← Eesti

2-20-2295/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2295 Kohtuasi X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks või lastega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik D (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Suir Puudutatud isik N (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Suir Valga Vallavalitsus (registrikood 77000507), lepinguline esindaja Maire Baumverk Tallinna Kesklinna Valitsus (registrikood 75014221), lepingulised esindajad Marge Rungi ja Marje Paljak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. juuli
  6. a määrus osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 2.1). Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta suhtlemise aega, kohta ja transpordi korraldust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
  7. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  8. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2-20-2295 3.
  9. Jätta X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. 3.
  10. Määrata laste C ja N ning isa X suhtlemise kord alljärgnevalt: 3.2.
  11. Lapsed kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ema D saadab lapsed reedel pärast kooli maakondadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse ühissõiduki peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval ema elukohale lähimasse maakondadevahelisse ühissõiduki peatusesse arvestusega, et lapsed jõuavad sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb lastele sinna vastu. Vanemad lepivad konkreetses ühissõidukis kokku hiljemalt sõidule eelneval päeval. Kumbki vanem ostab lastele selle ühissõiduki pileti, millele ta lapsed viib, ja kannab ise nende sõidupiletite kulud. Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda muus kohas ja transport olla korraldatud muul viisil. 3.2.
  12. Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–
  13. detsember isaga, ning ajavahemiku
  14. detsembrist
  15. jaanuarini emaga, paarisaastal vastupidi. Laste üleandmine toimub Pärnus XXX kell 18.
  16. 3.2.
  17. Suvel on lapsed ajavahemikus
  18. juuni kuni
  19. august vahelduva graafiku alusel nädal ema ja nädal isa juures. 3.2.
  20. Lapsed veedavad üle aasta alates 2020/2021 õppeaastast sügisvaheaja isaga, suusavaheaja emaga ning kevadvaheaja isaga, järgmisel aastal vastupidi. 3.2.
  21. Lapsed veedavad jaanipäeva vanema juures, kelle juures nad viibivad. C vanust arvestades tuleb arvestada tema soovi viibida mujal. 3.2.
  22. Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva ja isa sünnispäeva isaga. 3.2.
  23. Kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni kümnepäevasele reisile, ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale teise vanema juures, piisab lastega reisile minemiseks teise vanema teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitatav omada teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas vormis nõusoleku andma. Vanem, kelle käes on reisile minemiseks vajalikud laste dokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust üle lastega reisile minevale vanemale. 3.2.
  24. Laste isiklikud asjad ja riided, mis olid lastel seljas ja kaasas laste üleandmisel, tagastatakse ka laste üleandmisel teisele lapsevanemale. 3.2.
  25. Lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis on seotud lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste suhtlemist lahusoleva vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on vähemalt kümme päeva. Laste osalemisel perekondlikel sündmustel tuleb arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud kannab vanem, kellega sündmus on seotud. 3.2.
  26. Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele eelneval või järgneval kuupäeval veeta lapsega kaks tundi. Vanemad võivad laste sünnipäevi oma kodus pidada graafiku järgsel ajal. 3.2.
  27. Mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal, kuid mitte hiljem kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, eposti vms suhtluskanali kaudu. Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab 2 2-20-2295 lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda. 3.2.
  28. Muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teatab teine pool kirjalikult (e-kiri, SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva. Vanemad võivad suhtluskorra kohtumise kokkuleppel muuta ja määrata täiendavad kohtumisi. Vanemad püüavad asendada ärajäänud pikki nädalavahetuste kohtumisi. 3.2.
  29. Vanemad vahetavad lastega seotud olulist infot, arvestades, et vanematel on ühine hooldusõigus. 3.2.
  30. Vanemad ei halvusta laste juuresolekul teist vanemat ega tülitse. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad
  31. X (avaldaja, isa) esitas
  32. veebruaril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda ja D (puudutatud isik I, ema) ühise hooldusõiguse C (puudutatud isik II, vanem tütar) ja Ni (puudutatud isik II, noorem tütar) suhtes viibimiskoha määramise, hariduse- ja tervisekorralduse osas ning anda selles osas isale ainuhooldusõigus. Isa täpsustas
  33. mail 2020 avaldust, paludes ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise korral määrata kindlaks isa ja laste suhtluskorra järgmiselt: - - - - - lapsed viibivad isa juures üle nädala reedest pühapäevani. Laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub reedel ja pühapäeval kell 18.00 laste vanaema juures Pärnus XXX; paaris aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–
  34. detsember isaga ning on
  35. detsembrist
  36. jaanuarini emaga. Laste üleandmine toimub p-s 1 nimetatud ajal ja kohas; paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–
  37. detsember emaga, ning on
  38. detsembrist
  39. jaanuarini isaga. Laste üleandmine toimub p-s 1 nimetatud ajal ja kohas; suvel on lapsed ajavahemikus
  40. juuni kuni
