S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Margus-Alari Adermaa; ik: 37112080231; elukoht: xxx xx, xxx linn, Harju maakond Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Margus-Alari Adermaa kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.06.2021 otsusele nr 2317,21,003553 Margus-Alari Adermaa karistamises
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.06.2021 otsus nr 2317,21,003553 Margus-Alari Adermaa karistamises
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 26.08.
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selles, et menetlusalune isik 10.05.2021 kella 11:09 ajal juhtis Keila-Ääsmäe tee xx.km suunaga Keila poole, xxx küla, Lääne-Harju vald, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg/l kohta. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõudeid ning pani toime
Samuti Margus-Alari Adermaa juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu ja sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Kaebus, mina Margus-Alari Adermaa olen toime pannud väga inetu teo mida kahetsen siiralt. Rahatrahvi tasusin koheselt kuigi olen pere ainuke toitja. Abikaasa, AA on töötu ning äi, BB on osaliselt töövõimetu. Samas juhtimisõiguse äravõtmise otsus palun ümber vaadata kuna tööandja üle ühe kuu puhkust ei võimalda kuidagi ning autojuhiloa olemasolu on eluliselt vajalik. Samuti olen mina peres ainuke kes abikaasat ja äia arsti juurde toimetab kuna mõlemal on terviseprobleemid. Seega ei ole selline karistamine kui ka mina jään töötuks karistus vaid pigem tragöödia. Olles ise olnud pikalt töötu, sain C kategooria juhiloa 2014 aastal ning kardan jääda uuesti töötuks, mis mõjub minule ning mu pereliikmetele väga halvasti. Seega palun väärteootsus uuesti läbi vaadata osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist. Kuidagi ei taha nõustuda kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et minu selline karistamine üldpreventiivse eesmärgi nimel teistele liiklejatele näitamine ja minu ja pereliikmete elukorralduse mõjutamine sellisel määral töötuks jäämise näol oleks kuidagi karistuse mõttes põhjendatud. Seega palun ikkagi karistuse määramisel lähtuda minu poolt siirast kahetsust, varasemate rikkumist puudumist (v.a üks kiiruseyletamine) ning keskkonda s.t perekonda milles ma elan. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht 2 Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses maakohtule soovib M.-A. Adermaa kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist. Kaebuses toob Margus-Alari Adermaa välja, et kahetseb tehtut siiralt ja juhtimisõigus on eluliselt vajalik; abikaasa on töötu, äi on osalise töövõimetusega, menetlusalune isik on ainuke, kes abikaasat ja äia arsti juurde transpordib. Samuti toob M.-A. Adermaa välja, et tööandja ei võimalda üle ühe kuu puhata ning juhtimisõiguse kaotamisega kardab menetlusalune isik uuesti töötuks jääda. M.-A. Adermaa ei nõustu kohtuvälise menetleja hinnanguga selles, et tema karistamine juhtimisõiguse ära võtmisega kolmeks kuuks üldpreventiivselt teistele liiklejatele näitaks, et liiklusreeglite rikkumine ei ole millegagi põhjendatud ning saab karmilt karistatud. Samuti et üldpreventiivselt ei oleks menetlusaluse isiku ja tema pereliikmete elukorralduse mõjutamine isiku töötuks jäämise korral karistuse mõttes põhjendatud. Kohtuväline menetleja, tutvunud Margus-Alari Adermaa kaebusega ja väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (3-1-1-77-11 p 11, 3-1-1-52-13 p 19). Politsei- ja piirivalveameti ühtses dokumendihaldussüsteemis on 14.05.2021 registreeritud menetlusaluse isiku vastulause registriviitega 3.1-1.1/8371-1, mille kohaselt menetlusalune isik kahetseb oma tegu ning palub juhtimisõigust mitte ära võtta, sest on peres ainuke töötav liige. Abikaasa AA (ik. xxxxxxxxxxx) on töövõimetuspensionil ja äi BB (ik. xxxxxxxxxxx) on pensionär, kellest viimane vajab kehva tervise tõttu hooldamist. Kohtuväline menetleja on 03.06.2021 koostatud otsuses süü hindamisel arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusavaldusega ja vastulauses toodud muude selgitustega, kuid on välja toonud, et arvestab ka seda, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära nii suures ulatuses oli toime pandud tahtlikult, sest isiku ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus ei olnud piirmäära alumise piiri lähedane (0,10 – 0,25 mg/l), mis võib isikule märkamatuks jääda, vaid lõplikuks mõõtetulemuseks oli aga 0,60 mg/l kohta, mis on piirmäära 0,25 – 0,74 mg/l