← Eesti

1-21-6119/3

1-21-6119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6119 (21730000246) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend

§ 209

lg 1 või

§ 2172lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks.

Teokirjelduse kohaselt reklaamis eelnimetatud äriühing end oma kodulehel suurte rahvusvaheliste kogemustega professionaalse ettevõttena, kellel on laialdased teadmised, kogemused, mh finantsregulatsiooni, tegevuslubade taotlemise valdkonnas. Selliselt tekitati Xs ebaõige ettekujutus, et tegu on äriühinguga, kes on pädev osutama X-le tema poolt soovitud teenust. Kuigi X tasus arveid kokku 80 329 euro ulatuses, ei osutanud äriühing talle professionaalset teenust, vaid tegi vähima võimaliku, jätmaks kannatanule mulje teenuse osutamisest. X soovis taotleda Eesti elamisluba, samuti oma äriühingule erinevaid tegevuslubasid. Teenuse osutaja C OÜ lubas X-le taotleda tema poolt soovitud tegevuslube, elamisluba.

  1. augustil 2017 väljastas teenuse osutaja X-le ettemaksuarve summas 80 005 eurot, mis sisaldas tasu erinevate tegevuslubade saamise eest ja komisjonitasu. Selle kannatanu tasus. C OÜ esitas
  2. novembril 2017 Rahapesu Andmebüroole (RAB) taotluse ühe tegevusloa saamiseks. Pärast korduvat puuduste kõrvaldamist väljastas RAB
  3. märtsil 2018 soovitud tegevusloa.
  4. märtsil 2020 tunnistas RAB selle tegevusloa kehtetuks, kuna C OÜ oli vastuses RAB-ile selgitanud, et tegevusloa saanud OÜ-l G puudub majandustegevus. Selliselt C OÜ teadlikult valetas, kuna tegelikult oli äriühingul majandustegevus. Lisaks esitas C OÜ Politseija Piirivalveametile taotluse X-le elamisloa saamiseks olukorras, kus viimane ei vastanud välismaalaste seaduses sätestatud elamisloa andmise tingimustele ega tegelikult vajanud 1