  41. august vahelduva graafiku alusel nädal ema ja nädal isa juures. Jaanipäeva veedavad lapsed vanemaga, kelle juures lapsed parasjagu viibivad; lapsed veedavad 2020/2021 õppeaasta oktoobri koolivaheaja isaga, veebruari koolivaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga, ning järgmisel aastal vastupidi; laste isiklikud asjad ja riided, mis neil on seljas ja kaasas üleandmisel, tagastatakse ka laste üleandmisel teisele lapsevanemale; 3 2-20-2295 - - - - - lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis on seotud lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste suhtlemist lahusoleva vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on vähemalt kümme päeva; lapsed veedavad oma sünnipäeva vanemaga, kelle juures nad viibivad. Teisel vanemal on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval aega kaks tundi enda valitud kohas; emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga; vanema sünnipäeval viibivad lapsed sünnipäeva pidava vanema juures; kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni kümnepäevasele reisile ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale teise vanema juures, piisab lastega reisile minemiseks teise vanema teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitav omada teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas vormis nõusoleku andma. Vanem, kelle käes on reisile minemiseks vajalikud laste dokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust üle lastega reisile minevale vanemale; muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool kirjalikult (e-kiri, SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva; vanemal, kelle juures lapsed ei viibi, on õigus saada informatsiooni laste tervisliku seisundi jm kohta, sh kohustus teavitada mis tahes probleemi korral teist vanemat esimesel võimalusel; mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal, kuid mitte hiljem kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, e-posti vms suhtluskanali kaudu. Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda; laste juuresolekul ei aruta vanemad omavahelisi asju, ei tülitse ega halvusta teineteist. Lastega seonduvad kokkulepped sõlmivad vanemad omavahel, mitte laste kaudu. Samuti ei aruta vanem lastega elatise, hooldusõiguse või suhtluskorraga seonduvaid küsimusi. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX vanem tütar ja XX.XX.XXXX noorem tütar. Vanemate kooselu lõppes
  42. a augustis ja lapsed elavad ema juures. Vanemate vahel on olulised erimeelsused laste viibimiskoha ja haridusasutuse valiku küsimustes. Isa soovib, et lapsed elaksid tema juures ning vanem tütar hakkaks käima X Koolis ja noorem tüar X lasteaias. Samas leiab ema, et laste huvides on elada tema juures ja jätkata senist elukorraldust. Erimeelsuste tõttu ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine võimalik. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on laste huvides. Isal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning ta on võimeline pakkuma lastele kõike eluks ja arenguks vajalikku. Isa osales vanemate lahkuminekuni laste elus iga päev. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamata jätmise korral soovib isa määrata kindlaks enda ja laste suhtluskorra. Laste huvides on võimalikult hea ja lähedase suhte säilitamine mõlema vanemaga ka pärast vanemate lahkuminekut. Suhtluskorra tingimused peavad olema piisavad, tagamaks laste ja isa suhte loomise ja säilitamise. Piisavaks ei saa pidada isa ja laste kohtumist ainult kord kuus kahel päeval. See kahjustaks isa ja laste häid ja usalduslikke suhteid ning viiks laste võõrandumiseni isast. Isa ei nõustu, et tema peaks üksi korraldama laste transpordi ema ja isa elukoha vahel. See oleks ebaõiglane ja koormaks isa ebamõistlikult, arvestades seda, et vanemate elukohtade vaheline kaugus on ligikaudu 300 km. Isa ei nõustu, et ta peab sõitma Tallinnasse, kui ta tahab lapsi tihemini näha. Isa ei pea lastega aega veetma hotellides ja kaubanduskeskustes, kui ta saab seda teha oma kodus, kus lapsed on harjunud olema. 4 2-20-2295
  43. Ema vaidles ühise hooldusõiguse lõpetamisele täielikult ja isa pakutud suhtluskorrale osaliselt vastu. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjust. Samas nõustub ema, et vaja on reguleerida isa ja laste vahelist suhtlust. Vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe, mille järgi kohtub isa lastega igal teisel nädalavahetusel ja laste üleandmine toimub poolel teel. Suhtluskorra kohtulikul kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et ema on reedeti tööl kella 20– 21-ni, tal ei ole võimalik raseduse tõttu pikki reise ette võtta ja edaspidi on seda vastsündinu kõrvalt veelgi keerulisem teha ning emal ei ole alates
  44. juunist 2020 liikluskõlbulikku sõiduvahendit. Isa võiks vastutada laste transpordi korraldamise eest. Kuivõrd vahemaa vanemate elukohtade vahel on suur, on lastele parem, kui nad käivad isa juures kord kuus. Kui isa soovib lastega tihemini kohtuda, võib ta nendega aega veeta Tallinnas. Ema on nõus, et lapsed võivad osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, kui isa arvestab laste sooviga sündmusel osaleda, osalemine ei ole lastele liiga väsitav ja isa korraldab ise laste transpordi. Ema ei ole nõus, et isal on õigus veeta lastega nende sünnipäeval kaks tundi isa valitud kohas. Lapsed soovivad sünnipäevasid pidada Tallinnas elavate sõpradega ning isa peaks sellega arvestama. Arvestades laste arusaamisvõimet ja C vanust, võivad vanemad lihtsamaid lastega seotud kokkuleppeid sõlmida ka laste vahendusel. Ema ei ole lastega elatise, hooldusõiguse ega suhtluskorra küsimusi arutanud, mistõttu võib vastava keelu suhtluskorrast välja jätta.
  45. Laste esindaja vaidles ühise hooldusõiguse lõpetamisele täielikult ja isa taotletud suhtluskorrale osaliselt vastu. Avaldusest ei nähtu, et ema oleks lapsed hooletusse jätnud ja vanemad ei suudaks lapsi ühiselt kasvatada, mistõttu on isa ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist taotlenud ennatlikult. Vanemad austavad teineteise õigust lastega suhelda ja on täitnud kohtuväliselt kokkulepitud suhtluskorda. Laste üleandmine on vanemate kokkuleppel toimunud Eesti keskpunktis, mis arvestab suurt vahemaad vanemate elukohtade vahel. Laste esindaja ei toeta suhtluskorra kindlaksmääramist isa taotletud kujul. Laste esindaja üritas suunata vanemaid kokkuleppele, lähtudes laste senisest elukorraldusest. Isa ei näidanud üles huvi ettepanekut arutada ja jäi napisõnaliselt avalduse juurde. Vanematega kohtuistungil arutatud suhtluskord vastab laste huvidele. Suhtluskord peab olema mõistlik mõlema vanema vaatenurgast. Ema põhjendused raseduse ja sõiduauto puudumise kohta on usutavad.
