← Eesti

2-21-111188/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-111188 Tsiviilasi Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu avaldus S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu Avaldaja seaduslik esindaja Mati Kriis (Võru Kinnisvara OÜ, registrikood 10287913, aadress Vabaduse tn 22, Võru linn, Võru maakond) Puudutatud isik S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg
  2. august 2021 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu avaldus S. S. vastu.
  4. Mõista S. S. Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1451 eurot 53 senti.
  5. Mõista S. S. Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu kasuks välja avalduse esitamise ajaks ehk
  6. juuniks 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 43 eurot 58 senti.
  7. Mõista S. S. Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu kasuks välja 0,02% suurune viivis põhivõlalt (1451 eurot 53 senti) päevas alates
  8. juulist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
  9. Menetluskulud jätta S. S. kanda.
  10. Mõista S. S. Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu kasuks välja 50 euro suurune menetluskulu.
  11. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 1

(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Võru linn, Jüri tn 43a korteriühistu (avaldaja) esitas
  2. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. S. (puudutatud isik, võlgnik) vastu, milles palus mõista võlgnikult välja 1158 euro 28 sendi suuruse põhivõla. Kohus tegi
  3. aprillil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte
  4. mail
  5. Võlgnik esitas
  6. mail 2021 nõudele vastuväite, märkides, et soovib tasuda võla maksegraafiku alusel. Kohus teatas avaldajale võlgniku vastuväitest ja soovist leppida kokku maksegraafik. Maksegraafikut kohtule ei esitatud ja asi anti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 22 alusel üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. Avaldaja esitas
  8. juunil 2021 Tartu Maakohtule võlgniku vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja 1451 euro 53 sendi suuruse põhivõla ja 43 euro 58 sendi suuruse viivise, samuti viivise 0,02% päevas kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule avaldaja hallatavas kortermajas korter. Ajavahemikus
  9. juulist 2020 kuni
  10. maini 2021 on korteriühistu iga kuu esitanud puudutatud isikule kommunaalteenuste arveid kokku 1451 euro 53 sendi ulatuses. Puudutatud isik ei ole ühtegi arvet tasunud. Sellest tulenevalt on puudutatud isikul avalduse esitamise ajaks korteriühistu ees 1451 euro 53 sendi suurune võlg. Arvete aluseks on ühistu põhikirja p-d 6 ja 7 ning
  11. a ja
  12. a korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskavad. Kuna puudutatud isik on arvete tasumisega viivitanud, siis peab ta tasuma ka viivist 0,02% tasumata summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Avalduse esitamise ajaks on viivis avaldaja arvestuse kohaselt 43 eurot 58 senti.
  13. Puudutatud isik ei vaielnud vastu sellele, et ta on avaldajale võlgu. Samuti ei toonud puudutatud isik esile asjaolusid, millest võiks nähtuda, et avaldaja nõutav võlasumma või viivisearvestus ei ole õige. Puudutatud isik märkis kohtule esitatud vastuses, et on juba maksekäsu kiirmenetluses avaldanud, et soovib võla tasumiseks leppida avaldajaga kokku maksegraafiku.
  14. Kohus koostas menetlusosalistele kompromissilepingu projekti ja saatis selle
  15. juulil 2021 avaldajale ning võlgnikule, paludes hiljemalt
  16. juuliks 2021 kompromissileping digitaalselt allkirjastada ja kohtule tagasi saata. Eelnimetatud tähtajaks saatis allkirjastatud kompromissilepingu kohtule üksnes avaldaja.
  17. Kohus määras
  18. augustil 2021 pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks
  19. augustini
  20. Ka selleks tähtajaks ei esitanud võlgnik ühtegi seisukohta, vastuväidet ega tõendit. KOHTU SEISUKOHT
  21. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada.
  22. Avaldaja esitatud asjaoludest nähtuvalt nõuab ta puudutatud isikult kui korteriomanikult võlga, mis on tekkinud sellest, et korteriühistu on puudutatud isikule osutanud kommunaalteenuseid ja esitatud selle eest arveid, kuid puudutatud isik ei ole neid arveid tasunud. See, et avaldajal on õigus puudutatud isikult nõuda kommunaalteenuste eest tasumist, on tõendatud avaldaja esitatud korteriühistu põhikirjaga, mille p 6 näeb ette majandamiskulude kandmise ja jaotamise korra (dtl 48). Põhikirja p 7 kohaselt on korteriomanik kohustatud talle esitatud arve tasuma hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Samuti nähtub avaldaja esitatud korteriühistu
  23. a ja
  24. a üldkoosoleku protokollidest (dtl 40-42) ning korteriühistu
  25. ja
  26. a majanduskavadest (dtl 43-44), et üldkoosolek on kinnitanud remondifondi maksete arvestamise ja tasumise põhimõtted. 2
(3)
  1. Avaldaja on kohtule esitanud ka puudutatud isikule esitatud arved (dtl 51-61), millest nähtub, et ajavahemikus
  2. juulist 2020 kuni
  3. maini 2021 on korteriühistu iga kuu esitanud puudutatud isikule kommunaalmaksete arveid kokku 1451 euro 53 sendi suuruses summas. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole neid arveid kätte saanud või et ta on mõne neist kasvõi osaliselt tasunud. Samuti ei ole võlgnik arvetele esitanud ühtegi muud vastuväidet. Seega on avaldaja nõue põhjendatud ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 1451 euro 53 sendi suurune põhivõlg.
  4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
  5. Avaldaja on kohtule esitanud avalduse esitamise ajaks ehk
  6. juuniks 2021 sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse (dtl 38), mille kohaselt on viivise suurus eelnimetatud seisuga 43 eurot 58 senti. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ega palunud viivist vähendada.
  7. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et nõutav viivisemäär tuleneks kas põhikirjast või pooltevahelisest kokkuleppest. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist seadusjärgses määras. Avaldaja on nõudnud viivist 0,02% päevas (seadusjärgse viivise määr on 8 : 365 = 0,0219%), seega ei ole kohtul põhjust kohaldada kõrgemat viivisemäära kui see, mida avaldaja on nõudnud.
  8. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks lisaks põhivõlale välja mõista
  9. juuniks 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 43 eurot 58 senti. Samuti tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 0,02% suurune viivis põhivõlalt ehk 1451 eurolt 53 sendilt alates
  10. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
  11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
  12. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja seda põhjusel, et korteriühistu ja korteriomaniku vahelise võlanõude üle peetav vaidlus ei ole klassikaline hagita menetluse asi, vaid hagimenetlusega sarnane menetlus, milles nõude esitaja ei peaks nõude rahuldamisel vähemalt üldjuhul kandma võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi.
  13. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult menetluskuluna välja avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks kandnud muid menetluskulusid. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõista 50 euro suurune riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.