(12)1-21-6119 elamisluba. Taotlus jäeti rahuldamata. Samuti esitasid C OÜ esindajad Finantsinspektsioonile AS Q nimel makseasutuse tegevusloa taotluse, mis jäeti korduvalt puuduste tõttu käiguta ja kokkuvõttes läbi vaatamata. C ei kõrvaldanud puuduseid ja jättis puuduste kõrvaldamisel lisamata enamuse seaduses nõutud dokumentatsioonist. Esitamata jäeti elementaarsed dokumendid, taotluse menetlemisega seotud teavet varjati kannatanu eest, puudused olid nii ulatuslikud, et isegi puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks ei oleks jõutud neid kõrvaldada. Kuriteokaebuse kohaselt vastab C OÜ esindajate tegevus alternatiivselt usalduse kuritarvitamise koosseisule. Teenuse osutajal oli tehingust tulenevalt X varaliste huvide järgimise kohustus. Usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil rikutakse varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil (ka tegevusetusega), mis viib kannatanu varalise olukorra halvendamisele. C OÜ ja X vahelise kokkuleppe kohaselt oli teenuse osutaja kohustatud tegema kõik vajaliku G OÜ tegevusloa saamiseks, X-le Eesti elamisloa saamiseks ja AS-le Q makseasutuse tegevusloa saamiseks, pakkuma õigus- ja raamatupidamisalast nõu. Tegelikkuses tegi C OÜ vähima võimaliku, eesmärgiga jätta X-le mulje, nagu ta tegutseks viimase huvides. Selliselt ei lähtunud C OÜ oma tegevuses X, vaid enda huvidest, mille tulemusena tekkis X-le varaline kahju 80 329 euro suuruses summas.
  1. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
  2. juuli 2021 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kuriteo tunnuste puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Oma otsustust põhistas ringkonnaprokuratuur kokkuvõtlikult järgmiselt. 2.
  3. Kelmuse kuriteokoosseis eeldab pettust. Pettuse tagajärjel peab kannatanu sattuma eksimusse ja tegema varakäsutuse ning teo toimepanija saama varalist kasu. Pettuslik tegu on tegelikkusele mittevastava asjaolu esitamine. Petmine on üldjuhul aktiivne tegu, eelkõige suuline või kirjalik väide. Ringkonnaprokurör tugines Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-124-00 öeldule, et olukordades, kus kelmus on maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga, on oluline see, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Sisuliselt sama kordas Riigikohus ka lahendis nr 1-13-5173, kus sõlmitud liisingulepingutega seotud kaasuses märkis kohus (p 16.2), et kelmusega võib olla tegemist juhul, kui juba liisingulepingu sõlmimisel ei ole liisinguvõtjal või juriidilisest isikust liisinguvõtja esindajal kavatsust lepingut täita ja ta viib liisinguandja eksitusse enda maksevõime või maksmisvalmiduse osas, tuues kaasa pettuslikult lepingulisse suhtesse astumise ja vara üleandmise. Sellega kordas Riigikohus lahendis nr 3-1-1-124-00 väljendatud seisukohta ning see oli ringkonnaprokuröri arvates ülekantav ka muudele tsiviilõiguslikele lepingutele lisaks liisingulepingutele. 2.
  4. C ja X vahelist olukorda kirjeldades märkis ringkonnaprokurör, et selles saab sedastada pooltevahelise lepingulise suhte, mille kohaselt üks pool pidi osutama teenuseid ja teine pool selle eest tasuma. Vaidlus puudub, et üks pool oli tasunud arve. Vaidlus tulenes sellest, kas teine pool oli valmis ja võimeline täitma enda kohustusi, mille tegemist lubati ja mille eest ettemaksuarvega tasuti. Kuriteokaebuse kohaselt lubas C OÜ: taotleda X äriühingule G OÜ 2
(12)1-21-6119 tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks; taotleda X-le Eesti tähtajaline pikaajaline elamisluba; asutada X-le äriühing, millele taotleda makseasutuse tegevusloa ning pakkuda õigus- ning raamatupidamisalast nõu. Ringkonnaprokurör leidis kuriteokaebuse asjaolude osas esitatud andmete pinnalt, et teenuse pakkuja C OÜ oli lubatud teenuseid osutanud. Kuriteokaebuse p 2.16 kohaselt oli RAB väljastanud G OÜ-le tegevusloa. Seega selles osas oli X saanud vastussoorituse ja kahju ei olnud selles osas võimalik näha. Asjaolu, et tegevusloa saamiseks tuli korduvalt anda täiendavaid selgitusi, ei ole karistusõigusliku sekkumise aluseks. Samuti ei ole oluline, et hiljem tegevusluba ära võeti. Dokumendi, mille alusel luba tunnistati kehtetuks, on allkirjastatud X enda poolt. FI-lt tegevusloa taotlemist tuli ringkonnaprokuröri arvates vaadata kahest aspektist. Esmalt nähtus kuriteokaebusest, et C OÜ lubas asutada uue äriühingu, millele hakatakse tegevusluba taotlema. Äriregistri andmetel on AS Q asutatud
  1. veebruaril
  2. Kandeavalduselt nähtus, et registrisse tuli asutajana kanda X. Seega C OÜ poolt see osa teenusest oli osutatud ja kahju tekkimisest rääkida ei saa. Ringkonnaprokurör rõhutas, et AS asutamisel oli vaja teha märkimisväärne sissemakse aktsiakapitali. Praegusel juhul oli tehtud sissemakse suurusjärgus 125 000 eurot. Teise aspektina tuli vaadata, kas sellele juriidilisele isikule oli taotletud FI-lt tegevusluba. Ka selles osas leidis ringkonnaprokurör, et teenust oli osutatud. Seda asjaolu kinnitasid kuriteokaebusele lisatud FI vastused. Asjaolu, et FI ei olnud tegevusluba väljastanud, ei ole selline, mille alusel sedastada kuriteo esinemist. Kuriteokaebuses leiti läbivalt, et teenusepakkuja oli valetanud tegevusloa taotlemise kohta, kuigi tegelikult jättis FI juba
  3. aprillil 2018 tegevusloa taotluse läbi vaatamata. C OÜ esindajad jätkasid mulje loomist, et protsess on jätkuvalt töös ja läheb lihtsalt aega. Ringkonnaprokurör märkis, et FI poolt
  4. aprillil 2018 (vastus nr 4.2-1.10/1348-3) saadetud kiri tegevusloa taotluse läbivaatamata jätmise kohta saadeti ka X e-posti aadressile. Tegu on sama meiliaadressiga, mis on märgitud kuriteokaebusel. Ka
  5. aprilli 2018 FI kiri 4.2-1.10/1348-1, millega anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli saadetud X-le. Seega ei saanud C OÜ esindajad selle asjaolu kohta X-le valetada. Asjaolu, et dokumendid oli eestikeelsed ja X seda keelt ei valda, ei anna alust rääkida valetamisest. Tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi arvestades on kerge vaevaga võimalik dokumendid vähemalt selliselt tõlkida, et oleks mõistetav dokumendi üldine mõte. Nii ei saanud ringkonnaprokuröri arvates asuda seisukohale, et tegevusloa taotluse esitamise kohta valeandmete esitamisega oleks X-le kahju tekkinud. Ka X-le elamisloa taotlemise osas leidis ringkonnaprokurör, et C OÜ poolt oli teenust osutatud. Taotlus esitati. Asjaolu, et luba ei väljastatud, ei saa olla kelmuse koosseisu aluseks. Lisaks ei nähtunud arvetelt, et X oleks pidanud elamisloa taotluse esitamise teenuse eest eraldi tasuma, mistõttu ei olnud selge ka selle teenuse eest makstav tasu. 2.
  6. Ringkonnaprokurör selgitas, et kui C OÜ lubas X-le, et kõik vajalikud load saadakse, aga ei saadud, siis selles osas ei saa pettust esineda. Tegemist on teenusepakkuja arvamusega, mida ei saa pidada pettuslikuks teoks, sest saadavad tulemused ei sõltunud temast, vaid ametiasutustest, kes soovitud lube väljastavad, nende diskretsiooniotsusest. Kelmuse koosseisu sedastamiseks C esindajate tegevuses tuli ringkonnaprokuröri arvates vaadata, mis hetkel toimus X poolt varakäsutus. Talle esitati arve
  7. augustil
  8. See kuupäev tuli võtta aluseks, mil pidi toimepanijal olema tahtlus panna toime kelmus. Juba sel hetkel pidi C OÜ esindajatel olema teada, et nad ei ole valmis ja võimelised võetavat kohustust täitma. Kui selline tahtlus tekib hilisema protsessi käigus, siis ei ole tegu kelmusega. Käesoleval juhul ei nähtunud 3
(12)1-21-6119 ringkonnaprokuröri arvates kuriteokaebuse materjalidest, et juba arve väljastamisel oleks teenuse osutajal esinenud tahtlus teenuse saajat petta. Asjaolu, et teenuse täitmise käigus tuli korduvalt taotlusi täiendada, ei tähendanud, et C OÜ esindajad oleks juba teenuse osutamise kokkuleppe sõlmimisel teadnud, et nad ei ole võimelised teenust osutama. Et teenuste kvaliteet jättis soovida, ei tähendanud ringkonnaprokuröri arvates, et tegu oleks kliendi ettekavatsetud pettusega. Teenuse kvaliteedi küsimus on tsiviilõiguslik vaidlus. Olukorras, kus mõlemad pooled täidavad lepingulisi kohustusi, ei saa tekkida kahju kelmuse koosseisu tähenduses. Petta ei ole võimalik ka teenuse hinnaga. Asjaolu, et X-lt küsiti teenuste eest üle 80 000 euro ja tema hinnangul ei vastanud osutatud teenus sellise hinna eest oodatavale kvaliteedile, ei ole käsitletav petmisena. Sellise olukorra vältimiseks oli X-l võimalik küsida hinnapakkumisi teistelt sarnast teenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Kuriteokaebuse asjaoludest ei nähtunud andmeid, et C OÜ poolt oleks loodud ettekujutus, et teenuste hind on ainukordne, et tegemist on võimalusega saada soodsa hinnaga teenuseid. Olukorras, kus ei olnud tuvastatav kahju tekitamine, ei olnud võimalik ka menetlust alustada. 2.4. Lisaks selgitas ringkonnaprokurör, et

