Obsah (5)

§ 28§ 24§ 21§ 19§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7131 Tsiviilasi A

ei kohusta saneerimiskava vastuvõtmisel võlausaldajaid rühmitama; (

1. b)AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on ühesuguste õigustega võlausaldajad; (
2. c)AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõudeid on saneerimiskavas koheldud sarnaselt. AS C banka Eesti filiaal ja U on ühesuguste õigustega võlausaldajad. AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõudeid on saneerimiskavas koheldud sarnaselt. AS C banka Eesti filiaal kahtleb U OÜ nõude olemasolus, sest saneerimiskavast ei nähtu, mis nõudega on tegemist ning nõue ei ole esile toodud saneerimiskavale lisatud bilansis. U OÜ nõude suuruseks on 6 145 767,21 eurot, millest põhinõue moodustab 6 069 292,11 eurot ning kõrvalnõue 76 475,10 eurot. AS Airesti kohustused U OÜ ees tulenevad käendus- ja laenulepingutest. Lepingute tagatiseks on AS Airesti vallasvarale seatud kommertspant. Saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuded on tõendatud ja õiguspärased. Saneerimiskavas toodud saneerimisabinõud on vajalikud ja mõistlikud ning omavad positiivset mõju AS Airesti majandustegevuse paranemisele AS Airest märgib, et antud saneerimismenetluses ei ole ühelgi juhul tegemist AS Airesti varatuks muutmisega, mistõttu viidatud lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane. AS C banka Eesti filiaal on märkinud, et AS Airest on sisuliselt pankrotiolukorras, millega AS Airest ei nõustu. AS Airest ei ole püsivalt maksejõuetu. Saneerimiskavast nähtub selgelt AS C banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise kord ning nõuete ajatamine on igati põhjendatud AS C banka Eesti filiaal heidab ette asjaolu, et saneerimiskavast on välja jäetud tagamata nõuetega võlausaldajad ja kavas ei ole selgitatud, millal ja milliste vahendite arvelt nende nõuded rahuldatakse.Käesoleval juhul on saneerimiskava koostatud põhimõttel, et saneerimisele allutatakse üksnes vältimatult vajalikud ja võimalikult vähe nõudeid. Kuna AS C banka Eesti filiaal nõude kohene täitmine on võimatu, on see allutatud saneerimisele. AS C banka Eesti filiaal väide, et saneerimiskava finantsprognoosist ei nähtu, kuidas täidetakse saneerimiskavale mitteallutatud võlausaldajate nõudeid, on ebaõige. Sellised nõuded täidetakse jooksva äritegevuse käigus ning rahavoog, mis ei arvesta ei stsenaariumit A (mootorite müük) ega stsenaariumit B (lennukite müük), juba sisaldab jooksvate kohustuste täitmist. AS Airest selgitab, et U OÜ nõude rahuldamine toimub pärast AS C banka Eesti filiaal nõude rahuldamist. AS C banka Eesti filiaal huvid on käesoleval juhul täielikult tagatud ning lisaks saab võlausaldaja Kilt avansilise makse (intressivaba raha kasutamise õiguse), eelduslikult summas 690 610,46 eurot. Saneerimisabinõu, kus AS C banka Eesti filiaal nõue täidetakse esmajärjekorras ning seejärel täidetakse U nõue, on lubatav. Saneerimisabinõuks võib olla ühe võlausaldaja (U OÜ) nõude sissenõudmise edasilükkamine perioodiks, mille jooksul täidetakse teise võlausaldaja (AS C banka Eesti filiaal) nõue. AS Airest leiab, et pankrotihinnang on nõuetekohane ja saneerimiskavas välja toodud saneerimisvajaduse kaasa toonud põhjuste analüüs. Saneerimiskava hilisema kättetoimetamisega on rikutud AS C banka Eesti filiaal õigusi saneerimiskavaga tutvuda. Isegi, kui saneerimiskava oleks esitatud AS C banka Eesti filiaalile tutvumiseks lähtuvalt varasemast kohtupraktikast hilinenult (millega AS Airest ei nõustu), ei ole siiski seadust rikutud, kuivõrd AS C banka Eesti filiaal õigusi ja võimalust saneerimiskavaga tutvuda ja omapoolset seisukohta kujundada ei ole rikutud. Eeltoodust tulenevalt on AS Airesti saneerimiskava koostatud

nõudeid järgides, kava on realistlik ja rakendatavad abinõud minimaalselt vajalikud ning omavad positiivset mõju AS Airesti majandustegevuse paranemisele. 11 26.08.2020 esitas võlausaldaja U OÜ oma seisukoha. U OÜ seisukohas sisuliselt korratakse kõiki AS Airest poolt kohtule esitatud seisukohti ja kohus hakka neid käesoleva kohtumääruses kordama. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud saneerimisavalduse, saneerimiskava, võlausaldaja avaldusega ja võlgniku seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 17 alusel hagita asjad on ka muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Saneerimisseaduse (edaspidi

) § 4 alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 28

lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. AS Airest esitas 15.05.