lae lähedane ning ei saanud isikule märkamatuks jääda. Rikkumise avastamise järgselt on menetlusalune isik andnud 10.05.2021 ütlused, et tarvitas alkoholi öösel (s.o 09.05.2021 öö vastu 10.05.2021), magas mõned tunnid ning ei osanud ärgates aimata, et võib alkoholijoobes olla. Menetleja asub seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlused selles osas, et isik ei osanud aimata oma juhile keelatud seisundis viibimist, ei ole eluliselt usutavad. Lisaks alkoholi piirmäära ületamise suurusele tuleb arvesse võtta, et menetlusalune isik oli ühe teoga täitnud mitu erinevat väärteokvalifikatsiooni. Teiseks rikkumiseks oli avalikult kasutaval teel teekasutustasu kohustusega veoauto juhtimine, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Väärteoprotokollile on lisatud Transpordiameti vastus menetleja päringule teekasutustasu kohta, millise kohaselt puudus mootorsõidukil registreerimisnumbriga xxxxxx 11.05.2021 teekasutustasu. Samuti ei ole Transpordiameti andmete kohaselt ka mootorsõiduki eest varasemalt teekasutustasu tasutud. Teetasu eesmärk on ühest küljest luua võrdsed tingimused ühisel majandusturul tegutsemiseks, teisest küljest on maks seotud Euroopa Liidu olemasoleva teedevõrgu optimaalse kasutamisega ning eesmärgiga vähendada sõidukite negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ettevõte ei tasu kasutatava sõiduki eest teekasutustasu ning juht ei veendu selle tasutuses või eirab nõuet, rikutakse ausa konkurentsi põhimõtet ning jäetakse hüvitamata kahju keskkonnale. Riigikohtu otsusest 3-1-1-58-13 tuleneb, et kui isik on süüteoesemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud mitu erinevat kvalifitseeritavat koosseisu, siis tuleb tema süüd reeglina hinnata suureks. Kuna isik on oma teoga täitnud kokku kahe 3 erineva kvalifikatsiooniga koosseisu ja arvestades tema tahtlust tegude suhtes, siis tuleb hinnata menetlusaluse isiku süü suureks. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina juhul, kui isikul on varasemad karistused ja jätkuv liiklusalaste väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-122-13 öelnud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ning varasemate karistuste puudumise korral, kui ei saa eeldada samalaadsete rikkumiste kordumist, peab sellisel juhul esmakordsel rikkumisel esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Käesoleval juhul on tegu piirmäära olulise rikkumisega, sest alkoholisisaldus 0,60 mg/l kohta väljahingatavas õhus on
lg-s 2 sätestatud piirmäära (0,25 – 0,74 mg/
ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Menetlusaluse isiku selgitustest võib küll järeldada, et talle on juhtimisõigus, täpsemalt C kategooria, töö tegemiseks vajalik, samuti on tal vaja täita muid kohustusi, kuid need põhjused ei ole ei süüd vähendavaks ega lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks seaduse mõistes. Karistusseadustiku § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik kohtule mingeid andmeid enda liikumispuude olemasolu kohta avaldanud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et need asjaolud ei saa olla lisakaristuse tühistamise aluseks. M.-A. Adermaa’l oli varasem teadmine juhtimisõiguse vajalikkusest nii pere- kui ka tööeluga seotud kohustuste osas, kuid see ei sundinud teda liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Arvestades õiguskorra, teiste liiklejate elu, tervise ning omandiõiguse kaitse vajadust, on nende eesmärkide näol tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega, mis kaaluvad Margus-Alari Adermaa kohustused üle. Ohtu ei vähendanud kuigivõrd seegi, et Margus-Alari Adermaa näol on tegu pikaaegse ja kutselise sõidukijuhiga ning piisavas vanuses meesterahvaga, kes peaks olema eluliselt teadlik alkoholi mõjust inimese organismile. Samuti on isiku nimele omistatud alates 24.07.2014 autojuhi ADR koolitustunnistus, mis annab õiguse vedada C kategooria mootorsõidukiga ohtlikku veost. Riigikohtu kriminaalkolleegium on toetanud otsuses 3-1-126-10 maakohtu seisukohta, märkides et kuigi üldiselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on teadlik, et ehkki riigikohus on otsuses 3-1-1-26-10 öelnud, et isikult, kellel on mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, võib kohus ohutu liiklemise või sõiduki käituseeskirjade rikkumisega seotud süütegude eest lisakaristusena ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtta. Antud juhul oleks kitsendav ehk isikule 4 soodsam tõlgendamine võimalik juhul, kui rikkumine oleks toimunud