§ 2172lg 1 sisaldab kahte alternatiivi.

Esimesena seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine. Selle kohaselt peab kannatanu ja süüdlase vahel seaduse või tehingu alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Antud juhul ei saanud X poolt tasutud summat pidada selliseks, mis täidab nimetatud kuriteokoosseisu alternatiivi. Tegemist oli teenustasuga, mitte kannatanu vara õigustamatu kasutamise või käsutamisega. Teine alternatiiv on teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine. Usaldusseisund tuletatakse isikul lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest teise isiku suhtes, mis põhineb eelkõige samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel. Usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuste võtmisest erineval viisil, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Varaks ei saa pidada kannatanu lootust teenida tulu või vara suurenemist. X kuriteokaebusest aga ei nähtunud, et teenusepakkuja oleks toiminud viisil, mis usalduse murdmise koosseisule vastavalt oleks X või tema ettevõtte huve kahjustanud. Osutatud teenusega mitte rahul olemine ei ole koosseisu täitev asjaolu. Teenustasuna makstud summasid ei saa pidada tekkinud kahjuks, sest see maksti ära enne, kui teenuste osutamiseni jõuti. Kuriteokaebusest ei nähtunud fakti, et teenuse osutamisega oleks X ise või temaga seotud ettevõte eraldiseisvat kahju saanud. 3. X esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris 26. juulil 2021. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS 4. Riigiprokuratuur jättis 10. augusti 2021 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhistas määruse teinud riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. 4

