) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 4 p 1 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [--].
lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) tuleb vastavalt selle artiklile 81 kohaldada alates 10.01.2015 alanud menetlustes. Vastavalt nimetatud määruse art 6 p 1 kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hageja nõue kostja vastu tuleneb xxx xxx AS-iga sõlmitud lepingust. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt saab kostjaga seotud vaidlused lahendada üksnes kostja elukohajärgses kohtus. Kohus leiab, et hageja on ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Hagist ja hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et lepingupooled on sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I) art 18 p 2 ja
lg 1 võib kostja vastu esitada hagi vaid alalise elukoha riigis, milleks ei ole Eesti. Maakohus peab
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski 2
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt ka Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elukoht ei ole Eestis ning Brüssel I määruse ning
Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi läbi vaatamata. Kohus märgib, et kostja ei ela Eestis ja isegi kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte vastavalt hageja taotletule väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat võimalikku tagaseljaotsust olla võimalik välisriigis tunnustada ega täita. 4.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.
lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti
Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjale. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 5. Hagejal on õigus saada menetluses tasutud riigilõiv tagasi, sest kohus jättis hagi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamiseks peab hageja kohtule esitama taotluse, millest nähtub pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.