1. a Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks seoses vajadusega üle saada ajutistest makseraskustest. Harju Maakohus algatas 25.05.
2. a määrusega AS Airest saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks U. V.. Harju Maakohtu 25.05.
3. a määruse kohaselt on saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 20.07.
4. a ning saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks on 27.07.
5. a. AS Airest esitas 27.07.2020 taotluse kohtule võlausaldajate poolt vastu võetud AS Airest saneerimiskava kinnitamiseks. 27.07.2020 esitas saneerimisnõustaja kohtule oma seisukoha saneerimiskava osas ja saneerimisnõustaja tegevus- ja kuluaruande.

§ 28

lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Samas saneerimismenetluse agatamine ja saneerimiskava vastuvõtmine iseenesest ei ole piisavaks asjaoludeks saneerimiskava kinnitamiseks.

§ 28

lg-st 2 tulenevalt kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus tuvastab, et saneerimisnõustaja saatis AS Airest võlausaldajatele saneerimisteated 08.06.

1. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadeti võlausaldajatele 10.07.
2. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 20.07.
3. Saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajate esitatud ja võlausaldajad on saanud oma seisukoha väljendada (I kd tl 84-133). 27.07.2020 koostas saneerimisnõustaja U. V. hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse edastati 2 võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 8 792 12 951,38 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 1 võlausaldaja poolt hääled, kelle nõuetega on esindatud vähemalt 5 861 967,59 häält. Saneerimiskava poolt hääletas 1 võlausaldaja U OÜ, kelle häälte koguarv on 6 069 292,11 häält ja vastu hääletas 1 võlausaldaja AS C banka Eesti filiaal, kelle häälte koguarv on 2 723 659,27 eurot (I kd tl 134142). Seega oli saneerimiskava poolt antud nõutav arv hääli vastavalt

§ 24

lõikele 3 ja võib lugeda, et saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. 27.07.2020 kohtule esitatud seisukohas AS C banka Eesti filiaal leiab, et U OÜ nõue on täielikult tõendamata ja suure tõenäosusega fiktiivne, sest AS Airest emaühingu U OÜ nõude kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit ei saneerimisavalduse, saneerimiskava, AS Airesti 18.08.2020 seisukoha ega ka U OÜ 26.08.2020 seisukohaga. Samuti ei ole nõue esile toodud saneerimiskavale lisatud bilansis. 16.09.2020 kirjaga tegi kohus ettepaneku AS-le Airest ja U OÜ-le esitada kohtule tõendid U OÜ nõude olemasolu ja sissenõutavaks muutmise kohta ja palus esitada AS Airest saneerimisnõustajal U. V.l seisukoht ja tõendid, millele tuginedes on saneerimisnõustaja asunud seisukohale, et U OÜ nõue AS Airest vastu on tõendatud ja õiguspärane. Seega tuleb kohtul välja selgitada, kas võlausaldaja U OÜ häälte arv vastab tegelikult võlausaldaja U OÜ nõude suurusele. 22.09.2020 kohtule esitatud seisukohas on AS Airest selgitanud, et U OÜ nõude suuruseks on 6 145 767,21 eurot, millest põhinõue moodustab 6 069 292,11 eurot ning kõrvalnõue 76 475,10 eurot. AS Airest kohustused U OÜ ees tulenevad käendus- ja laenulepingutest ning lepingute tagatiseks on AS Airest vallasvarale seatud kommertspant. U OÜ nõue on kokku summas 6 145 767,21 eurot. Kohus tuvastab, et AS Airest kohustused U OÜ ees tulenevad järgmistest lepingutest:

1. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X AS sõlmisid 05.04.2017 lennuki SAAB 340 ostu ja tagasiostu ja lennuki opereerimise leping (II kd tl 208-209 pöördel). Nõude tagamiseks on seatud 15.05.2020 kommertspandileping (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus: põhivõlg 510 082,17 eurot ja kõrvalnõuded 13 065,91 eurot.
2. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X sõlmisid 30.12.2017 laenulepingu, mille X AS ütels 12.05.2020 üles (II kd tl 177-180). Nõude tagamiseks on seatud kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214). Kohustuse suures: põhivõlg 800 000,00 eurot.
3. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X AS sõlmisid 01.11.2018 laenu- ja pandilepingu, mille X AS ültes üles 12.05.2020 (II kd tl 189-
4. Nõude tagamiseks on seatud kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus: põhivõlg 3 522 151,90 eurot ja kõrvalkohustused 58 333,
6. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud käendusleping (II kd tl 208-209). U OÜ ja X sõlmisid 15.01.2020 lennukimootorite ostu-müügileping, mille X AS ütles üles 12.05.2020 (II kd tlk 185-187). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210-214). Kohustuse suurus: põhiõvlg 780 585,62 ja kõrvalkohustused.
7. AS Airest ja U OÜ vahel 15.01.2020 sõlmitud laenuleping 2020-1 (II kd tl 197-198 pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210214). Kohustuse suurus: põhivõlg 8 100,00 euro ja kõrvalkohustused 118,46 eurot.
8. AS Airest ja U OÜ vahel 17.01.2020 sõlmitud laenuleping 2020-2 (II kd tlk 199-201 pöördel, 205-205 pöördel)). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210214). Kohustuse suurus: põhivõlg 140 800,42 eurot ja kõrvalkohustused 2 059,20 eurot. 13
9. AS Airest ja U OÜ vahel 10.02.2020 sõlmitud laenuleping 2020-3 (II kd tlk 201-2020 pöördel, 205-205 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210214). Kohustuse suurus: põhivõlg 126 078,03 eurot ja kõrvalkohustused 447,45 eurot.
10. AS Airest ja U OÜ vahel 10.03.2020 sõlmitud laenuleping 2020-4 (II kd tl 202-204 pöördel, 206 -206 pöördel). Kohustust tagab kommertspandileping 15.05.2020 (II kt tl 210214). Kohustuse suurus: põhivõlg: 181 493,97 eurot ja kõrvalkohustused 1 450,86 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud AS Airest kohustuste olemasolu U OÜ ees, mis tuleneva U OÜ-ga sõlmitud käenduslepingutest ja laenulepingutest. Samas kohus nõustub AS C Bank Eesti fililaali seisukohaga, et ebausutav on AS Airest väide, et käenduslepingud ja ülejäänud U OÜ ja X AS vahel sõlmitud ning 15.01.2020 kuupäeva kandvad kokkulepped on tegelikult sõlmitud 15.01.
11. Kõik need lepingud, lepingu lisad, nõuded ja ülesütlemise teated on allkirjastatud paberil, mitte digitaalselt. Seega pole võimalik tagantjärgi kontrollida, millal nimetatud lepingud tegelikult on sõlmitud. Arusaamatuks jääb, miks pidi AS Airest, kellel endla on majanduslikud raskused käendama X AS kohustusi
12. aasta jaanuaris. Saneerimisavalduse lisas 3 olevast bilansist 30.04.2020 seisuga ja saneerimiskava lisas 3 olevast bilansist 31.05.2020 seisuga ei nähtu U OÜ enam kui 6 miljoni euro suuruse nõude olemasolu. 31.05.2020 bilansis on märgitud, et kohustusi on kokku 5 548 698 euro ulatuses, samas kui saneerimisavalduse lisas 4 (kreeditoride nimekiri) on välja toodud laenukohustusi kokku summas 9 744 613 eurot ja võlgu tarnijatele summas 1 089 082 eurot. Lepingu täitmise nõuded esitas U OÜ väidetavalt 16.04.2020, mistõttu oleks pidanud need kajastuma ka AS Airesti kui käendaja bilansis 30.04.2020 seisuga. Lisaks, kui lepingud X AS-ga öeldi üles 12.05.2020, siis oleks pidanud igal juhul sellest tulenevad kohustused kajastuma 31.05.2020 bilansis. Bilansid on aga sisuliselt identsed, kohustusi on kokku ca 5,5 miljoni euro ulatuses, sh AS C Bank Eesti filiaali nõue. Seega on pigem usutav, et nii käenduslepingud kui ka teised 15.01.2020 kokkulepped ja ka 16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad on koostatud tagantjärele, mitte dokumentidel märgitud kuupäevadel. Samas ei tähenda eelnimetatu automaatselt, et ASl Airest ei saaks olla nimetatud kohustusi U OÜ ees. Saneerimisnõustaja on määranud U OÜ-le lähtudes tema põhinõude suurusest 6 069 292,11 häält. Kohus leiab, et kuigi kohtul on põhjus uskuda, et käenduslepingud ja teised 15.01.2020 kokkulepped ja 16.04.2020 kuupäevaga nõudekirjad on koostatud tagantjärele, mitte dokumentidel märgitud kuupäevadel, ei olnud saneerimisnõustajal alust jätta U OÜ-le hääli määramata. Seega on saneerimisnõustaja poolt U OÜ-le määratud korrektne arv hääli ja nende häältega tuli saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel arvesada. Kohtule esitatud hääletamisprotokolli kohaselt saneerimiskava poolt hääletas 1 võlausaldaja U OÜ, kelle häälte koguarv on 6 069 292,11 häält ja vastu hääletas 1 võlausaldaja AS AS C banka Eesti filiaal, kelle häälte koguarv on 2 723 659,27 eurot. Seega oli saneerimiskava poolt antud nõutav arv hääli vastavalt