(12)1-21-6119 4.
  1. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgitud seisukohtadega, mille kohaselt kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ei viita kelmuse ega usalduse kuritarvitamise tunnustele. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et kannatanule osutati teenust, kuid viimane ei ole tegevusloa mittesaamise tõttu osutatud teenusega rahul. 4.
  2. C OÜ ja X vahel sõlmitud kokkulepet FI-lt tegevusloa taotlemisel tuli vaadata kahest aspektist. Esmalt nähtus kuriteokaebusest, et C OÜ lubas asutada uue äriühingu, millele hakatakse tegevusluba taotlema. Äriregistri andmetel on C OÜ selle osas kokkuleppest edukalt täitnud.
  3. veebruaril 2018 asutati AS Q (reg kood XXXXXXX), mille juhatuse liikmeks on X. Samas on C OÜ ka asutatud äriühingule makseasutuse tegevusluba taotlenud ehk osutanud teise osa kokkulepitud teenusest. Teenuse osutamist kinnitavad kuriteokaebusele lisatud FI vastused C OÜ korduvatele taotlustele saada AS-le Q makseasutuse tegevusluba. Et tegevusluba siiski ei väljastatud, ei saa olla C OÜ esindajatele etteheidetav kui kuriteo toimepanemine, sest tegevusloa väljastamine ei kuulunud nende pädevusse, nende võimaluste raamesse, nad ei saanud X-le tagada, et FI kindlasti vastava tegevusloa AS-le Q väljastab. Siinkohal ei oma tähendust ka asjaolu, millisel moel FI C OÜ poolt esitatud tegevusloa taotlust läbi vaatas, kas seda hinnati üksnes dokumentide alusel või toimetati selle alusel sisulist menetlust. Sõltumata FI poolt taotluse läbivaatamise viisist, ei muutu fakt, et C OÜ ei saanud oma pädevuse tasemel kokku leppida X-ga muud, kui, et esitab FI-le taotluse AS-le Q makseasutuse tegevusloa saamiseks. Kuriteokaebuse ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse kohaselt on C OÜ vastavat tegevusluba 4-l korral FI-lt taotlenud ehk siis ka X-ga sõlmitud kokkulepet täitnud. Riigiprokurör ei nõustu kaebaja mõttekäiguga, et kuivõrd C OÜ esindajad jätsid 4-l korral koos makseasutuse tegevusloa taotlusega FI poolt loetletud andmed/dokumendid AS Q ja selle esindaja kohta esitamata, siis on põhjust järeldada, et see oligi nende plaan juba
  4. augustist 2017, mil nad võtsid vastu ettemaksu X-lt. C OÜ poolt tegevusloa taotluse esitamisel on tuvastatav soovimatus mitte nõustuda FI poolsete nõudmistega ja sellest omakorda tulenev probleem teenuse kvaliteedist ehk tegevusloa saamiseks tehtavatest mõistlikest pingutustest, mitte aga teadlik soov mitte osutada X-le viimase poolt ettemaksu arve alusel tasutud teenust. Seda järeldust kinnitab nt X-le C OÜ esindaja poolt antud jätkuv tagasiside, et tegevusloa taotlusega endiselt tegeletakse ja tõesti 4-l korral see ka FI-le OÜ poolt esitati. Kirjavahetusest X-ga nähtub, et viimane oli teadlik asjaolust, et FI ei väljasta tegevusluba, sest vajab AS Q kohta täiendavaid andmeid. Vaidlus selle üle, kas C OÜ poolt esitati vajalikke andmeid, millised need olid ja kui suures mahus neid esitati, viitab probleemile teenuse osutamise kvaliteedi üle, mitte ei võimalda järeldada, et see tegevus tulenes varasemast plaanist võtta teenuse osutamise eest kaebajalt tasu, aga mitte osutada lubatud teenust. 4.
  5. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröriga, et C OÜ esindajate tegevuses kelmuse tunnuste sedastamiseks tuleks vaadata, mis hetkel ja mis asjaoludest lähtuvalt toimus X poolt väidetav kahju tekitav varakäsutus. X-le esitati C OÜ poolt teenuste osutamise ettemaksuarve
  6. augustil
  7. Eelnevalt oli kokku lepitud ka X-le äriühingu asutamine ja sellele makseasutuse tegevusloa taotlemine. Sellises tegevuses kelmuse tunnuste sedastamiseks pidanuks C OÜ esindajatel olema juba
  8. augustil 2017 kavatsus teenuste osutamise eest X-lt raha vastu võtta, kuid lubatud teenuseid mitte osutada (nt nad ei olnud selleks valmis või võimelised). Selline mõttekäik ei vasta kuriteokaebuses ja hilisemas kaebuses kirjeldatud asjaoludele. Sõltumata osutatud teenuste edukusest, esinevad faktid, et C OÜ esindajad on 5
(12)1-21-6119 teenust ühel või teisel moel osutanud ehk puudub võimalus väita, et juba ettemaksu arve alusel raha vastu võttes ei kavatsenud C OÜ esindajad tegelikkuses teenuseid, sh ka makseasutuse tegevusloa taotluse esitamise teenust, osutada. 4.
  1. Riigiprokurör ei nõustu kaebajaga ka selles, et kuivõrd C OÜ poolt osutatud makseasutuse tegevusloa taotluse esitamisel ei järginud teenuse osutaja esindajad korduvalt FI antud juhiseid, esitasid üksnes osasid olemasolevaid andmeid/dokumente, ei küsinud täiendavat informatsiooni X-lt jne, siis järeldub neist, et C OÜ esindajad olid ebapädevad/võimetud teenust osutama, seega juba teenuse osutamise kokkulepet sõlmides ja selle eest ettemaksu vastu võttes teadsid nad, et ei suuda tegelikult kokkulepitud teenuseid osutada ehk panid sellega X suhtes toime kelmuse. Selliseks järelduseks kuriteokaebuses ja edasises kaebuses andmeid esitatud ei ole. X-ga suhelnud isikute haridusandmed või kaebaja arvamus, et tõenäoliselt ei ole C OÜ esindajatel tegelikku kogemust makseasutuse tegevusloa taotlemiseks või, et kogemusi kirjeldavad andmed ei vasta tegelikkusele (kaebaja järeldab FI-le võõrkeelsete dokumentide esitamisest, et C OÜ esindajatel puudub üldse teadmine Eesti Vabariigis kehtivas haldusmenetluses osalemiseks), ei ole piisavad ega ka faktipõhised, et nende alusel sedastada teadlikku X eksimusse viimist ja sellest lähtuvat varakäsutuse tegemist. C OÜ poolt oli X-le ka makseasutuse tegevusloa taotlemise teenust osutatud, et see ei osutunud kaebaja arvates tulemusrikkaks FI juhiste mittetäitmise tõttu (välistades arusaamatult võimaluse, et isegi kõigi nõutavate dokumentide esitamisel võinuks FI tegevusloa taotluse jätta rahuldamata), ei näita teenuse osutamata jätmist üldse, vaid võimalikku vaidlust osutatud teenuse kvaliteedi üle. 4.
  2. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude alusel ei ole võimalik näha ka C OÜ esindajate poolt osutatud teenusega seoses usalduse kuritarvitamise kuriteo toimepanemise tunnuseid.

§ 2172

lg 1 sisaldab kaht alternatiivset kuriteokoosseisu, millest esimeseks on seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamine või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamine ja teiseks teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine ehk usalduse murdmine. Mõlema kuriteokoosseisu saab toime panna erisubjekti tunnustega isik. Esimese alternatiivi saab realiseerida isik, kellel on õigus käsutada teise isiku vara, võtta talle varalisi kohustusi ja teise isik, kellel on õigus ja kohustus järgida teise isiku varalisi huve. Riigiprokurör märgib, et kuriteokaebuse ja selle lisade alusel on tuvastatav, et X tasus 16. augustil 2017 väljastatud ettemaksuarve nr 1199 alusel talle tulevikus osutatavate teenuste eest kokku 80 005 eurot. Samas ei nähtu sealt andmeid, et C OÜ ja X vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oleks X andnud selle rahasumma C OÜ-le käsutada, st, et X oleks tasutud rahasumma omanik olnud ka edaspidi ja vastav summa oleks C OÜ jaoks olnud endiselt võõras ehk, et C OÜ esindajad saanuks teenuse osutamiseks antud rahasumma käsutamisel kokkuleppe tingimusi rikkuda. Niisamuti ei nähtunud kuriteokaebusest ega ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest andmeid selle kohta, et C OÜ ja X vahel oleks teenuste osutamise kokkuleppe alusel tekkinud usaldusseisund, kus C OÜ-l oleks tekkinud hoolsus-ja/või järelevalvekohustus X vara suhtes. Eelpoolnimetatud materjalidest on selgelt tuvastatav kokkulepe C OÜ poolt X-le konkreetsete teenuste osutamise kohta konkreetse hinnaga, mille täitmise kvaliteedis nähakse kuriteo tunnuseid. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE 6

(12)1-21-6119
  1. Riigiprokuratuuri
  2. augusti 2021 määrusele esitas kaebuse X lepinguline esindaja vandeadvokaat Hanne-Lööre Mööl, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist

§ 209lg 1 või § 2172 lg 1 tunnustel.

