Obsah (5)

§ 41§ 51§ 29§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 4. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-11359 Tsiviilasi Saima Iv

) § 21 lg-s 2 sätestatud 7 päeva. Samuti ei vasta korteriomanikele edastatud 2021. a majandustegevuse tööplaani projekt

§ 41lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 kehtestatud nõuetele ning 2020.

a majandusaasta aruanne

§ 51lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

Otsuste vastuvõtmisel on rikutud hea usu põhimõtet. Korteriühistu rikkus avaldajate õigust saada

1. a majandusaasta aruanne ning teavet juhatuse tegevuse kohta korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavate tulude ja kulude osas. Korteriühistu juhatus ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt.
2. Avaldajad esitasid
3. juulil 2021 maakohtule taotluse kohustada korteriühistut esitama kohtule allkirjastatud hääletamise protokolli koopia otsuse vastuvõtmisest ilma üldkoosolekut kokku kutsumata koos hääletamise blankettidega.
4. Avaldajad esitasid
5. augustil 2021 maakohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks vaidlustatud
6. mai
7. a üldkoosoleku otsuse p 1 kehtivus ning keelata uue samasisulise otsuse vastuvõtmine. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Maakohus keeldus
9. augusti
10. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Sama määrusega jättis maakohus avaldajate
11. augusti
12. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et avaldus on perspektiivitu.

§ 29

lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõudele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut samas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avaldajad ei ole välja toonud, kas nad on otsuste vastuvõtmisel osalenud (kas nad on seisukoha juhatusele esitanud) ning kas nende vastuväide otsustele on protokollitud või esitatud korteriühistule kirjalikult. Ilma otsusele vastuväidet esitamata avaldajad otsust vaidlustada ei saa. Kuna avaldusest ei nähtu, et avaldajad oleks otsustele vastuväiteid esitanud, ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaolu, et korteriomanikele anti üks päev lühem tähtaeg oma seisukoha esitamiseks, ei ole eraldiseisev alus üldkoosoleku otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

§ 25

lg 1 järgi võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30 järgi loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust, nt tervislike põhjuste tõttu, täita oma kohustusi. Avalduses ei ole esile toodud mõjuvat põhjust, mis annaks alust asuda seisukohale, et juhatuse asendusliikme määramine oleks vajalik. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole põhjendatud ka avaldajate taotlus avalduse tagamiseks, kuna puudub avaldus, mida tagada. Lisaks ei ole taotlus põhjendatud seetõttu, et avaldajatel ei ole õigust otsustada korteriühistu eest seda, millised tööd on esmavajalikud ja milliseid töid tuleb teostada. Samuti ei ole avalduses välja toodud, kas üldse ja kui, siis millal ja milliseid töid on silmas peetud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldajad paluvad
2. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega võtta avaldus korteriühistu
3. mai
4. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitasid avaldajad vastuväiteid vaidlustatud otsuste kohta. Selle asjaolu tõendamiseks esitasid avaldajad kohtule taotluse, millega palusid kohustada korteriühistut esitama kohtule otsuste vastuvõtmise hääletamise protokolli allkirjastatud koopia koos hääletamise blanketiga. Avaldajate vastuväited on kirjas nendes blankettides. Maakohus jättis avaldajate taotluse tähelepanuta. Maakohus, lahendades taotlust asendusliikme määramiseks, on ebaõigesti rakendanud MTÜS §-i 30.

§ 24

lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriühistu juhatusele lisaks 3 korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatule MTÜS § 26 lg-s 2 ning §-des 27–29 ja §-s 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. Seega MTÜS §-i 30 ei rakendata. Asendusliige tuleb määrata seetõttu, et raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 järgi pidi korteriühistu kui raamatupidamiskohustuslane koostama 2020. a majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevusaruandest. Korteriühistu ei esitanud avaldajatele

§ 51lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastavat majandusaasta aruannet.

Seega rikkus korteriühistu avaldajate õigust saada, arutada ja kinnitada

1. a majandusaasta aruanne. Korteriühistu saatis korteriühistute registrile
2. a majandusaasta aruande, mida pole korteriomanikele esitatud ega nende poolt kinnitatud. Korteriomanikud tegid ekslikud otsused, kuna neil puudus õige ettekujutus kaasomandi eseme seisundist. Korteriühistu ei täitnud ka oma kohustust koostada

§ 41lg-s 1 sätestatud nõuetele vastav 2021.