  46. Valga Vallavalitsus toetas suhtluskorra kindlaksmääramist isa taotletud kujul, kuid leidis, et suhtluskorras võiks täpsustada, et vanemad peavad ära jäänud suhtluspäevad omavahelisel kokkuleppel asendama. Samuti võiks suhtluskorras täpsustada, et vanematel on alati õigus leppida kokku teistsuguses suhtluskorras ja suhtluskorras reguleerimata küsimustes püüavad vanemad ise kokkuleppele jõuda, lähtudes laste huvidest ja võttes arvesse vanemate ühist hooldusõigust.
  47. Tallinna Kesklinna Valitsus vaidles ühise hooldusõiguse osalisele lõpetamisele vastu, kuid toetas suhtluskorra kindlaksmääramist isa taotletud kujul. Lastele oleks Tallinnast X elama asumine väga suur elukorralduse muutus ja nad peaksid lahkuma oma harjumuspärasest kasvukeskkonnast. Lapsed elavad alates
  48. aastast emaga ning on suhelnud isaga vanemate kohtuvälise kokkuleppe alusel. Isa pakutud suhtluskord vastab laste huvidele ja vajadustele. On oluline, et mõlemad vanemad panustavad suhtluskorra toimimisse võrdselt. 5 2-20-2295
  49. Maakohus kuulas lapsed kohtumaja lastetoas ära. Lapsed olid rõõmsad ja avatud. Nad rääkisid, et on praeguse elukorraldusega rahul ja soovivad elada koos emaga, kuid käia isal sageli külas. Lapsed kinnitasid, et on nõus autoga Valgasse sõitma ja on pikkade sõitudega harjunud. Samuti kinnitasid lapsed, et suhted mõlema vanemaga on väga lähedased. Maakohtu määrus ja põhjendused
  50. Harju Maakohus jättis
  51. juuli
  52. a määrusega isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra järgmiselt: 1) Lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ühel korral kuus viibivad lapsed isaga isa igakordses elukohas, mis on praegu Valga maakonnas. Ühel korral kuus viibivad lapsed isaga Tallinnas või Pärnus või vanemate eraldi kokkuleppel Valgas. Kohtumised algavad reedel peale kooli ja lasteaia lõppu ning lapsed on elukohas tagasi pühapäeval kell 18.
  53. Isa korraldab laste sõidu oma elukohta ja kannab laste sõidukulud. 2) Paaritul aastal veedavad lapsed jõulud, s.o ajavahemiku 22.–
  54. detsember isaga, ning ajavahemiku
  55. detsembrist
  56. jaanuarini emaga, paarisaastal vastupidi. Laste üleandmine toimub Pärnus XXX kell 18.
  57. 3) Suvel on lapsed ajavahemikus
  58. juuni kuni
  59. august vahelduva graafiku alusel nädal ema ja nädal isa juures. 4) Lapsed veedavad üle aasta alates 2020/2021 õppeaastast sügisvaheaja isaga, suusavaheaja emaga ning kevadvaheaja isaga, järgmisel aastal vastupidi. 5) Lapsed veedavad jaanipäeva vanema juures, kelle juures nad viibivad. C vanust arvestades tuleb arvestada tema soovi viibida mujal. 6) Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva ja isa sünnispäeva isaga. 7) Kui vanemad soovivad minna lastega välisriiki lühiajalisele, s.o kuni kümnepäevasele reisile, ajal, mil lapsed viibivad vastavalt suhtluskorrale teise vanema juures, piisab lastega reisile minemiseks teise vanema teavitamisest reisi sihtkohast ja kestusest. Vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat lastega reisile minemisest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Kui reisiks on nõutav või soovitatav omada teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis kohustub vanem vastavas vormis nõusoleku andma. Vanem, kelle käes on reisile minemiseks vajalikud laste dokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust üle lastega reisile minevale vanemale. 8) Laste isiklikud asjad ja riided, mis olid lastel seljas ja kaasas laste üleandmisel, tagastatakse ka laste üleandmisel teisele lapsevanemale. 9) Lastel on õigus osaleda mõlema vanema perekondlikel sündmustel, mis on seotud lähisugulastega. Perekondlik sündmus ei tohi takistada laste suhtlemist lahusoleva vanemaga. Sündmustest etteteatamise aeg on vähemalt kümme päeva. Laste osalemisel perekondlikel sündmustel tuleb arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud kannab vanem, kellega sündmus on seotud. 10) Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele eelneval või järgneval kuupäeval veeta lapsega kaks tundi. Vanemad võivad laste sünnipäevi oma kodus pidada graafiku järgsel ajal. 11) Mõlemal vanemal on õigus kokkusaamiste vahelisel ajal päevasel ajal, kuid mitte hiljem kui kell 19.00, suhelda lastega telefoni, mobiiltelefoni, e-posti vms suhtluskanali kaudu. Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda. 12) Muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teatab teine pool kirjalikult (e-kiri, 6 2-20-2295 SMS, muu suhtlusvõrgustik) ette vähemalt kolm päeva. Vanemad võivad suhtluskorra kohtumise kokkuleppel muuta ja määrata täiendavad kohtumisi. Vanemad püüavad asendada ärajäänud pikki nädalavahetuste kohtumisi. 13) Vanemad vahetavad lastega seotud olulist infot, arvestades, et vanematel on ühine hooldusõigus. 