Oma taotlust põhistab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ei viita kelmusele. Teenust osutanud C OÜ reklaamis end äriühinguna, kes on võimeline osutama teenuseid valdkonnas, mis nõuab häid ja spetsiifilisi eriteadmisi finantsõigusest. Äriühing reklaamis oma veebilehel, et tal on olnud mainekad koostööpartnerid. Loodi väärettekujutlus, et ettevõte ja selle esindajad osutavad kvaliteetset, oskuslikku ja tulemuslikku teenust, st on võimelised taotlema X äriühingule makseasutuse tegevusluba. Tegelikkuses puudus neil selleks pädevus. Kaebajale teadaolevalt ei ole C OÜ ega selle esindajad olnud seotud ühegi sarnase tegevusloa taotlemisega. Äriühingu veebilehel on tõenäoliselt avaldatud valeinfot koostööpartnerite kohta, meelitamaks kliente. C OÜ-ga seotud isikutel, sh selle juristil ei saa olla piisavaid kogemusi kõnealuse teenuse osutamiseks. Kodulehel esitatud ebaõige info avaldamisega loodi X-le ebaõige ettekujutus, mis on vastusoorituse olemus ja kvaliteet. Kui X oleks teadnud, et need andmed ei vasta tõele, siis ei oleks ta ettemaksuarvet tasunud. Nii tegi X varakäsutuse pettuse tagajärjel. Riigiprokuratuuri seisukoht, et kaebaja väited kuriteokaebuses nimetatud isikute kogemuse puudumisest või kogemusi kirjeldavate andmete puudumisest ei ole piisavad ega faktipõhised, on kaebaja hinnangul ebaõige. Kogemust kirjeldavaid andmeid tuleb kontrollida kriminaalmenetluse käigus. Lisaks ei nõustu kaebaja riigiprokuratuuriga, et vaidlus on teenuse osutamise kvaliteedi üle. Kaebaja kordab varasemat seisukohta, et teenuse osutamist üksnes imiteeriti, kuna ei järgitud seaduse nõudeid. Seejärel on kaebuses kirjeldatud, mis dokumente teenuse osutajad esitasid ja kuidas seda tehti osaliselt. Ettevõte ja selle esindajad esitasid Finantsinspektsioonile ainult neid dokumente, mida ise koostada ei tule. Esitati dokumente, mille sisu arvestades ei saa nende esitamist lugeda reaalseks teenuse osutamiseks. Kaebaja märgib, et kelmus võib seisneda selles, et süüdlane on loonud ebaõige ettekujutuse vastusoorituse olemusest. Kaebaja selgitab, miks teenuse osutamisel tehtud toimingud kujutavad üksnes näilist tegevust. Esitati kuus dokumenti, kuid teenuse osutajad ei teinud selle juures sisulist tööd. Prokuratuur eksis nende asjaolude mõistmisel. Tegelikult teenust ei osutatud ega kavatsetud seda teha. Eesmärk oli algusest peale petta kannatanult välja maksimaalsed summad. Samal ajaperioodil peteti raha välja ka teistelt isikutelt. X eest varjati fakti, et Finantsinspektsion oli korduvalt tegevusloa menetlusse võtmisest keeldunud. Selle asemel kinnitati X-le, et asja menetletakse. Seda ei väära asjaolu, et menetlusdokumente saatis Finantsinspektsioon ka X-le. X-l puudub riigikeele oskus ja ta usaldas teenuse osutajat. Kaebaja nõustus riigiprokuröriga, et tegevusloa väljastamine ei kuulunud teenuse osutaja pädevusse, samas väljastati arve tegevuslubade saamise eest. Tasu saamise eesmärgiks oli tegevuslubade väljastamine. Ettevõtte esindajad väitsid, et tegevusluba saadakse, kui Finantsinspektsioonile esitatakse äriplaan. Ettevõtte esindajad ei saanud eeldada olukorras, kus Finantsinspektsioon oli selgitanud, et on vaja esitada täiendavaid dokumente, et äriplaani esitamisega võetakse tegevusloa taotlus menetlusse. Ettevõte pidanuks selgitama X-le, kuidas Finantsinspektsioon taotluseid menetleb, vastavaid riske. Selle asemel esitati ebaõigeid väiteid loamenetlusest. Teenuse osutajal puudus tegelik soov lepingut täita. Seda kinnitab asjaolu, et tasuda tuli äriühingule välisriigi arvelduskontodele. Ettevõte hoidis ennetavalt raha kolmandates riikides, vabanemaks õigusvastasele tegevusele järgnevast vastutusest. Ettevõtte veebilehel oli loetelu 7