§ 24

lõikele 3 ja võib lugeda, et saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Kohus tuvastab, et AS C banka nõue on 9 239 400 euro ulatuses seatud registerpandiga ja 130 000 euro ulatuses kommertspandiga (1.järjekoht), U OÜ kasuks on seatud kommertspant summas 6 387 054 eurot. KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt kommertspant ei ulatu varale, millele saab seada teist liiki registerpandi. Seega ulatuvad nii AS C banka Eesti filiaali kommertspant kui U OÜ kommertspant üksnes sellisele AS Airest varale, milleks ei ole lennukid, sest AS Airest lennukitele on seatud registerpant AÕS § 297 lg 1 tähenduses AS C baka Eesti filiaali kasuks. Saneerimiskava punktist 11 ja kavale lisatud bilansist nähtub, et lennukid moodustavad AS Airest varast ligi 70 % (7 miljonit). Seega vara, millele saab KompS § 2 tähenduses seada kommertspandi, on seega ligikaudu 2,8 miljoni euro ulatuses. Seega tagavad AS C banka Eesti filiaali nõuet lennukid, mida on 7 miljoni euro väärtuses ja 130 000 eurot 14 väärtuses tagab AS C banka Eesti filiaali nõuet muu vallasvara. U OÜ nõuet tagab küll kommertspant, aga nõuet tagavat vallasvara on üksnes 2,7 miljoni väärtuses. Järgnevalt kontrollib kohus kas saneerimiskava vastab

§ 21

sätestatud nõutele.

§ 21

lg 1 punktide 1-5 kohaselt saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Kohus leiab, et saneerimiskavas ei ole piisavalt põhjalikult välja toodud saneerimisvajaduse põhjustanud asjaolude analüüs. Kohtule esitatud saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada järgmised nõuded: U OÜ nõue kokku summas 6 069 292,11 eurot, millest põhinõue on 6 069 292,11 eurot ja kõrvalnõuded 76 475,11 eurot, mis moodustab 69,02% saneerimisele kuuluvatest nõuetest ning AS C banka Eesti filiaal nõue 2 723 659,27 eurot, millest põhinõue on 2 723 659,27 eurot ja kõrvalnõuded 130 137,71 eurot, mis moodustab 30,98 % saneerimisele kuuluvatest nõuetes. Saneerimiskavas ei ole selgitatud U OÜ enam kui 6 miljoni euro suurust võlgnevust, ei ole selgitatud selle nõude kujunemist ja mis põhjustel on U OÜ ees nii suur võlgnevus. Alles kohtumenetluses on AS Airest ja U OÜ asunud selgitama ja tõendama AS Airest võlgnevust U OÜ ees. Saneerimisavalduse lisast 4 nähtuvalt oli saneerimisavalduse esitamise seisuga AS-l AS Airest võlgu tarnijate ees 1 089 082 eurot ja laenukohustusi kokku 9 774 613 eurot, siis on U OÜ vaieldamatult suurim võlausaldaja (ca 59% kõikidest nõuetest). AS Airest poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt moodustab suurema osa U OÜ nõudest 15.01.2020 U OÜ ja AS Airest vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded (põhinõue summas 5 612 819,69 eurot ja kõrvalkohustused summas 71 399,13 eurot). Käenduslepingu järgi käendab AS Airest X AS ja U OÜ vahel perioodil 2017-2020 sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. AS Airest poolt 2020 U OÜ-lt võetud laenud moodusavad vaid väikese osa U OÜ nõudest (põhinõue 452 472,42 eurot ja kõrvalkohustused summas 5 075,97 eurot). AS C banka Eesti filiaal on selgitanud, et AS Airesti makseraskused algasid juba 2019 ja maksepuhkust palus AS Airest AS C banka Eesti filiaalilt esmakordselt 2019. aasta lõpus ja ametlikult taotles AS Airest AS C banka Eesti filiaalilt maksepuhkust veebruaris 2020 ehk enne rahvusvahelise pandeemia väljakuulutamist. Saneerimiskavas on viidatud alates 2018 ülemaailmsele lennukitega kaubaveo mahtude vähendamisele ja rõhutud, et AS C banka Eesti filiaal on pahatahtlikult tekitanud olukorra, kus AS Airest võib minna pankrotti. Seda, miks on aga AS Airest 15.01.2020 ca 5,5 miljoni euro ulatuses käendanud U OÜ teise tütarettevõtja X AS kohustust U OÜ ees või võtnud U OÜ-lt 2020. aastal laene, ei ole aga üldse selgitatud. Seega on kohtu hinnangul saneerimiskavas välja toodud saneerimisvajaduse analüüs puudulik, sest pole käsitletud üldse ühe suurima võlausaldaja nõuet AS Airest vastu.