14) Vanemad ei halvusta laste juuresolekul teist vanemat ega tülitse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole alust vanemate ühist hooldusõigust lõpetada. Vanemad on siiani laste hooldusõigust ühiselt teostanud, mh otsustanud koos laste elukoha, kooli ja lasteaia üle. Vanemad on lastega hingeliselt tugevalt seotud ning soovivad ja on võimelised laste hooldusõigust teostama. Laste huvides on, et nende suhtes on õigus otsustusi teha mõlemal vanemal kui laste vajadusi kõige paremini tundvatel inimestel. Lapsed soovivad jätkata senist elukorraldust, st elada ema juures ja suhelda isaga. Selline tahe on kooskõlas laste huvidega. Laste senise elukorralduse muutmine ei ole põhjendatud. Vanemad on tulnud hästi toime ka isa ja laste suhtlemise korraldamisega. Siiani on lapsed käinud isa juures üle nädala nädalavahetusel ning laste üleandmine on toimunud poole tee peal, s.o kas Imaveres või Pärnus. Lapsed soovivad isaga koos olla, kuid arvestada tuleb, et laste ja isa elukohtade vahemaa on üle 200 km ning lastele on üle nädala nädalavahetusel 450 km läbimine ebamõistlikult koormav. Lisaks tuleb arvestada, et ema ei saa praegu objektiivsetel põhjustel lapsi sõidutada ja lapsed ei ole veel harjunud iseseisvalt bussiga sõitma. Seetõttu tuleb määrata, et lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetusel. Ühe nädalavahetuse viibivad lapsed isa juures ja teise nädalavahetuse saab isa lastega kohtuda Tallinnas või oma vanemate juures Pärnus või mõlema vanema kokkuleppel Valgas. Kohtumine algab reedel pärast laste kooli ja lasteaia lõppu ning lapsed peavad ema juurde tagasi jõudma pühapäeval kell 18.
  60. Isa korraldab laste transpordi ja kannab laste sõidukulud. Isa pidi Eesti piiri äärde kolides arvestama, et suhtlus lastega muutub keerulisemaks ja kulukamaks. Elukohta vahetas ka ema, kuid see ei muuda asjaolu, et isa kolis enam kui 200 km kaugusele. Sellisel juhul ei ole õiglane, et sõidukulusid kannab ka ema. Arvestades C vanust, tuleb arvestada tema soovi veeta jaanipäev mujal kui selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra järgi viibima peaks. Laste osalemisel perekondlikel sündmustel tuleb arvestada laste soove. Transpordi tagab ja sõidukulud kannab vanem, kellega sündmus on seotud. Kummalgi vanemal on õigus lapse sünnipäeva kuupäeval või sellele eelneval või järgneval päeval veeta lapsega kaks tundi. Lastele on oluline sünnipäeva pidamine sõpradega ja sõbrad on üldjuhul laste elukohas. Vanemad võivad laste sünnipäevi pidada oma kodus vastavalt sellele, kuna on lapsed suhtluskorra järgi nende juures. Suhtluskorda tuleb Valga Linnavalitsuse ettepanekutel täiendada ära jäänud kohtumiste asendamise ja suhtluskorra muutmise punktidega. Mõistlik ei ole, et üks vanem peab teist teavitama mistahes laste tervisliku probleemi korral. Vanemad oskavad ise hinnata, millisest probleemist teist vanemat teavitada. On mõistlik ja vajalik, et vanemad ei tülitseks ega halvustaks teineteist laste kuuldes. Ei ole vaja määrata, et lastega seotud kokkuleppeid ei saa sõlmida laste kaudu. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebus
  61. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1 osas, ning teha selles osas uue määruse, millega määrata, et lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni nii, et lapsed lahkuvad elukohast reedel pärast 7 2-20-2295 kooli lõppu ja on elukohas tagasi pühapäeval hiljemalt kell 19.
  62. Ema korraldab transpordi ja kannab sõidukulud laste elukohast isani ja isa enda juurest laste elukohta ning sellest lähtutakse ka juhul, kui lapsed veedavad koolivaheaja isaga. Maakohus kaldus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2.1 avaldusest kõrvale, lähtudes vaid ema õigustest ja huvidest. Seejuures ei ole maakohus põhjendanud, miks ta pidas ema õigusi ja huve kaalukamaks laste ja isa omadest. Suhtluskorra eesmärk on aidata säilitada laste ja lahus elava vanema kontakti, mitte viia selle vähenemiseni. Põhjendatud ei ole määrata, et lapsed viibivad suhtluskorra täitmisel isa elukohas. Niivõrd range laste asukoha määramine loob vanemate vahel uusi vaidlusi. Ajal, mil lapsed on isaga, vastutab isa nende heaolu eest olenemata sellest, kus ta nendega on. Punkt, mille järgi lapsed viibivad teisel nädalavahetusel isaga Tallinnas või Pärnus või vanemate eraldi kokkuleppel Valgas, on ebamäärane ja tekitab vanemate vahel vaidlusi. Vanemad ei ole suutelised kokku leppima laste üleandmise aegu ja asukohti, mistõttu tuleks otsustamise võimalus anda vanemale, kellega lapsed parasjagu viibivad. Lasteaiast lahkumise aeg on võrreldes koolist lahkumise ajaga paindlik, mistõttu tuleks üleandmise aja puhul arvestada eelkõige C koolipäeva lõppemise aega. Kool lõpeb reedeti kell 14.05 ja lapsed võiksid pärast seda teele asuda. Lisaks, kui lapsed peavad pühapäeval Tallinnas tagasi olema enne kella 18.00, tähendaks see Valgast lahkumist juba hommikul ja isa saaks lastega veeta ainult ühe päeva. Maakohus jättis välja selgitamata olulised asjaolud. Isa perre sünnib
  63. a veebruaris laps ja ta jääb
  64. a aprillis või mais lapsehoolduspuhkusele. Isal ei ole ajalist ja majanduslikku ressurssi sõita koos vastsündinuga kuus 24 tundi autoga ja veeta lastega aega Tallinnas. Maakohtu määratud suhtluskord sellega ei arvesta. Punkt, mille järgi isa korraldab laste transpordi oma elukohta ja kannab sõidukulud, on ebamäärane ja tekitab vaidlusi. Ema on isa korraldustele vastu. Suhtluskorra täitmise kulud peaksid vanemad kandma võrdselt, et need ei saaks isale takistuseks lastega suhtlemisel. Vanemad elasid
  65. aastani koos Pärnus ja pärast seda kolis ema Pärnust sama kaugele kui isa. Mõlema vanema otsusest tuleneva suurenenud vahemaaga seotud kulud ei peaks jääma ainult isa kanda. Kogu transpordi korraldamine ja kõigi sellega seotud kulude kandmine on majanduslikult ja füüsiliselt niivõrd koormav, et kaalub üles lastega kohtumisest saadava emotsionaalse väärtuse. Laste transpordi korraldamine tuleks isal katta puhkeajast ja teiste perekonnaliikmetega viibimise ajast. Kui isa perre tuleb lisa, muutub suhtluskorra täitmine praktiliselt võimatuks. See ei ole laste huvides. Laste huvides on toimiv suhtluskord ja selle saavutamiseks peavad mõlemad vanemad panustama suhtluskorra toimimisse võrdselt.