(12)1-21-6119 dokumentidest, mis tuleb Finantsinspektsioonile makseasutuse tegevusloa taotlusega esitada. Nii pidi ettevõtte esindajatele olema teada, mis dokumente tuleb esitada. Fintantsinspektsoion tõi iga kord välja, mis dokumente esitada tuleb, kui taotlus jäeti läbi vaatamata, esitas vastavad juhised. Sellele vaatamata nõuetekohaseid dokumente ei esitatud. X-lt ei küsitud kordagi tegevusloa taotluse koostamiseks vältimatult vajalikku infot. Selle asemel kinnitati X-le korduvalt, et temalt mingit infot vaja ei ole. See kinnitab, et F-l ja Q-l polnud kunagi plaanis tegevusloa taotlusega nõutavaid dokumente esitada. Esitamata jäeti kõige lihtsamad andmed, sh taotleja juhtide isikuandmed. X on üritanud korduvalt lepingust loobuda ja raha tagasi saada, kuid tulemuseta. Finantsinspektsioon andis puuduste kõrvaldamiseks korduvalt 10-päevase tähtaja, kuid ettevõtte esindajatel polnud põhjust arvata, et selle ajaga nad jõuavad puudused kõrvaldada. Ebaõige on riigiprokuröri seisukoht, et kelmuse tunnuste sedastamiseks pindauks ettevõtte esindajatel olema juba
  1. augustil 2017 e ettemakse arve esitamise ehtkest olema kavatsus raha vastu võtta teenuse osutamise eest, ent lubatud teenuseid mitte osutada. Õigusalases kirjanduses on leitud, et kelmuse koosseis võib olla täidetud ka juhul, kui vastusoorituse täitmata jätmise tahe kujuneb tehingu täitmise faasis (viide Juridicas ilmunud 2011.a P. Pikamäe artiklile). Nii ei oma tähtsust, kas ettevõttel tekkis kavatsus raha vastu võtta ja teenust mitte osutada ettemakseu arve esitamisel või alles siis, kui hakati finantsinspektsioonil tegevusluba taotlema. Alternatiivselt on toime pandud usalduse kuritarvitamine, kuna ettevõtte esindajatel oli X varaliste huvide järgimise kohustus. Usaldusseisund võib olla võetud ka muude lepinguliste kohustuste vormis. Ettevõte ei lähtunud oma tegevuses X huvidest, vaid enda huvidest ja jättis oma kohustused täitmata. Nii tekkis Xle kahju 60 000 eurot. Lisaks tekitati X-le suur varaline kahju. Pooltevaheline tsiviilõiguslik vaidlus ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust. Kuriteokahtlus ei ole teoreetiline, mistõttu rikkus prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmisel in dubio pro duriore põhimõtet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata.
  3. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses kordab X lepinguline esindaja kuriteokaebuse ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse argumente. Ringkonnakohtuniku hinnangul on ringkonnaprokuratuuri
  4. juuli 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja Riigiprokuratuuri
  5. augusti 2021 määruses tuginetud asjakohasele kohtupraktikale, õigusnormidele ning näidatud nende alusel seaduslikult ja põhjendatult ära, miks ei saa kuriteokaebuses esitatud asjaolude alusel rääkida kelmusele või usalduse kuritarvitamisele viitavatest tunnustest. Kuna prokuratuuri argumendid on asjakohased ja piisavad, kaebus kordab varasemat, millele prokuratuur on vastanud, ringkonnakohtunik nõustub prokuratuuri argumentidega, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks prokuratuuri seisukohti ja iga kaebuse väidet üle korrata, vaid piirdub järgnevalt olulisemaga. 8
(12)1-21-6119 8. Kaebuse kohaselt lõid teenust osutanud C OÜ töötajad X ebaõige ettekujutuse nii äriühingu pädevuses kui valmiduses osutada X-le tema poolt soovitud teenust. Kaebaja argumenteerib, et niisuguste pettuslike tegude mõjul sõlmis X C OÜ-ga lepingu ja tegi ettemaksu 80 329 eurot. Ringkonnakohtunik märgib, et hüpoteetiliselt võttes võivad eelkirjeldatud asjaolud viidata

§ 209lg 1, s.o kelmuse, tunnustele.

Küll aga mitte konkreetsel juhul. 9. Kaebuses on avaldatud kahtlusi selles, kas teenuse osutajal olid tegelikkuses piisavad kogemused X-le tema soovitud teenuse osutamiseks. Kaebaja on hinnanud muu hulgas teenuse osutajat esindanud juristi avalikult kättesaadavate haridusandmete alusel tema pädevust ja leidnud, et see ei saanud olla piisav X-le teenuse osutamiseks. Kaebuse kohaselt puuduvad kaebajale teadaolevalt teenuse osutajal tema poolt välja reklaamitud kogemused. Lisaks leiab kaebaja, et kriminaalmenetluses tuleb kontrollida teenuse osutaja kogemust iseloomustavaid andmeid. Ringkonnakohtunik ei nõustu kaebaja arutluskäiguga, kuna see tähendaks kriminaalmenetluse alustamist teoreetilise kuriteokahtluse alusel kaebaja arvamuse pinnalt selleks, et alles hakata kuriteole viitavaid andmeid otsima. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on võimalik, et pettuse esemeks ehk asjaoluks, millega kannatanut võidakse petta, on isikut iseloomustav asjaolu. Nagu Riigiprokuratuur juba vaidlustatud määruses märkis, on kelmusega

