KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 01.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu 22.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44594 tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt rikkus Harju Maakohtu kohtunik tsiviilasja nr 2-12-44594 lahendamise käigus menetlusnorme ja tekitas kaebajale kahju. Kaebuses sisaldus taotlus riigi õigusabi saamiseks. 3-21-1995
2. Tallinna Halduskohus tagastas 02.09.2021 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd antud juhul puudub süüteomenetluses tehtud kohtulahend, milles oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtuniku poolt tsiviilasja nr 2-12-44594 lahendamisel, siis kaebajal puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud nõudeõigus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub 07.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2021 määrus. Maakohtu kohtunik on teinud 22.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44594 sotsiaaltoetusest ühisvara ja pannud sellega toime kuriteo, mis kuulub RVastS alusel hüvitamisele. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jäeti põhjendamatult rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. X määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Kaebaja nõuab õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist kokku summas 61 609,37 eurot.
2. Halduskohus on 02.09.2021 määruses õigesti selgitanud, et RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Samuti märkis halduskohus õigesti, et antud juhul puudub kohtulahend, millega oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtuniku poolt tsiviilasja nr 2-12-44594 lahendamisel. Seadusandja on RVastS § 15 lg-s 1 soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ja vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt karistusseadustiku § 311). Kaebajal oli võimalik vaidlustada tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsust ja ta on seda võimalust ka kasutanud, esitades nii apellatsioon- kui kassatsioonkaebuse. Olukorras, kus kaebajale on tsiviilasjas nr 2-12-44594 edasikaebeõigus olnud tagatud, tuleb halduskohtul õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata teises menetluses tehtud kohtulahendite sisulist õiguspärasust. Ühtlasi ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-7015, p 20). Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega, kuivõrd pole tuvastatud, et mõni kohtunikest oleks tsiviilasjas nr 2-12-44594 kohtulahendi tegemisel pannud toime kuriteo, oleks X hüvitamiskaebuse rahuldamine ilmselgelt ebatõenäoline. 2

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

§ 121

lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada siis, kui kaebuse esitamise hetkel on ilmne, et isik ei ole kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks või kui vaidlustatud tegevus ei riiva isiku õigusi (vt nr Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10; 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 12), mitte olukorras, kus mõni RVastS § 15 lg-s 1 loetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata (nt pole tuvastatud kohtuniku kuritegu). Halduskohus ei ole väitnud, et tsiviilasi nr 212-44594 ei puudutaks kaebaja õigusi või selles tehtud lahendite tagajärjel kaebajale kahju tekkimise võimalus oleks ilmselgelt välistatud. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja poleks kohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks. Eelnevat arvestades oli X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamine ekslik.

8. Kaebust ei saaks tagastada ka

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, kuna täidetud pole õiguse riive väheintensiivsuse tingimus ning kui kahju hüvitamise kaebus tuleks rahuldada, saavutaks kaebaja oma eesmärgi.

1. Kuna kaebus on sisuliselt siiski perspektiivitu, oli riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane (RÕS § 7 lg 1 p 5).
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 02.09.2021 määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist, ning saadab kaebuse halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3