  66. Ema vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Kui laste isa ei soovi lastega tülika transportimise tõttu kohtuda, ei ole õiglane ega ka seaduse järgi võimalik panna laste transportimise kohustust emale. Laste isa on valinud oma elukohaks teadlikult Valgamaa, mis jääb laste elukohast ligi 220 km kaugusele. Selle vahemaa läbimisele sõiduautoga kulub 2 tundi 45 minutit ja ühissõidukiga 4,5 tundi, mis on kurnav ja pikk teekond igaühele, rääkimata alaealistest lastest. Isa saab sõidukulusid vähendada, kolides lastele lähemale või suheldes nendega videokõne vahendusel. Isa tasub küll lastele elatist, kuid laste sõidukulu ei kuulu laste vältimatute kulude hulka. 8 2-20-2295 Maakohus arvestas suhtluskorra määramisel tähtsust omavaid asjaolusid, mh seda, et lapsed ei peaks läbima pikka ja väsitavat distantsi rohkem kui korra kuus. Mõlemad lapsed on sellega väga rahul. Isa perre lapse sündimine võib küll isa liikumist piirata, kuid ema liikumine on peagi sündiva lapse rinnapiimaga toitmise tõttu veelgi piiratum. C on korduvalt keeldunud ühissõidukiga isa juurde liikumast, kuna ta ei soovi üksi 4–5 tundi kestva sõidu ajal oma noorema õe eest hoolitseda ja vastutada. Ema ja tema elukaaslane on Covid-19 viiruse riskigrupis ja ühistranspordi kasutamine asetaks nii nemad kui ka lapsed nakkumisohtlikku olukorda. C ei soovi viimasel ajal viiruse tõttu ühistranspordiga sõita. Laste isa soovis ise, et laste üleandmine toimuks kell 18.
  67. Sel kellaajal pühapäeval Tallinnasse tagasi jõudmine on laste huvides, kuna võimaldab lastel veel süüa, õppetööga tegeleda ja end järgmiseks päevaks välja puhata. Isa sai Valga-Tallinna bussigraafikuga tutvuda juba maakohtu menetluse ajal. Isa saab lapsi transportida ka autoga ja lapsed on avaldanud, et nad on sellega harjunud. Kui isa seda teha ei soovi, saab ta lapsed panna pühapäeva hommikul Valgast bussile kell 10.15 või viia lapsed Võru või Tartu bussijaama hilisema bussi peale. Isa saab lastega aega veeta ka Pärnus, kust toimub tihedam bussiliiklus. Kui lapsed liiguvad ühissõidukiga, peab isa tagama, et see oleks viiruste hooajal turvaline.
  68. Valga Vallavalitsus toetab isa määruskaebust. Mõlemad vanemad peavad laste suhtluskorra toimimisse võrdselt panustama ja laste huvides on saavutada toimiv suhtluskord. Isa sõnul suhtluskord ei toimi, kuna tema kanda on kogu transport. Isa väitel lükkab ema kõik tema ettepanekud laste transpordi korraldamiseks tagasi, mistõttu ei ole võimalik lastega kohtumisi korraldada. Ema sõnul on lapsed pärast maakohtu määruse tegemist kohtunud isaga kaks korda ning isa ja laste vaheline suhtlus on vähenenud. Ema väitel ei soovi C sõita õega kahekesi 4,5 tundi ühissõidukiga ja soovib, et isa sõidutaks nad Tallinnast Valgamaale. Kuigi mõlemad vanemad hoolivad lastest ja armastavad neid, ei ole nad võimelised omavahel kokkuleppeid sõlmima ja peaksid läbima lepitusteenuse.
