lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus leiab, et Xi kaebuse menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebust menetlusse võtmata. 2 5.
lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.
lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
Kohtupraktikast tuleneb, et juhul kui kaebajale pole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta mõistliku aja jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kättesaamisest selle vaidlustama (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohus on 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 veel märkinud, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. Kuivõrd kasutusluba on kehtiv alates 18.07.2016, leiab kohus, et kaebus on esitatud olulise tähtaja rikkumisega – nimelt kaebus on esitatud kohtule 06.04.2021. Arvestades, et tegemist on kaebaja 3 naaberkinnistule ehitatud eluhoonega, millele väljastati kasutusluba, nõustub kohus vastustajaga selles, et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et suure tõenäosusega peab Ravila tn 3 korterelamule olema väljastatud kasutusluba. Kohus on seisukohal, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Kui isik ei oska ehitisregistrit kasutada, oleks tal tulnud pöörduda teabe saamiseks otse linna poole. Kaebaja seda ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea viis aastat, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on tühistamiskaebuse esitamise tähtaja igal juhul ületanud. Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud viivitusena. Kaebaja ei saa kaebuse tähtaegsuse küsimuse osas tugineda sellele, et ta ei pidanudki oskama kasutusloa väljastamist eeldada ega kasutusluba otsida, kuivõrd meedias oli avaldatud seisukohti, et kasutusluba hoonele ei väljastata. Kohus leiab, et isik ei saa lähtuda meedias avaldatust, vaid peab olema ise piisavalt hoolas kontrollimaks naaberkinnistule kasutusloa väljastamist olukorras, kus ta leiab, et kasutusluba võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (milliste õiguste rikkumine on kohtule esitatud kaebuse põhjalt ka ebaselge). Kui isik jätab kaebetähtaja jooksul välja selgitamata, kas otsus võib isiku õigusi puudutada või mitte, siis kaotab ta ka võimaluse otsust hiljem vaidlustada. Kohus leiab, et kuivõrd kasutusloa väljastamisest on möödunud pea viis aastat, siis ei ole võimalik hetkel kindlaks teha, mis kuupäeval kaebaja täpselt pidi kasutusloast teada saama ja milliseks kuupäevaks tühistamiskaebuse esitama. Kindlasti pidi see toimuma aga kuude jooksul peale ehitise valmimist aadressil Ravila 3 Nõmme, Tallinn ja isikute sinna kolimist (mis pidid andma selgelt märku hoone kasutusele võtust), mitte aga ligi viis aastat hiljem kui kaebajal tekkis naaberkinnistu omanikega erimeelsus seoses piirdeaiaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud
152 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 124 lg 2 alusel. 12. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse
lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv
Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel. 13. Kohus lahendab vastavalt
Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (
Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.