a majandustegevuse plaan ning esitada see korteriomanikele kinnitamiseks. Maakohus on lahendanud asja sisuliselt menetlust algatamata – seda ilma menetlusosaliste selgitusteta ja võimaluseta esitada asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Sellega on rikutud avaldajate menetlusõigusi.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldajate kanda, ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu
3. augusti
4. a määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis avaldajate
5. augusti
6. a taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7. Kohus märgib, et TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seadus ei võimalda esitada määruskaebust kohtu määruse peale, millega esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus on jäetud rahuldamata. Seega ei saa avaldajad vaidlustada maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldajate
8. augusti
9. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus on vastavas osas TsMS § 466 lg 3 teise lause alusel jõustunud. Kuigi avaldajad paluvad määruskaebuse resolutsioonis maakohtu
10. augusti
11. a määruse tühistada, ei nähtu kaebuse põhjendustest soovi vaidlustada nende esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
12. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta ka hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
13. detsembri
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
15. märtsi
16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude 4 õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu
17. novembri
18. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
19. mai
20. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13;
21. oktoobri
22. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12) ning lähtuda tuleb üksnes avalduse õiguslikust perspektiivikusest. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esitatud avalduse rahuldamine ei ole selles märgitud faktilisi asjaolusid arvestades täies ulatuses õiguslikult perspektiivitu.
23. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb

§ 29

lg 2 järgi juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatust korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et TsÜS § 38 lg 4 järgi võib korteriühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

1. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et lisaks avaldajate alternatiivsele nõudele tunnistada üldkoosoleku otsuste p-d 1–3 kehtetuks, on avaldajad palunud tuvastada samade otsuste tühisus (tl-d 3–4). Seejuures saab TsÜS § 38 lg 2 kohaselt korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamist taotleda kohtult iga korteriühistu liige, sõltumata asjaolust, kas ta osales otsuse vastuvõtmisel või mitte. Seega ei oma üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel tähtsust, kas avaldajad osalesid otsuste vastuvõtmisel ja esitasid otsustele vastuväited. TsÜS § 38 lg-st 2 tulenevalt on juriidilise organi otsus tühine mh juhul kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Avaldajad on avalduses tuginenud mh otsuste vastuvõtmise korra väidetavale rikkumisele. Eelmärgitut arvestades keeldus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest, kuna tühisuse tuvastamise nõude rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud. Ringkonnakohus märgib, et kui asjas on esitatud nõuded, millega palutakse tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus või see kehtetuks tunnistada, peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte, kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p-d 17.1–17.2).
4. Lisaks, juhul kui maakohus leidis, et avalduses esitatud asjaolud ei võimalda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamist, tulnuks kohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta ning selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda ning kõnealuse nõude rahuldamiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse TsMS § 3401 järgi esmalt käiguta ning andnud avaldajatele võimaluse avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealused puudused TsMS § 3401 mõttes kõrvaldatavad puudused. Lisaks nähtub asja materjalidest, et avaldajad esitasid
5. juulil 2021 maakohtule taotluse tõendite kogumiseks ning palusid kohtul kohustada korteriühistut esitama kohtule allkirjastatud hääletamise protokolli koopia otsuse vastuvõtmisest ilma üldkoosoleku kokku kutsumata koos hääletamise blankettidega (tl 24). 5
6. Sarnaselt tulnuks maakohtul jätta avaldajate avaldus TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta korteriühistu juhatuse asendusliikme taotluse osas ning selgitada neile, millistel asjaoludel saab kohus asendusliikme määrata. Seonduvalt juhatuse asendusliikme määramise taotlusega ringkonnakohus siiski märgib, et korterühistu juhatuse asendusliikme määramisel MTÜS § 30 küll vahetult ei kohaldu, aga MTÜS § 30 sisu on analoogne

§ 25

lg-s 1 tooduga (vt ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskiri, lk 51 (462 SE, Riigikogu XII koosseis)). Ringkonnakohus rõhutab, et korteriühistu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on eelkõige korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohtu sekkumiseks peab esinema mõjuv põhjus

§ 25lg 1 tähenduses.

Avaldajad ei ole senises menetluses toonud esile sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Asjaolu, et korteriühistu juhatus ei ole avaldajatele esitanud

§ 41

g-s 1 sätestatud nõuetele vastavat majanduskava ning

§ 51

lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele vastavat majandusaasta aruannet, ei ole mõjuv põhjus

§ 25lg 1 mõttes.

Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib esineda eelkõige juhtudel, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 12) või kui on vaidlustatud otsus, millega juhatuse liige ametisse nimetati või tagasi kutsuti (

§ 29lg 6 p 2).

Praeguses asjas selliseid asjaolusid välja toodud ei ole.

1. Eelmärgitust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd avalduse menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, tuleb asi saata selles osas maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul avaldus menetlusse võtta, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Arvestades avalduses esitatud nõudeid, tuleb maakohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja määrata avaldajatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb maakohtul selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 6