§ 21

lg 1 p 2 kohaselt peab saneerimiskavas sisalduma ettevõtte prognoositav seisund pärast saneerimist ja punkti 3 kohaselt saneerimiskava täitmise tähtaeg. Kohus leiab, et saneerimiskavas peab olema märgitud saneerimiskava täitmise konkreetne tähtaeg. Saneerimiskava, mille kohaselt on märgitud, et AS C banka Eesti filiaal nõue täidetakse aastatel 2020-2024 ja U OÜ nõue täidetakse alates 2024, kuid ei ole kindlaks määratud tähtaega, millal peab olema täidetud U nõue, et vasta

§ 21

lg 1 p 3 sätestatud nõuete, sest puudub tegelikult saneerimiskava täitmise tähtaeg. Kui ei ole märgitud saneerimiskava täitmise tähtaega, siis ei ole kohtul ka võimalik hinnata kas AS Airest 15 nõuetekohaselt endale saneerimiskavaga võetud kohustusi täidab ja millal võib lugeda saneerimismenetluse lõppenuks. Isegi kui tuletada saneerimisava põhjal, et U OÜ nõue tuleb täita 31. detsembriks 2024, siis ei nähtu saneerimiskavale lisatud finantsprognoosist, milliste vahendite arvel U OÜ nõue summas 6 069 292,11 eurot täidetakse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 punktis 37 on leitud, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitad kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Kava täitmise tõenäosust hinnates saab kohus lähtuda üksnes kavas ettenähtud saneerimisabinõudest ega hinda seda, kas need on lubamatud, mh kas mõne võlausaldaja õigusi on ebaproportsionaalselt kahjustatud. Seda kontrollib kohus eraldi. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Silmas tuleb pidada, et mida pikem on kava tähtaeg, seda vähem objektiivsem selline hinnang on ja seda põhjalikum peaks see olema. Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi. Saneerimiskavale lisatud finantsprognoosis on märgitud, et 2024 aasta lõpuks on kumulatiivne raha jääk 1 723 961 eurot, samas ületab U OÜ nõue mitmekordselt AS Airest rahalisi vahendeid 4,5 aasta lõppedes. Sellest kohus järeldab, et saneerimisabinõude kasutamisel võlausaldajate nõuete rahuldamine ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine tulevikus ei ole võimalik ja pigem võib väita, et AS Airest on püsivalt maksejõuetu. U OÜ häältega on vastu võetud saneerimiskava, mille kohaselt ei ole teada, millal ja milliste vahendite arvelt AS Airest oma kohustused U OÜ eest täidab. Kuna saneerimiskava kohaselt hakatakse U OÜ-le tegema tagasimakseid peale 4,5 aasta möödumist ehk sisuliselt peale saneerimismenetluse lõppu, siis võib sellest ka järeldada, et U OÜ nõuet ei olegi ümber kujundatud. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et tegelikult ei ole U OÜ huvitatud AS Airest poolt väidetavate kohustuste täitmisest U OÜ-le, vaid U OÜ nõue on saneerimiskavaga hõlmatud üksnes selleks, et tagada saneerimiskava vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Tegelikult on U OÜ häältega vastu võetud saneerimiskavaga ümber kujundatud ainsa võlausaldaja (AS C banka Eesti filiaali nõue), kelle nõue on täies ulatuses tagatud registerpandiga ja kommertspandiga ja on jäetud ümber kujundamata nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuded on tegelikult üldse tagamata. Kohus nõustub AS C banka Eesti filiaali seisukohaga, et kui aktsepteerida olukorda, mille kohaselt äriühingu võtab lähikondselt suures ulatuses laenu või käendab teiste kontseri kuuluvute äriühingute kohustusi suures ulatuses üksnes saneerimismenetluses häälte hankimise eesmärgil ja esitab seejärel saneerimisavalduse, kus kujundab lähikondsete häältega ümber reaalsete võlausaldajate nõuded, siis see on majanduskeskkonnale tervikuna ohtlik. Maksejõuetuse menetluse regulatsiooni eesmärgiks on anda võlausaldajatele kindlus, et võlgniku maksejõuetuse korral on nende huvid kaitstud. Kui saneerimismenetluse abil võimaldatakse aga võlgnikel hoiduda oma kohustuste täitmisest eelkirjeldatud viisil, siis vähendab see õiguskindlust ja isikute, eriti pankade, tahet finantseerimistehinguid sõlmida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AS Airest saneerimiskava ei vasta