  69. Tallinna Kesklinna Valitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vestlusest vanematega selgus, et lapsed viibisid suve jooksul isa juures ainult kaks korda ja viimati oktoobri koolivaheajal. Vanemad vaidlevad selle üle, et kumb vanem peab panustama laste transporti. Ema sõnul on lapsed vanemate elukohtade vahel liikunud ka ühissõidukiga. Lapsed on bussisõiduga hakkama saanud, kuid tee Tallinnast Valka on ema arvates liiga pikk ja kurnav. Ema väljendas, et on äärmisel juhul nõus, et lapsed sõidavad bussiga Tallinna ja Pärnu vahet ning isa tuleb lastele Pärnusse vastu ja saadab nad sealt pühapäeval Tallinna bussile. Isa sõnul ei ole tal ajalist ega materiaalset ressurssi lastel Tallinnas järel käimiseks ja nende sinna viimiseks. Tallinna Kesklinna Valitsuse arvates on suhtluskorra toimimiseks oluline mõlema vanema panus ning nad peavad arvestama laste soove ja hirme. Mõlema vanema perre sünnib laps ja mõlemad on plaaninud jääda lapsehoolduspuhkusele, seega on nad samas olukorras. Kuna emal ei ole autot, ei saa eeldada, et ta viiks lapsi ise Pärnusse. Seetõttu võiks lapsed sõita reedel bussiga Pärnusse, kus isa käiks neil vastas ja viiks nad pühapäeval tagasi Pärnusse, kust nad lähevad bussiga Tallinnasse. N hakkab sügisel koolis käima, mistõttu ei tule teda enam lasteaiast võtta ja suhtluskord saab alata pärast laste koolipäeva lõppu. Kuna vanemate kodude vahel on pikk vahemaa ja üle nädala Tallinnast Valgamaale sõitmine on laste jaoks kurnav, on laste huvides, et isa veedab ühe nädala oma kodus ja teise Tallinnas, vanavanemate juures või vanemate kokkuleppel Valgamaal. 9 2-20-2295
  70. Laste esindaja vaidleb määruskaebusele vastu. Isa väide, et kogu transpordi korraldamine ja kõigi kulude kandmine muutub talle majanduslikult niivõrd koormavaks, et kaalub üles lastega kohtumisest saadava emotsionaalse väärtuse, on paljasõnaline ja taunimisväärne. Lapsed ei vastuta selle eest, et isa perre lisandub ülalpeetav. Isa tõlgendus, et mõlemad vanemad peavad panustama laste suhtlemisse lahus elava vanemaga ja suhtluskorra toimimisse võrdselt, ei põhine seadusel. Kui isa ei pea võimalikuks lastega suhtlemise kohustust täita või peab seda liiga kulukaks, on see isa valik. Ema ei takista isa suhtlemist lastega. Maakohtu määrus seab esikohale laste huvid. Lastega elav vanem ei vastuta lahus elava vanema valikute eest.
  71. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetluse edasine käik
  72. Ringkonnakohus tegi vanematele ettepaneku lahendada lastega suhtlemist puudutav erimeelsus lastega kohtumise koha ja laste transpordi osas vanemate kokkuleppel selliselt, et maakohtu määratud suhtluskorra p 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lapsed kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ema saadab lapsed reedel pärast kooli linnadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse ühissõiduki peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval ema elukohale lähimasse linnadevahelise ühissõiduki peatusesse arvestusega, et lapsed jõuavad sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb lastele sinna vastu. Vanemad lepivad konkreetses ühissõidukis kokku hiljemalt sõidule eelneval päeval. Linnadevahelise ühistranspordi kulud kannab isa. Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda muus kohas ja transport olla korraldatud muul viisil.“ Kompromissi saavutamata jätmise korral palus ringkonnakohus vanematel teatada, kuidas on vahepeal toimunud isa ja laste suhtlemine, sh laste transport isa juurde, ning mis põhjustel ei ole kompromissiettepanek sobilik. Lisaks palus ringkonnakohus laste esindajal selgitada välja laste vahetu arvamus vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga liikumise kohta ning esitada sellest lähtuvalt seisukoht, kas vanematele tehtud kompromissiettepanek vastab laste huvidele.
  73. Laste esindaja vastas, et küsis laste vahetut arvamust kompromissiettepanekule. C rääkis, et tema ja N ei ole isa ammu näinud ja ei ole umbes pool aastat Valgas käinud. Ka ei ole isa ja C suhelnud telefoni teel. Isa käitumine on lastele arusaamatu. C-le sobiks isaga suhtlemine kindla ja stabiilse graafiku alusel, s.o kaks korda kuus reede õhtust pühapäeva õhtuni Valgas käimine. Ka ema kinnitas, et talle oleks selline sagedus sobilik. C on nõus läbima vahemaa ekspressbussi või rongiga, kuid talle sobiks isaga kohtuda ka Tallinnas. N rääkis, et ta ei mäleta, millal ta viimati isa nägi, kuid igatseb suhtlust isaga. N-le ei meeldi bussiga sõita ja ta ei saa bussis magada. Autosõit võib N jaoks olla liiga palav ja rongisõite N ei mäleta. Laste esindaja arvates vastab kompromissiettepanek laste huvidele, kuna lapsed on sellega nõus, kuid peab kahetsusväärseks isa soovimatust käia lastel Tallinnas järel. Lapsed soovivad isaga maakohtu määratust isegi tihedamat suhtlust ning vanematel on viimane aeg panna paika toimiv suhtluskord, et lapsi mitte traumeerida ja alt vedada.
  74. Ema vastas
  75. augustil 2021, et C avaldas talle, et kui on väga vaja isa juurde minna, on ta nõus sõitma ühissõidukiga, kuid parem ei läheks ta sinna üldse. N on liiga väike, et üksi 10 2-20-2295 ühissõidukiga nii pikka vahemaad läbida. Lapsed on pidanud isas mitu korda pettuma ning C ja isa suhe on viimasel ajal väga halb. Ema arvates ei saa lapsi vastu nende tahtmist isa juurde minema sundida. Ema ei ole kompromissiettepanekuga nõus, kuna lastel peab olema õigus otsustada, kas nad soovivad isaga kohtuda. Kui nad seda soovivad, saavad nad sõita isa juurde ja tagasi ühissõidukiga. Kui aga C ei soovi isaga kohtuda ja N soovib, saab isa tulle N-le Tallinnasse järele ja tuua ta tagasi.
