KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-110037 Kohtuasi X hagi Y vas

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning kostja määruskaebus

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel rahuldamata.

1. Ringkonnakohtus vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas kostja
2. jaanuaril 2021 esitatud määruskaebus maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale on esitatud tähtaegselt ning kas tähtaja möödalaskmise korral on alust tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud 2

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10. Menetlusdokumendi menetlusosalisele elektroonilist kättetoimetamist reguleerib

§ 3111

lg 1, mille kohaselt võib kohus menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

§ 67

näeb ette võimaluse seaduses sätestatud menetlustähtaja mõjuval põhjusel järgimata jätmisel möödalastud tähtaeg ennistada.

1. Maakohus leidis, et
2. oktoobri
3. a määrus toimetati kostjale kätte
4. novembril
5. Kolleegium märgib, et antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist, et süsteem on registreerinud määruse kättetoimetamise
6. novembril 2020 (kd I, tl 169). Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8.

aprilli

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). Kostja tugineb sellele, et ta ei ole dokumenti e-toimikus vastu võtnud ja tegemist võis olla süsteemi tehnilise rikkega. Vastuseks ringkonnakohtu pöördumisele selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (
2. juuni
3. a kiri), et isik on dokumendi vastu võtnud sellel kuupäeval, mida kuvatakse, ning märkis ka, et e-toimik nõuab dokumentide vastu võtmist, kui neid ei ole 20 päeva jooksul vastu võetud. Nimelt kuvatakse sellisel juhul e-toimikus tekst, et automaatselt valitud dokumendid on olnud vastu võtmata kauem kui 20 päeva ning enne edasiliikumist tuleb need dokumendid vastu võtta. Praegusel juhul sai 20 päeva täis
4. novembril 2020, seega ei olnud tegemist süsteemi veaga, vaid alates selles päevast tuli dokument vastu võtta selleks, et saaks e-toimikut edasi kasutada. Kolleegium leiab, et nimetatud ajalise piirangu näol ei ole tegemist olulise riivega ning selline piirang on mõistetav, võimaldades takistada kohtumenetluse venimist ja tagada sujuv kohtupidamine. Eelneva põhjal nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et
5. oktoobri
6. a määruse saab lugeda kostjale

§ 3111lg 3 alusel kättetoimetatuks 19.

novembril

2. Vastuseks kostja määruskaebuses esitatule, et ta ei olnud määruskaebuse esitamise tähtajast teadlik, märgib kolleegium, et maakohtu
3. oktoobri
4. a määruses on ära toodud edasikaebamise kord ja tähtaeg (kd I, tl 168). Samuti ei ole seal märgitud teave kolleegiumi arvates ebaselge ega eksitav.
5. Kostja heidab määruskaebuses ka ette, et maakohus jättis tema esindajale
6. oktoobri
7. a määruse õigel ajal edastamata või nähtavaks tegemata. Kolleegium kostja etteheitega ei nõustu. Esmakordselt osales kostja menetluses lepingulise esindaja kaudu
8. novembril 2020, mil kostja lepinguline esindaja esitas kostja nimel taotluse kohtuotsuses vea parandamiseks koos esindusõigust tõendava volikirjaga (kd I, tl 170–174).
9. oktoobri
10. a määrus oli kostjale kättetoimetatav määruse tegemise päevast (kd I, tl 169), s.o enne seda. Kõnealune määrus oleks tulnud kätte toimetada kostja esindajale juhul, kui kättetoimetamise hetkel oleks kohtule olnud nähtav, et kostja osaleb menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kuna maakohtule oli
11. oktoobril 2020 teadmata volituse andmine, siis oli maakohtul õigus toimetada määrus kätte kostjale endale. Kuivõrd kostja lepinguline esindaja esitas taotluse, et talle tehtaks nähtavaks kõik asjaga seonduvad materjalid
12. detsembril 2020 (kd I, tl 178), siis on põhjendamatu kostja etteheide, 3

§ 663

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut.

§ 637

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Lõikes 1 sätestatud aluste esinemise õiguslik tagajärg – kohus ei võta kaebust menetlusse – on sätestatud imperatiivselt, mistõttu ei ole kohtul seal sätestatud aluste esinemise korral valiku- ega otsustusruumi. Seega ei ole ka kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel kohtul õigust kaebust menetleda. Kui kohus siiski võtab tähtaegselt esitamata määruskaebuse menetlusse, siis tuleb kohtul jätta määruskaebus läbi vaatamata (

§ 664

). Kohus ei saa kaebuse esitajat eelistada ja jätta tähtaja ületamist tähelepanuta.

1. Lisaks heidab kostja määruskaebuses ette, et kohus tegi kohtulahendis sisulisi muudatusi kostjat ära kuulamata. Kolleegium leiab, et tegemist on sisulise vastuväitega
2. oktoobri
3. a määrusele, mida ei tule praegusel juhul hinnata, sest kostja kaebust ei saa menetleda, kuid märgib siiski, et

§ 447

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt võib kohus enne vea parandamist menetlusosalised ära kuulata, kuid viidatud sättest tulenevalt ei pea seda tegema. 17. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 643

lg 4 alusel koosmõjus

§-ga 659). Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab muutmata menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse, ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (

§ 68lg 4 teine lause).

Menetluskulude jaotus 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kuivõrd hageja ei kasutanud määruskaebemenetluses lepingulist esindajat ja seetõttu puuduvad sellest tingitud õigusabikulud ega ole hagejal ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid kulusid, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4