§ 21

sätestatud nõutele ja tuleb jätta

§ 28lg 5 alusel kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada.

Kuigi kohus leiab, et AS Airest saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata

§ 28

lg 5 alusel ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada, esitab kohus siiski järgnevalt oma seisukoha C Banka AS Eesti filiaal poolt esitatud vastuväidetele. 16 AS C banka Eesti filiaal on seisukohal, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on erinevate õigustega võlausaldajad, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse, sest (a) U on AS Airesti lähikondne; (b) U OÜ nõuded tagab üksnes osaliselt väheväärtuslikule vallasvarale seatud kommertspant.

§ 21

lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse rühmade kaupa, mis juhul tuleb

§ 24lg 4 kohaselt arvestada, et ka hääletamine toimub rühmade kaupa.

Seega, seadus iseenesest ei näe ette, et saneerimiskavas tuleks võlausaldajad rühmadesse jaotada, vaid on jäetud üksnes võimalus seda teha. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 punktis 40 on selgitatud, et kui kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid faktiliselt siiski oluliselt erinevalt (nt saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise protsendi osas), siis tähendab see sisuliselt rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgimist menetluses. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et „Kuna rühmade moodustamise õigsusest sõltub, kas tegemist on vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskavaga ja kas kohus üldse saab selle kava kinnitada, peaks selle kohta seisukoha võtma võimalikult varajases menetlusfaasis, et tagada menetlusökonoomia ja vältida asjatuid kulutusi.“ (vt RKTKm 3-2-1-164-16, p 19.2). Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaal seisukohaga, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ on erinevate õigustega võlausaldajad, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse, sest U OÜ on AS Airest lähikondne. Kohus selgitab, et

ei erista võlgniku lähikondseid ja teisi võlausaldajaid. Võlgniku lähikondne ei ole erineva õigusega võlausaldaja. Asjaolu, et U OÜ on AS Airesti aktsionär (kellele kuulub 40% AS Airesti aktsiatest), ning nad on nö seotud äriühingud, ei muuda äriühinguid erinevate õigustega võlausaldajateks ega ole aluseks võlausaldajate rühmitamisele. Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaaliga, et võlausaldajad tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse selliselt, et ühes rühmas on AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõuded osas, milles need on tagatud ja teises rühmas on U OÜ nõue tagamata osas. Kohus leiab, et pandiga tagatud võlausaldajad on ühesuguste õigustega, olenemata pandiõiguse liigist või ulatusest.

§ 21

lõike 2 sätestab, et saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.

eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmiselt: „

§ 21lõike 2 teiseks tähenduseks on rühmitamise aluste sätestamine.