  76. Isa vastas
  77. augustil 2021, et on kompromissiettepanekuga nõus muus kui sõidukulude kandmise osas. Isa ei ole nõus mõlema suuna sõidukulude kandmisega. Isa maksab kummalegi lapsele elatist 292 eurot kuus ja tema põhisissetulek on seejuures 110 eurot. Isa peab ülal pidama ka kolmandat last. Ühe suuna sõidukulude kandmine aitaks ära hoida potentsiaalse konflikti laste transportimisel laste elukohast isa elukohani. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  78. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni p 2.1). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtlemise aega, kohta ja transpordi korraldust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
  79. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustas maakohtu määruse üksnes resolutsiooni p 2.1 osas, s.o osaliselt isa ja laste suhtlemise aja ja koha ning sellega seotud transpordi korraldamise ja sõidukulude kandmise osas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
  80. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud kaalumispiire, kuna ei selgitanud piisaval määral välja laste huve. Lisaks on pärast maakohtu määruse tegemist ilmnenud uued asjaolud. Eelnev on viinud selleni, et maakohtu määratud suhtluskord ei vasta vaidlustatud osas laste huvidele ega aita tagada isa ja laste suhete säilimist. 20.
  81. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (Riigikohtu
  82. novembri
  83. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Seejuures ei ole vanema soov suhelda lapsega oma elukeskkonnas lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik, kuid sellist suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu
  84. novembri
  85. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 26). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida seda, et reisimine oleks lapsele liiga koormav (vt Riigikohtu
  86. detsembri
  87. a määrus tsiviilasjas nr 2-173347, p 22). See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub 11 2-20-2295 eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (Riigikohtu
  88. märtsi
  89. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 20.
  90. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.1 kindlaks, et lapsed viibivad isaga üle nädala nädalavahetused reede õhtust pühapäeva õhtuni, seejuures ühel korral kuus isa elukohas ja teisel Tallinnas või Pärnus või vanemate eraldi kokkuleppel Valgas. Maakohtu määratu järgi algavad kohtumised reedel pärast kooli ja lasteaia lõppu, lapsed on elukohas tagasi pühapäeval kell 18 ning isa korraldab laste sõidu oma elukohta ja kannab laste sõidukulud. Maakohus arvestas mh sellega, et lastele on üle nädala nädalavahetusel 450 km läbimine ebamõistlikult koormav, ema ei saa lapsi sõidutada ja lapsed ei ole harjunud iseseisvalt bussiga sõitma. 20.
  91. Vanemad ei vaidle selle üle, et lapsed elavad emaga Tallinnas ja isa X alevikus, st vanemate elukohtade vaheline vahemaa on ligikaudu 215 km. Enne kohtusse pöördumist ja vähemalt kohtumenetluse alguses toimus isa ja laste suhtlemine selliselt, et lapsed veetsid üle nädala nädalavahetused isaga. Menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt said vanemad laste üleandmiseks kokku poolel teel (Imaveres või Pärnus), kuid vahel liikusid lapsed vanemate elukohtade vahel ka bussi või rongiga. Määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest selgub, et pärast maakohtu määruse tegemist on isa ja laste kohtumised jäänud oluliselt harvemaks ning lapsed on liikunud vanemate elukohtade vahel kas ühissõidukiga või on isa käinud lastel Tallinnas järel. Selle on tinginud eelkõige asjaolu, et mõlema vanema perre oodati lisa ning
  92. detsembril 2020 sündis ema perre ja
  93. veebruaril 2021 isa perre kolmas laps. Maakohtule oli küll teada, et ema perre on sündimas laps, kuid ei olnud teada, et laps on sündimas ka isa perre. Laste poolel teel üleandmist ei ole enam toimunud ka seetõttu, et emal ei ole alates
  94. a suve algusest liikluskõlbulikku sõidukit. 20.
  95. Ringkonnakohtu arvates on sellises olukorras mõistetav, et vanematel ei ole võimalik lapsi ise autoga transportida või on see liiga koormav, samamoodi on isale koormav kohtuda lastega ühel nädalavahetustest Tallinnas. Maakohtu määrusega on aga transpordi korraldamine jäetud täielikult isa kanda, kelle sõnul ei ole ema isa korraldustega nõus, mis sisuliselt tähendab, et lastega kohtumiseks peab isa sõitma Tallinnasse ja veetma nendega aega seal või transportima nad Tallinnast X-sse ja sealt tagasi Tallinnasse. Isa ja laste vahelise suhtluse oluline vähenemine näitab, et selliselt ei taga maakohtu määratud suhtluskord isa ja laste suhete säilimist ning need võivad saada pöördumatult kahjustatud.
  96. Arvestades ülal nimetatud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul laste ja vanemate huvidega enim kooskõlas see, et lapsed kohtuvad isaga isa elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et ema saadab lapsed reedel pärast kooli maakondadevahelise ühissõidukiga isa elukohale lähimasse maakondadevahelise ühissõiduki peatusesse ja isa läheb lastele sinna vastu. Isa saadab lapsed pühapäeval ema elukohale lähimasse maakondadevahelise ühissõiduki peatusesse arvestusega, et lapsed jõuavad sinna hiljemalt kell 19.15, ja ema läheb lastele sinna vastu. Vanemad lepivad konkreetses ühissõidukis kokku hiljemalt transpordile eelneval päeval, kumbki vanem ostab lastele selle ühissõiduki pileti, millele ta lapsed viib, ja kannab ise nende sõidupiletite kulud. 12 2-20-2295 Vanemate kokkuleppel võivad kohtumised toimuda ka muus kohas ja transport olla korraldatud muul viisil. 21.
