KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-583 Haldusasi X kaebus Riigikogu liikme Henn Põlluaasa ja tema n

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et kaebaja on saatnud endisele Riigikogu esimehele (tänasele Riigikogu liikmele) H. Põlluaasale 18.03.2020 kell 15:17 kirja, 04.04.2020 kell 12:55 kirja, 25.01.2021 kell 14:52 meeldetuletuse ja 01.03.2021 kell 16:54 meeldetuletuse, millele ta ei ole vastust saanud. Kaebaja üheks eesmärgiks on kohtukaebuse kohaselt see, et kohus kohustaks H. Põlluaasa nimetatud kirjadele vastama. Kohus leiab, et eelviidatud kirju saab nende sisu poolest käsitleda kui märgukirju või selgitustaotlusi. Kohus leiab, et viidatud nõudes tuleb kaebus selle esitajale tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.

1. Kohtule Riigikogu kantselei poolt edastatud info kohaselt märgitud e-kirju ei ole kaebaja Riigikogu e-posti aadressile riigikogu@riigikogu.ee edastanud, samuti ei ole neid e-kirju Riigikogu dokumendiregistris registreeritud. Riigikogu kantselei on selgitanud kohtule, et X saatis H. Põlluaasale korduvalt e-kirju nii tema isiklikule gmail.com lõpuga e-posti aadressile kui ka Riigikogu liikme e-posti aadressile ning soovis temaga erinevate teemade arutamiseks kokku saada. Kuna kõik Xi pöördumised olid suunatud H. Põlluaasa isikule, ei pidanud H. Põlluaas vajalikuks nimetatud kirju registreerida ega neile ametlikult vastata. Xi kirjades väljendatud soovid olid segased ja arusaamatud ning väljaspool Riigikogu esimehe tegevusvaldkonda. Algul H. Põlluaas siiski Xi kirjadele enda Riigikogu liikme e-posti aadressilt vastas, samuti kohtus Xiga. Ent vaatamata saadud vastustele, kohtumistele ja olukorra selgitustele nõudis X järjekindlalt uusi kohtumisi ning esitas H. Põlluaasale omapoolseid nõudmisi, seda ka nõunik T. Pohla ja abi Ingrid Miido vahendusel. Kuna Xi käitumine oli muutunud kohatult pealetükkivaks ja häirivaks, otsustas H. Põlluaas temaga edaspidise suhtluse lõpetada. 2 2.
2. Kohus märgib esmalt, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 4 teise lause järgi ei ole Riigikogu liige märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks. Seega ei ole riigikogu liige kohustatud MSVS sätestatut järgima ja kaebaja kirjadele vastama. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda kohtu kaudu H. Põlluaasa kohustamist kaebaja kirjadele vastama ning kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu selles nõudes kaebajale tagastada. Kohus nõustub siinkohal ka Riigikogu kantselei poolt oma 01.04.2021 vastuses välja tooduga selles, et Riigikogu liikmete välistamine adressaatide hulgast on vajalik põhiseaduse (PS) §-st 62 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) §-st 17 tuleneva Riigikogu liikme vaba mandaadi täitmiseks. Vaba mandaadi põhimõtet arvestades ei saa keegi kohustada Riigikogu liikmeid teatud viisil oma ülesandeid täitma, samuti oma ülesannete täitmisest aru andma. Seetõttu ei pea Riigikogu liikmed neile edastatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastama (X Riigikogu stenogramm. IV istungjärk. 21.10.
3. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse eelnõu (251 SE) teine lugemine (toonase põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnavõtt). Eeltoodut ei väära asjaolu, et Riigikogu liige täidab teatud juhtivfunktsiooni Riigikogus. Riigikogu liikmel on vabast mandaadist tulenevad õigused ka juhul, kui ta täidab komisjoni esimehe, aseesimehe, Riigikogu esimehe või aseesimehe ülesandeid. Ühtlasi puudub Riigikogu liikmetel, sh Riigikogu esimehel kohustus isikute vastuvõtuks. Riigikogu kantselei on põhjendatult välja toonud, et Riigikogu liikmete kui rahvaesindajate töö tavapäraseks osaks on kohtumised valijatega. Vaba mandaadi põhimõtet arvestades otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt selle üle, kuidas valijatega tööd korraldada, sh on Riigikogu liikmetel vabadus otsustada selle üle, kellega, millal ja kus nad kohtuvad, ühtlasi saavad Riigikogu liikmed sõltumatult otsustada selle üle, kas ning kuidas nad neile laekunud valijate pöördumistele vastavad. Kuivõrd H. Põlluaas ja tema nõunik T. Pohl käsitlesid Xi e-kirju ja telefonikõnesid valija pöördumisena H. Põlluaasa kui Riigikogu liikme poole ning ka kaebusest nähtub, et X pöördus H. Põlluaasa poole kui Riigikogu liikme poole, siis puudus H. Põlluaasal kohustus kaebaja kirjadele MSVS sätestatud korras vastata. 3.

