← Eesti

2-21-10873/6

Obsah (4)§ 187§ 630§ 150§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10873 Tsiviilasi H.K hagi R.K vastu a

) § 630 lg 2 kohaselt ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

  1. H.K esitas 10.07.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.K xxx sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja suhted halvenesid
  2. aastal ning pooltel tekkisid ületamatud erimeelsused. Hageja lõpetas juba
  3. a septembris kooselu ning kolis eraldi elama. Hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud juba 5 aastat tagasi. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib abielluda. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi ega ühisvara, mida hageja sooviks kohtu kaudu jagada.
  4. Kohus pidas asjas istungi 27.09.
  5. Hageja jäi oma avalduse juurde ning avaldas, et kohtusse pöördumise vajaduse tingis „lockdown“ xxx ning ületamatud erimeelsused. Viimased seisnesid selles, et ühel olid ühed plaanid ja teisel teised. Suhet taastada ei ole soovitud ning ühisvara ja lapsi ei ole. Perekonnanime taastamist ei soovi. Menetluskulude osas on pooled kokku leppinud. Hageja ei soovi menetluskulude hüvitamist kostja poolt ning palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja loobub edasikaebe õigusest ja taotleb riigilõivu tagastamist. Kostja avaldas, et ei vaidle lahutamisele vastu ning varalisi nõudmisi omavahel ei ole. Kostja loobub samuti edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
  7. Nähtuvalt rahvastikuregistri kandest on poolte abielu sõlmitud xxx. Hageja ja kostja on kohtule avaldanud, et kooselu on lõppenud 2016 aasta septembris, kui koliti eraldi elama ning seda ei ole võimalik taastada. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on tuvastanud, et pooltel ei ole alaealisi lapsi või ühisvara.
  8. Pooled loobusid istungil kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa

§ 630lg 2 kohaselt otsusele apellatsioonkaebust esitada.

6.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetlusest tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. H.K on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ning taotles kohtuistungil 50% menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, mille kohus rahuldab. 7.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.