  97. Ringkonnakohus tegi vanematele samasisulise kompromissiettepaneku ning palus laste esindajal välja selgitada, kas kompromissiettepanek vastab laste huvidele, sh ka laste vahetu arvamuse ühissõidukiga liikumise kohta. Laste esindaja vestlusest C-ga selgus, et C-le oleks ideaalne variant isaga suhtlemiseks käia kaks korda kuus reede õhtust pühapäeva õhtuni isa juures ning ta on nõus sinna liikuma ekspressbussi või rongiga. N väljendas laste esindajale, et ta igatseb suhtlust isaga, kuid talle ei meeldi bussiga sõita ja ta ei saa bussis magada. Lapsed soovivad seega isaga tihemini suhelda ja ema väide, et C ei soovi üldse isa juurde minna, ei vasta C poolt laste esindajale avaldatule. Igal juhul on ema kui lastega koos elav vanem kohustatud igati toetama laste ja isa kontakti, sh julgustama lapsi isaga suhtlema ja olema neile isaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks (vt ka Riigikohtu
  98. märtsi
  99. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). 21.
  100. Ringkonnakohtu arvates on lapsed piisavalt vanad, et liikuda vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga. C on 13-aastane ja N saab peagi 7-aastaseks ning ühissõidukiga liiguksid nad koos. Vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga sõitmise aega ei saa pidada lastele liiga koormavaks. Nii rongi kui ka bussiga saab sõita liinil Tallinn-Valga/Valga-Tallinn. Rongiga sõites on ema elukohale lähim rongipeatus Ülemiste ja isa elukohale Keeni ning nendevaheline rongisõit kestab maksimaalselt 2 tundi 55 minutit. Bussiga sõites tuleks läbida kogu liin ning see võtab aega 3 tundi 40 minutit kuni 4 tundi 15 minutit. Sõiduautoga kulub Tallinnast X-ni sõitmiseks ligikaudu 2,5 tundi. Seega ei ole sõiduauto ja ühissõidukiga selle vahemaa läbimiseks kuluva aja vahe väga suur. Arvestada tuleb seda, et lastel autoga järel käimisele kuluks isal topelt aeg ning nädalavahetuse veetmise korral Tallinnas peaks isa kandma võimalikud ööbimiskulud ja olema eemal oma ülejäänud perest, sh alla aastasest lapsest, või võtma nad Tallinnasse kaasa. Vanemate elukohtade vahel ühissõidukiga liikumine on ka oluliselt keskkonnasäästlikum. Lisaks on ühissõidukiga liikumine Covid-19 nakkusohu aspektist praeguseks turvalisem, kuna paljud inimesed on vaktsineeritud, vaktsineerimisprotsess jätkub ja enda täiendavaks kaitseks saab kasutada erinevaid kaitsevahendeid, näiteks maski ja desinfitseerimisvahendeid. On arusaadav, et N vanusele lapsele ei pruugi ühissõidukiga sõitmine eriti meeldida, kuid on tõenäoline, et ta harjub sellega. Küll aga tuleks laste huvides eelistada vanemate elukohtade vahel liikumiseks rongi või bussi puhul ekspressliine. 21.
  101. Kuigi isa pakkus maakohtu menetluses ise välja, et lapsed on ema elukohas tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18.00, ja soovis alles määruskaebuses, et selleks kellaajaks oleks 19.15, peab ringkonnakohus siiski mõistlikuks vastavalt kellaaega muuta. Isa on põhjendanud, et juhul, kui ta saadab lapsed pühapäeval Valgast Tallinnasse bussiga, peaksid lapsed bussigraafikut arvestades bussi peale minema juba hommikul ning isa saaks lastega vähem aega veeta. Ringkonnakohtu arvates ei kahjusta natuke rohkem kui tund aega hiljem Tallinnasse jõudmine laste huve ega takista lastel järgmiseks päevaks väljapuhkamist. Vastupidi, kell 19.15 Tallinnasse jõudmine on laste ja isa huvides, kuivõrd lapsed saavad sellisel juhul pühapäeval isaga 4,5 tundi rohkem veeta. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et suhtluskorra järgi kohtuvad lapsed isaga isa elukohas, ei tähenda, et ta peaks kogu nädalavahetuse oma elukohas veetma. Ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi isaga, saab ta nendega vabalt ringi liikuda, sh külastada sugulasi. 21.
  102. Kuna vanemad elavad teiseteisest kaugel, siis tekivad lastel isaga suheldes märkimisväärsed sõidukulud, millega ei ole laste kasuks miinimumelatist välja mõistes arvestatud. Lapse sõidukulusid saab pidada lapse vajaduste rahuldamiseks, s.o lapse 13 2-20-2295 ülalpidamiseks vajalikeks kulutusteks PKS § 99 mõttes (vt Riigikohtu
  103. veebruari
  104. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 31), mida vanemad peavad eelduslikult kandma võrdsetes osades (vt Riigikohtu 3-2-1-165-13, p 16). Sellest juhindudes jätab ringkonnakohus laste ühissõiduki kasutamise kulud võrdselt vanemate kanda selliselt, et kumbki vanem ostab lapsi ühissõidukile viies ise lastele sõidupiletid ja kannab nende sõidupiletite kulud.
  105. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtlemise aega, kohta ja transpordi korraldust. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.
  106. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.