elatis 2019 sept – 2020 märts) + 12 x 216,50 : 30 ( elatis 2020 aprilli 12 päeva eest)}.
  3. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu

  1. kuupäevaks, nagu hagejad seda soovinud on, laste seadusliku esindaja C arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx märkides maksekorralduse selgitusse kellele ja millise perioodi eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osale TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse Lk 6

(8)kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 1080 eurot koos käibemaksuga, mille palubki ta kostjalt välja mõista. Hageja kinnitas kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ning menetluskulude kandmist kostja poolt ei nähtu ka kohtutoimikust. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, esitatud menetlusdokumentide hulka ja mahtu, samuti seda, et asjas peeti kaks kohtuistungit, kuid, ka seda, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 74,14 % ulatuses (216,50 x 100 : 292) on põhjendatud kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 800,70 eurot (1080 x 74,14 :100), sest hagejat esindas kohtus vandeadvokaat. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine.
  1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagihind 2628 eurot (9 x 292). Taotluste lahendamine.
  2. Juhindudes TsMS § 50 jätab kohus rahuldamata kostja 03.12.2020 taotluse protokolli parandamiseks. Osundatud seadusesätte lõige 1 sätestab millele peab vastama protokolli sisu ning mis peab olema protokolli märgitud. Kohtu hinnangul on kõik oluline protokollis kirjas ja sinna õigesti kantud, mistõttu selle parandamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil koostatud protokoll ei pea olema stenogramm, sest protokolli kantakse vaid poolte ja teiste menetlusosaliste nõuded ja vastuväited üksnes põhisisu osas, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8). Lisaks eeltoodule on protokoll helisalvestatud. Lk 7
(8)
  1. Juhindudes TsMS § 237 lg 1 jätab kohus rahuldamata kostja 13.12.2020 taotluse täiendavate tõendite esitamiseks, sest tõendite esitamise tähtaeg oli taotluse esitamise ajaks möödunud ja kohus oli määranud juba kohtuotsuse avaldamise aja. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.
  2. a otsusega nr 2-
  3. Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.