§ 121

lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on seoses kaebaja kirjadele mitte vastamisega Riigikogu endise esimehe Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohla vastutusele 3 võtmine (mille täpsem sisu jääb kohtule kaebusest selgusetuks ) ning vastutusele võtmine nii riigireetmise tunnuste alusel kui korruptsioonitunnuste alusel. Halduskohtu pädevuses ei ole isikute vastutusele võtmine ühelgi eeltoodud alusel. Vastavad menetlused saavad algatada seaduses sätestatud juhtudel vastavad täitevvõimu organid (uurimisasutus, prokuratuur), mitte kohus. Riigireetmise süüteokoosseis on sätestatud karistusseadustiku (KarS) § 232, toimingupiirangu rikkumine on sätestatud KarS § 3001. Kriminaalmenetlust nende rakendamiseks juhul, kui ilmnevad kuriteo asjaolud, viivad läbi uurimisasutus ja prokuratuur, mitte halduskohus. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses mingil muul viisil isikute karistusõiguslikus korras vastutusele võtmine. Halduskohus lahendab konkreetseid isiku ja riigi vahel tekkinud vaidlusi. Halduskohtu volitused, mida kohus saab kaebuse rahuldamisel teha on järgmised:1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Lisaks märgib kohus, et kaebaja poolt kirjeldatud Riigikogu liikme tegevusetust – kaebaja kirjadele sisuliselt vastamata jätmist ning kaebaja poolt soovitud seaduseelnõude algatamata jätmist – ei ole võimalik käsitleda ei riigireetmise ega korruptsioonina. Kaebajal on kohtu hinnangul ilmselgelt vale arusaam vastavate karistusõigusega seotud mõistete sisust ja enda subjektiivsetest õigustest seoses nende rakendamisega riigivõimuorganite poolt. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebuse läbivaatamine nõuetes võtta Henn Põlluaas ja tema nõunik Tiiu Pohl vastutusele sh riigireetmise tunnuste alusel ja korruptsioonitunnuste alusel halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb selle esitajale

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

4.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtule saab kaebuse esitada üksnes isik enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Seaduses ei ole sätestatud sellist kahju hüvitamise alust, mille puhul saaks üks isik pöörduda avalikes huvides (üldiselt riigi kodanikele tekitatud kahju) kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal selles osas kaebeõigus ning kaebus tuleb selle esitajale

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastada nõudes, milles kaebaja palub kohustada kohtul Riigikogu (endist) esimeest Henn Põlluaasa ja tema nõunikku Tiiu Pohlat hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahjud (kahju summa täpsustamisel menetluse käigus). 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4 Kaebaja on palunud mõista Riigikogu (endiselt) esimehelt Henn Põlluaasalt ja tema nõunikult Tiiu Pohlalt välja kaebaja kasuks viidatud isikute tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kaebaja märgib, et kahju summa selgub edasise menetluse käigus ja kahju täpsemaks väljaselgitamiseks tuleks kaebuse esitajale määrata riigi õigusabi korras esindaja. Kohus selgitab esiteks kaebajale, et varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 tulenevalt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebajale on väidetavalt tekitatud kahju seoses kaebaja kirjadele vastamata jätmisega ning kaebaja poolt soovitud seaduseelnõude algatamata jätmisega. Kohus leiab, et vastava tegevusega/tegevusetusega ei saa olla kaebajale tekitatud sellist varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamine võiks riigivastutuse seaduse alusel kõne alla tulla. Ühelgi Riigikogu liikmel ei ole seaduslikku kohusust algatada valija soovil ühtegi eelnõu. See on nende võimalus ja selle kasutamiseks või mittekasutamiseks saavad nad mandaadi valimistel. Ühelgi valijal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Riigikogu liige algataks Riigikogus valijale sobiva eelnõu. Küll aga on valijal hetkel võimalus mitte hääletada järgmistel valimistel nende arvates nende huvid piisavalt esindamata jätnud ja valija usaldust kuritarvitanud kandidaatide poolt ja valida kandidaadi poolt, keda rohkem usaldatakse oma huvide esindamisel. Ka kaebaja ise ei ole suutnud välja tuua, milles see kahju seisneb. Kuigi kaebaja on palunud määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, et kahju nõuet täpsustada, peab isik ise olema võimeline väljendama, milles see kahju seisneb. Kaebusest selliseid asjaolusid ei nähtu ning kohtule ei ole ära tuntav, et kaebajale oleks saanud kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt RVastS normide alusel hüvitatav kahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xi kaebus Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohla vastu kahju hüvitamiseks tuleb

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, kuivõrd kaebaja õiguste võimalik riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine vastavas kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. 6. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 7. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5