§ 209

lg 1 kohaselt tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus (st petetakse teda) ja tekitatakse sellega kahju. Tegelik asjaolu tähendab faktiväidet, mis võib olla esitatud nii välise (nt maksevõimelisus) kui ka sisemise (nt maksmivalmidus) tunnuse esinemise kohta (RKKK 3-1-1-98-09, p 13). Kuriteokaebuse kohaselt peteti X nii BCC Concult OÜ-d väliselt (võime osutada X-le tema soovitud teenust, piisav pädevus) kui sisemiselt iseloomustavate andmetega (valmisolek teenust X-le osutada). Nii või teisiti saab pettuse esemeks olla üksnes faktiväide. Seejuures peavad esinema andmed, et see faktiväide oli niisugune, mille eksitava mõju all olles tegi kannatanu varakäsutuse. See, et teenusepakkuja reklaamib end ja loob endast selle alusel potentsiaalsele kliendile positiivset muljet, on vabaturumajandusele tugineva ühiskonnakorralduse puhul selle üheks nurgakiviks. Väärtushinnanguline väide, nt et keegi kiidab ennast, ei ole arvestatav faktilise asjaoluna, mille osas on võimalik petta. Niisugusel üldsõnalisel viisil nagu kaebuses on kirjeldatud, s.o teenuse osutaja reklaamis, et tal on olnud mainekad koostööpartnerid, rahvusvaheline kogemus jms, ei saa ringkonnakohtuniku hinnangul rääkida faktiväitest teenuse osutaja võimelisuse kohta, mis võiks olla pettuslikuks teoks. Teisisõnu, ringkonnakohtu hinnangul ei piisa nendest andmetest pettusliku teo sedastamiseks, vaid peaks esinema märke sellest, et näiteks kannatanu uuris C OÜ-lt konkreetsemalt tema tausta kohta, mille osas viimane esitas X-le konkreetse faktiväite, mille mõjul too astus C OÜ-ga lepingulistesse suhetesse ja tegi varakäsutuse. Praegusel juhul jääb teadmata, et milles konkreetsemalt teenuse osutaja kogemused seisnevad. Reklaam on reklaam ehk see on olemuselt midagi sellist, mille eesmärk ongi meelitada selle adressaati miskit tarbima, teenust kasutama. See, et teenuse osutaja soovis endast luua positiivset ja usaldusväärset kuvandit, on vabaturumajanduse tingimustes pigem asjade loomulik käik ega viita teenusepakkuja soovile kedagi petta karistusseadustiku eriosas kehtestatud kelmuse koosseisu tähenduses. Teenuse pakkuja kodulehel olnud info kohaselt oli ta ise pädev osutama enda poolt pakutavat teenust. Teenusepakkuja valimisel tuli X-l teha kriitiline valik ja küsida, milles seisneb teenusepakkuja rahvusvaheline kogemus ja koostöö mainekate firmadega või 9