B kategooria mootorsõidukiga ning oleks võimalik töökohustuste täitmiseks alles jätta C kategooria juhtimisõigus. Menetleja on aga seisukohal, et kuna menetlusalune isik võttis juba vastu otsuse asuda C kategooria mootorsõiduki rooli, mille tühimass on 15,2 tonni ning täismass 27 tonni, ületades alkoholi piirmäära nii suures ulatuses, siis puudub kohtuvälisel menetlejal veendumus, et menetlusalune isik oleks teinud enne sõitma asumist teistsuguse valiku, kui alternatiivina oleks tegu olnud B kategooria mootorsõidukiga ning kaebuses välja toodud vajadusega viia abikaasa või äi tervishoiuasutusse. Kohtuväline menetleja jääb seisukoha juurde, et isikul, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima liiklusnõudeid, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Sama kohtuotsuse punktis 6 on öeldud, et sellise osalise äravõtmise puhul on pigem tegu erandiga, mida õigustavad eestkätt eripreventiivsed kaalutlused, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist abinõuga, millega eemaldatakse liiklusriskeeriva käitumisega juht tervikuna liiklusest, mitte aga ei hoita teda eemal vaid teatud kategooria mootorsõiduki juhtimisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lähtuvalt toime pandud teo tõendamiseseme asjaoludest ning asjaolust, et isikut ei hoidnud rikkumisest tagasi valik asuda juhtima per defaltam liikluses potentsiaalselt suurema ohu allikat, on põhjendatud mõlema kategooria juhtimisõiguse ära võtmine. Menetlusalune isik on vastulauses väitnud, et abikaasa AA on töövõimetuse pensionil. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et abikaasa AA on töötu. Kohtuväline menetleja jätab väite tähelepanuta, kuna ei ole üheselt selge, milline on AA’i staatus. Menetlejal puuduvad andmed AA’i töövõimetuspensioni saamise kohta. Samuti ei ole menetlusalune isik esitanud vastavasisulisi tõendeid. Vastulauses on öeldud, et äi, BB on pensionil. Kaebuses on aga öeldud, et BB on osaliselt töövõimetu. Kohtuvälisel menetlejal puuduvad andmed, et BB’i nimele oleks väljastatud kehtiv või kehtetu töövõimetuse tõend. Küll aga on BB’i nimele väljastatud juhiluba XXXXXXXX kehtivusega 31.03.2015 – 30.03.2025. Menetlusalune isik ei ole esitanud täiendavaid tõendeid BBi tervisliku seisundi või staatuse kohta seoses pensionil olekuga või töövõimetusega. Menetleja on seisukohal, et pereeluga seotud kohustusi on Keila ning Tallinna vahelise infrastruktuuri alternatiivsete transpordivahendite (taksod, bussid, rongid) olemasolu tõttu võimalik täita ka ilma juhtimisõiguse olemasoluta. Menetleja vaidleb vastu kaebuses väljendatule, et juhtimisõiguse ära võtmine kolmeks kuuks ei täida üldpreventiivseid eesmärke. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Kui isik seab oma käitumisega ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse, tuleb sellele vastavalt teo raskusastmele reageerida. Kuivõrd kohtuvälise menetleja arvates oli menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu, võib üldpreventsiooni arvestades teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse pikemaks ajaks liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
Taoline asjaolu koosmõjus mitme rikkumisega tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Samas leidis otsuse koostaja, et kuivõrd karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud ja menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, mida saab arvestada kergendava asjaoluna, siis võib esimesel korral mõista karistuse küll üle keskmise määra, kuid alla ülemmäära. Riigikohus on otsuses 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (p 13). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule mõistetud karistus mitme kvalifikatsiooni täitmise eest, millest üks on alkoholi piirmäära suures osas ületamine, on põhjendatud põhikaristuse kohaldamine 720 euro ulatuses ning juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Sellisel juhul on põhikaristus vaid 120 euro võrra suurem sanktsiooni keskmisest määrast ning juhtimisõiguse ära võtmise pikkus on võrdne sanktsiooni miinimumiga. Seega on otsuses 5 õigesti arvestatud kergendavate ja raskendavata asjaoludega, kahetsuse mõjuga isiku süüle ning üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Margus-Alari Adermaa’le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja 16.03.2021.a koostatud otsuse muutmiseks karistuse osas ning kohtuväline menetleja palub auväärt kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ja
ettenähtud süüteo toimepanemist.
näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahvi kuni 40 trahviühikut. Transpordiameti vastusest Politsei- ja Piirivalveameti selgitustaotlusele nähtub, et sõidukil registreerimisnumbriga xxxxxx ei olnud teekasutustasu 10.05.2021 tasutud ning puudusid ka varasemad teekasutustasu tasumised. Teekasutustasu tasuti 11.05.
2 sätetele tasutakse teekasutustasu üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Ilmselgelt saab kaebuse esitaja aru ka sellest, et tema juhitud veoki Scania G440 täismass 6 ületab 3500 kilogrammi ja tegemist ei ole N1 kategooria veoki või kaubikuga. Seega oli kaebuse esitaja teadlik nii juhitud sõiduki täismassist, teekasutustasu tasumise kohustusest kui ka kohustuslikult tasumisele kuuluva teekasutustasu määrast, milline on sätestatud
. Juhul, kui kaebuse esitajal need teadmised puudunuks, ei oleks talle C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust antud. Arvestades seda, et teekasutustasu on kaebuse esitaja juhitud sõidukil olnud ka varasemalt tasumata ja see tasuti alles pärast väärteo toimepanemiselt kinnipidamist, saab järeldada, et tegemist on liiklusseadusega määratud kohustuse teadliku ja jätkuva täitmata jätmisega, s.t kohustust on jäetud täitmata pidevalt kuni esimese rikkumise avastamiseni.
lg 2 sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Arvestades seda, et kaebuse esitajale oli omistatud C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis oli kaebuse esitaja sellest keelust ka üheselt teadlik. Antud juhul oli menetlusaluse isiku juhitaval sõidukil teekasutustasu tasumata, seega rikkus ta
lg 2 keeldu ning kohtu arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime
ettenähtud väärteo.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 10.05.2021 kell 11:30 kuni 11:35 Margus-Alari Adermaa seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0066, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-20-00188). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,65 mg ja 0,65 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,60 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Andres Sari, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,60 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
lg 3 sätestatud keeldu Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni kell 11:09 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,60 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,60 mg/l, mis on enam kui viis korda rohkem, siis teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures oli menetlusalune isik teadlik nii eelnevast kuni ööni kestnud alkoholitarvitamisest kui ka vajadusest hommikul sõidukit juhtida. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta on ka ise tunnistanud. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,60 mg/l, siis on tegemist väärteoga
Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis veoautot avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata. Seega on menetlusaluse isik käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ja
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt
lg 3 p 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärtegude kogumi eest määranud rahatrahvi
Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,60 mg/l. Selline määr on
lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra tunduvalt ületav määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Lisaks sellele on menetlusalune isik toime pannud ka
Seega ei saa väita, et menetlusaluse isiku süü oleks väike kas siis iga üksikut väärtegu arvestades või siis väärtegude kogumit arvestades. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 8 kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine
lg 2 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Hinnates Margus-Alari Adermaa süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,60 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd on ületatud
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisaks sellele pani kaebuse esitaja samaaegselt toime ka teise tahtliku väärteo. Seega tuleb kaebuse esitaja süüd väärtegude kogumis hinnata suureks. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ning kohus leiab, et väärteoasja materjalidega ei ole seda asjaolu ümber lükatud ning kohtu arvates on kohtuväline menetleja enda otsuses seda põhjendatult kergendava asjaoluna arvestanud. Kohus ei saa aga seda asjaolu oma otsuses kaebemenetluses uuesti arvestama asuda. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Lisaks sellele pani ta toime teise väärteo, jättes veokijuhile kohustusliku teekasutustasu maksmata. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteod näitavad seda, et kaebuse esitaja suhtub oma juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku suurt süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärtegudega ja kohus loodab, et selline karistus täidab nii üldkui ka eripreventiivse eesmärgi, sundides kaebuse esitajat liiklusnõudeid täitma korrektsemalt ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud suurena nii
Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. 9 Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,60 mg/l, mis on
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba
Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus
ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, täiendava liiklusnõude ehk teekasutustasu tasumata jätmine ja sellest tulenevalt mõlemal juhul ka sõiduki juhtimise keelu rikkumine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse. Piirmäära oluline ületamine tuleneb juba sellest, et tegemist on
lg-ga 2, kuid juba
lg 1 sätestatud piirmäärade puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui lisakaristusena. Arvestades aga asjaolu, et menetlusalune isik tarbis öösel alkoholi peale mida magas paar tundi enne, kui asus tööandja veoautot juhtima, siis näitab selline käitumine ka hoolimatut suhtumist oma teosse ja teistesse liiklejatesse. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et peale paari tundi magamist leidis menetlusalune isik, et tal ei esine alkoholijoobe tunnuseid ning ta tervislik seisund lubab tal liikluses osaleda. Lisaks sellele oli tasumata ka teekasutustasu, mis samuti pidanuks sõiduki juhtimise välistama. Ükski neist keeldudest aga kaebuse esitajat sõiduki juhtimisest loobuma ei sundinud. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Menetlusalune isik palub oma kaebuses lisakaristust mitte kohaldada ja juhiload alles jätta, kuna on pere ainuke toitja ning tööandja ei võimaldada puhkust rohkem kui 1 kuu, seega võib ta töökohast ilma jääda. Samuti on nii abikaasal kui äial terviseprobleemid ning menetlusalune isik on ainus, kes neid arsti juurde viib. Kõik menetlusaluse isiku kaebuses toodud põhjendused, miks tal juhtimisõigust kindlasti vaja on, olid talle teada juba enne süüteo toimepanemist ja need ei tekkinud pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist, kuid ometi ei takistanud need põhjendused tal teo toimepanemist ning need asjaolud ei ole aluseks lisakaristuse tühistamiseks. Eeltoodud kaebuses märgitud põhjenduste osas peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses on menetlusalune isik märkinud, et tema abikaasa on töövõimetuspensionär ja äi pensionär, kuid kaebuses on kaebuse esitaja abikaasa töötu ja äi 10 osaliselt töövõimetu. Kohtu arvates on need erinevas menetlusstaadiumis erinevatele menetlejatele esitatud andmed omavahel vastuolus ning kaebuse esitaja lähedaste tegelik majanduslik seisund või kaebuse esitajast sõltumine on teadmata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitaja tugineb oma kaebuses mingitele kindlatele asjaoludele või väidetele, peab ta neid väiteid või asjaolusid tõendavad tõendid ka kaebusele lisama. Kaebuse esitaja kaebusele aga ühtegi tõendit ei ole lisanud, mistõttu on tegemist tõendamata väidetega ning nendega arvestada ei ole võimalik. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitajale on juhtimisõigus eluliselt vajalik nii töötamiseks kui ka lähedaste eest hoolitsemiseks, siis peakski kaebuse esitaja käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süütegude toimepanemise tõttu. Seega saanuks kaebuse esitaja oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks arvatud väärteod jätnud toime panemata. Käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja oma valiku, seades esiplaanile alkoholi tarvitamise ja juhile kehtivate keeldude eiramise jättes töökoha säilimise ja oma perekondlike kohustuste täitmise vajadused tahaplaanile. Selline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi kaebuse esitaja kui juhtimisõiguse saanud isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kaebuse esitaja maksimumi lähedasele süüle kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammääras ning kergemat lisakaristust nii või teisiti kohaldada ei saaks. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuse vähesel määral keskmist määra ületav määr ja lisakaristuse alammäär kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.