Ka siin on lähtutud minimaalsuse põhimõttest – rühmade moodustamiseks tehakse ainult üks ettekirjutus: ühte rühma võivad kuuluda ainult ühesuguste õigustega võlausaldajad. Nii võiksid ühte rühma kuuluda näiteks pandiga tagatud võlausaldajad, teise pandiga tagamata võlausaldajad. Samas võib teatud juhtudel olla võimalik liigitada võlausaldajad ka näiteks nõuete suuruse järgi.“ Seega

§ 21

lõike 2 mõtte kohaselt moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajate rühma pandiga tagatud võlausaldajad, olenemata pandiõiguse liigist või ulatusest. Võlausaldajat ei saa jagada samaaegselt kahte erinevasse rühma põhjusel, et nõue on osaliselt tagatud ja osaliselt mitte. Seega,

mõtte kohaselt ei liigitu AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ erinevate õigustega võlausaldajateks, kes tulnuks jagada erinevatesse rühmadesse. Seda AS Airesti seisukohta on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 10. detsembri 2013 lahendi nr 2-12-20908 punktis 16, kus kohus märkis, et pandiga tagatud nõuded peaksid moodustama ühe rühma. Oluline ei ole asjaolu, millises mahus on nõue pandiga tagatud, st kas tervikuna või osaliselt. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ kui pandiga tagatud võlausaldajad ühesuguste õigustega ning moodustavad seega ühe rühma. 17 AS C banka Eesti filiaal leiab, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid erinevalt, sest erinev on väljamaksete tegemise periood ning AS C banka Eesti filiaal makstakse täiendavalt intressi, aga U OÜ-le mitte. Seetõttu tulnuks AS C banka Eesti filiaal hinnangul võlausaldajad jagada saneerimiskavas rühmadesse. Kohus märgib kõigepealt, et

§ 28

lg 5 p 2 võimaldab kohtul jätta saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimiskva alusel koheldakse võlausaldajat võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini. Kohus leiab, et AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõudeid on koheldud sarnaselt, sest kummagi võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõudeid ei vähendata, võlanõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ning rahalised kohustused täidetakse mõlemal juhul osamaksetega. Saneerimiskava kohaselt tasutakse võlausaldajate nõuded täielikult, st nõudeid mitte vähendada. Kuna AS C banka Eesti filiaalile makstakse intressi ja U OÜ-le ei maksa intressi, siis ei ole õige väide, et AS C banka Eesti filiaali võrreldes teise võlausaldajaga halvemini koheldud. AS C banka Eesti filiaal on seisukohal, et saneerimiskavas on toodud välja põhilise abinõuna AS Airest varade müük, mis ei saa olla peamine saneerimisabinõu. AS C banka Eesti filiaal tugineb eeltoodud väidet esitades Harju Maakohtu