(12)1-21-6119 näiteks, kui palju tegevusloa taotluste menetlusi on teenusepakkuja senises praktikas lõppenud edukalt. Kuriteokaebusest ega sellele järgnevatest kaebustest ei nähtu, et X oleks midagi sellist uurinud ja talle oleks esitatud vastuseks mõni sellekohane valeväide, mis viis ta eksimuse mõjul lepingu sõlmimiseni ja sealt edasi varakäsutuseni. Niisuguseks faktiväiteks olnuks näiteks see, et teenusepakkuja ütles X-le, et nad on edukalt taotlenud neidsamu lube, mida X soovis. Ringkonnakohtunikule asja materjalidest midagi seesugust ei nähtu. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et asuda tagantjärgi kriitiliselt vaatlema, milles seisneb teenuse osutaja rahvusvaheline kogemus ja koostöö mainekate firmadega, on seaduse kohaselt lubamatu ja viiks ultima ratio põhimõtte kuritarvitamiseni. Eelmärgitu kontekstis on kaebuse osutused prokuratuuri poolt in dubio pro duriore põhimõtte vastu eksimisest ainetud.
  1. Järgnevalt jääb küsimus sellest, kas esinevad viited, et C OÜ pettis X faktiväitega enda sisemise asjaolu esinemise kohta, s.o lõi mulje valmidusest X-le tema soovitud teenuseid osutada, ent tegelikult tal valmisolek selleks puudus. Kaebuses on argumenteeritud muu hulgas õigusalases kirjanduses esitatu alusel, et C OÜ-l võis olla lepingu sõlmimisel tahe teenust osutada, aga hiljem lepingu täitmisel see kadus ning selline olukord võib viidata kelmusele. Ringkonnakohus märgib, et Eesti kohtupraktika kohaselt on asjaolude moonutamisega isiku sisemist seisundit puudutava petmise puhul tegemist üksnes siis, kui tehingusse astujal ei ole algusest peale kavatsust maksta (J. Sootak, M. Kairjak. Varavastased süüteod, lk 141; RKKKo 3-1-1-124-00, p 6.2). Kelmuse puhul peab pettus viima varakäsutuseni. Seda arusaama käesolevasse asja üle kandes peab olema piisavalt põhjust arvata, et C OÜ-l ei olnud pärast ettemaksuarve esitamist X-le
  2. augustil 2017 kavatsust teenust osutada. Ringkonnakohus märgib, et ka kaebuses endas märgitud asjaolud viitavad ringkonnakohtuniku hinnangul sellele, et C OÜ-l ja selle töötajatel oli soov lepingut täita. Sellest annavad tunnistust prokuratuuri poolt välja toodud mitmed asjaolud, millede osas ei ole tegelikult vaidlust: teenuse osutaja algatas kõigil juhtudel vastavalt kokkulepetele vastavad loamenetlused, mis ühel juhul oli edukas ehk viis loa väljastamiseni (G OÜ), enamikel juhtudel aga päädis läbi vaatamata või rahuldamata jätmisega; teenuse osutaja lõi vastavalt kokkuleppele X-le äriühingu (AS Q). Asjaoludest nähtub seegi, et teenuse osutaja püüdis vastavalt oma äranägemisele puudusi korduvalt ja järjepidevalt kõrvaldada. Kuigi kaebaja sellega ei nõustu, siis kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad üheseltmõistetavalt, et lepingu teine pool C OÜ täitis lepingut või vähemalt püüdis seda täita, mõnel juhul edukalt, enamikul juhtudel mitte. Isegi, kui teenuse osutaja lubas, et kõik soovitud load saadakse, siis oli see, nagu ringkonnaprokuratuur märkis teatises, teenuse osutaja arvamus, mitte kindel faktiväide, mis pidi X-le olema samuti mõistlikult arusaadav. Seda põhjusel, et lubade väljastamine ei olnud teenuse osutaja enda otsustada.
  3. Kaebuses on üksikasjalikult argumenteeritud, miks teenuse osutaja erinevad tegevused lepingu täitmisel ei ole arvestatavad teenuse sisulise osutamisena. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et see, et tegu oli sisuliselt lepingu täitmata jätmisega, on kaebaja subjektiivne arvamus, mitte kuriteole viitav asjaolu. Juhul, kui see nii oleks, oleks kuriteokaebusest, selle lisadest, kaebusest näha sedagi, et X oleks selle aja peale, mis väidetavast petmisteost on möödunud, õnnestunud tsiviilkohtumenetluses oma väiteid lepingurikkumisest maksma panna. Nagu kaebusest selgub, on X seda üritanud, kuid edutult, ning ringkonnakohtunikule jääb seetõttu mulje, et nüüd on kriminaalmenetlus viimaseks õlekõrreks, mis peaks kompenseerima kannatanu ebaedu tsiviilkohtumenetluses. Eelnev ei tähenda seda nagu kaebuses on viidatud, et 10
(12)1-21-6119 tsiviilkohtumenetlus iseenesest välistab kriminaalmenetluse alustamise. Prokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata mitte seetõttu, et poolte vahel on käimas tsiviilkohtumenetluses vaidlus, vaid kuriteo tunnuste puudumise tõttu. See on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt seaduslikuks kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Poolte vahel on tsiviilõiguslik vaidlus asjaolude osas, milledest ei nähtu viiteid mõnele kuriteokoosseisule. Kaebaja ei nõustu, et vaidluse all on lepingu täitmise kvaliteet. Ometigi, kui lugeda kaebuse üksikasjalikku argumentatsiooni teenuse osutaja erinevatel kuupäevadel toimunud tegevuste osas konkreetse loamenetluse puhul, viiteid kehtivatele õigusaktidele, mille pinnalt kaebaja soovib näidata seda, et teenuse osutaja teod ei olnud lepingu täitmiseks piisavad, siis ei ole see kokkuvõttes kirjeldatav millegi muuna kui vaidlusena lepingu täitmise kvaliteedi üle. Kaebuse argumentide otsitust näitab see, et kui Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses väideti, et loamenetlustes esitas C OÜ kõige lihtsamad andmed, siis ringkonnakohtule esitatud kaebuses on juba väidetud, et esitamata jäeti ka kõige lihtsamad andmed. Ringkonnakohus leiab, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel puuduvad viited petmisteole nii teenuse osutajat väliselt kui sisemiselt iseloomustavate faktiväidete osas, mistõttu puudub kelmuse keskne tunnus ja prokuratuur jättis kriminaalmenetluse põhjendatult kuriteotunnuste puudumise tõttu alustamata. 12. Alternatiivselt on kaebuses leitud, et C OÜ ja selle töötajate tegevus võib vastata

2 § 217 lg 1 tunnustele. Ringkonnakohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

§ 2172

lg 1 sisaldab kahte alternatiivi - nn ärakasutamiskoosseis (esimene alternatiiv) ja usalduse murdmise koosseis (teine alternatiiv). Ärakasutamiskoosseisu aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse või tehingu alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat alternatiivselt kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Koosseisupäraseks teoks on selle alternatiivi puhul eeskätt sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine (RKKKo 3-1-1-63-14, p 14.1). Ringkonnakohus märgib, et arutataval juhul on poolte vahel küll tsiviilõiguslik suhe, kuid sellega pole antud C OÜ-le või selle töötajatele õigust käsutada X vara või sõlmida tehingut, võtta kohustusi, millega oleks rikutud pooltevahelist sisesuhet. X tasus C OÜ-le teenuse osutamise eest ehk tegi enda vara käsutuse ise. Mingeid kohustusi C või selle töötajad X-le ei võtnud. C OÜ osutas vastu omalt poolt teenust X-le. X leiab, et talle pole teenust siiski osutatud või seda tehti oluliste puudujääkidega. Need asjaolud ei viita ärakasutamiskoosseisule. Usalduse murdmise koosseisu puhul tuletatakse usaldusseisund süüdlasel lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest (varaliste huvide järgimise kohustus) teise isiku vara suhtes, mis põhineb esmajoones samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel, olles olemuselt siiski laiem kui vara käsutamise või kohustuse võtmise õigus (RKKKo 3-1-1-63-14, p 14.1). Eelöeldu tähendab, et isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil ning selline tegevus või tegevusetus viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni (vt RKKKo 3-1-1-4-08, p 25).

§ 2172

lg-s 1 sätestatud nn usalduse murdmise koosseisu eelduseks olev usaldusseisund tuletatakse teo toimepanijal lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest teise isiku vara suhtes, mis põhineb eelkõige tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel (RKKKm 1-20-8130/9, p 19). Ringkonnakohus märgib, pooltevahelise teenuse osutamise lepingu alusel ei tekkinud C OÜ-l ega selle töötajatel hoolsusja järelevalvekohustust X vara suhtes. Sisuliselt samadele järeldustele jõudis prokuratuur. 11

(12)1-21-6119
  1. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1,5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  2. augusti 2021 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.