1. juuni 2009 lähendile asjas nr 2-091224, mis näeb ette, et saneerimismenetluse käigus toimuv tegevuse ja finantside restruktureerimine ei või viia olukorrani, kus ettevõtte muudetakse varatuks. Kohus ei nõustu AS C banka Eesti filiaal seisukohaga. Saneerimiskava ei näe ette AS-i Airest varatuks muutmist. Saneerimiskavas ette nähtud Plaan A näeb ette, et müüakse 6 kõrge väärtusega mootorit ning kasutatakse vabanevaid lennukeid varuosadeks. Plaan B näeb ette, et müüakse 3 lennukit. Peamise plaanina näeb Ettevõtja plaani A, mille kohaselt müüakse käesoleva ja järgneva 2 aasta jooksul 6 mootorit. Alternatiivina näeb Ettevõtja võimalust müüa käesoleval aastal 3 lennukit. Vara müügist saadud rahalisi vahendeid kasutatakse võla vähendamiseks AS C banka Eesti filiaal panga ees vastavalt finantsprognoosides toodule vara müügi aastal ning sellele järgnevatel aastatel. Kohus nõustub AS-ga Airest, et nimetatud saneerimisabinõu puhul on tegemist üksnes lennukite arvu vähendamisega AS Airesti tegevuse efektiivistamiseks, mida nõuab õhutranspordi turulangus Saab 340 tüüpi lennukitega. Viidatud turulangus nõuab AS Airesti lennukipargi vastavusse viimist nõudlusega - lennukite arvu vähendamist. Seetõttu on lennukite arvu vähendamine 3 lennuki võrra igati asjakohane saneerimisabinõu. Ilma vastavate lennukite müügita oleksid need sisuliselt kasutud, kuna nende kasutamisele puudub nõudlus ning AS Airesti müügitulu ei ole järelikult võrdeline lennukite arvuga. 5 Saab 340 lennukiga jätkates saavutatakse kaubavedude valdkonnas maksimaalne võimalik müügitulu. Saneerimisabinõuna oleks lubamatu vara müük selliselt, et vara müügist saadud vahendeid ei kasutata saneerimiskavale allutatud kohustuste täitmiseks (sellisel juhul väheneks AS Airesti vara, aga mitte kohustused ehk võlausaldaja seisund halveneks). Käesoleval juhul kasutatakse vara müügist saadud vahendeid just AS C banka Eesti filiaalle laenude tagastamiseks AS C banka Eesti filiaal heidab ette, et tema nõude rahuldamine on kavas välja toodud ebamääraselt ja AS C banka Eesti filiaal nõuete ajatamine on arvestades prognoositavat kasumit põhjendamatu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Saneerimiskava punktis 6.2 on toodud esile, millistel kuupäevadel hakatakse AS C banka Eesti filiaalile tegema väljamakseid. Väljamakseid AS C banka Eesti filiaalile teostatakse aastatel 2020 – 2024 üks kord aastas hiljemalt vastava aasta
2. detsembril. Kui 6 mootori (või alternatiivselt 3 lennuki) müük toimub varem, tasutakse vastava aasta osamakse AS C banka Eesti filiaalile välja enne
3. detsembrit. Saneerimiskava punktis 5 on märgitud, et peamise plaanina näeb AS Airest ette variandi A ehk mootorite müügi (6 mootorit 3 aasta jooksul). Saneerimiskava lisas 1 olevas 18 finantsprognoosis on plaani A korral märgitud, et
4. aastal tehakse AS C banka Eesti filiaalle põhiosamakse summas 292 520 eurot ning intressimakse summas 80 666 eurot. Samuti on summade kaupa kindlaksmääratud iga järgeva aasta põhiosa- ja intressimaksed. Plaani B realiseerumise korral on aastal 2020 AS C banka Eesti filiaalile tehtavaks põhiosa väljamakseks 1 874 338 eurot ning intressimakseks 80 666 eurot. Analoogselt plaaniga A on ka plaanis B kõik järgnevate aastate osamaksed kindlaksmääratud. Seega, AS C banka Eesti filiaalile tehtavate maksete suurused on nii stsenaariumi A kui ka B korral täpselt kindlaksmääratud ning ebaõige on AS C banka Eesti filiaal väide, justkui ei saaks AS C banka Eesti filiaal prognoosida talle tehtavaid saneerimiskava järgseid väljamakseid. Seega, AS C banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise aeg on selgelt kindlaksmääratud. AS C banka Eesti filiaal leiab, et tema nõuete ajatamine 4,5 aasta peale on põhjendamatu, sest saneerimiskavale lisatud bilansist nähtuvalt on AS Airestil 31.05.2020 seisuga 3 516 168 eurot jaotamata kasumit ning mootorite ja lennukite müügi korral suudab ta lähiaastatel toota 200 000 euro suurust kasumit. Kohus ei nõustu selle seisukohaga AS Airest on selgitanud, et rahavood on koostatud väga konservatiivselt, eeldades, et AS-l Airest minimaalselt vajalik rahavaru on aastatel 2020 - 2023 üksnes 100 000 eurot. Lisaks tähendab selline rahavaru ka seda, et seda ületav osa makstakse tervikuna just AS C banka Eesti filiaalil. Tekkepõhise kasuminäitaja arvelt ei ole võimalik AS C banka Eesti filiaalle väljamakseid teha. Nõuete rahuldamisel on võimalik lähtuda üksnes prognoositavast rahavoost. Eeltoodust tulenevalt on AS C banka Eesti filiaal nõuete rahuldamise aeg ning tehtavate maksete suurused nii stsenaariumi A kui ka B korral täpselt kindlaksmääratud ning AS C banka Eesti filiaal nõuete ajatamine 4,5 aasta peale igati põhjendatud. AS C banka Eesti filiaal heidab ette, et saneerimiskavast on välja jäetud tagamata nõuetega võlausaldajad ja ei ole selgitatud, kuidas nende nõuete nõuded rahuldatakse. Saneerimisavaldusele lisatud kreeditoride nimekirjast nähtub, et ettevõttel on lisaks saneeritavatele nõuetele ka tarnijate ees kohustusi 1 089 082 euro ulatuses ja täiendavaid laenukohustusi 596 146 euro ulatuses. Saneerimiskava lisaks olevast bilansist nähtub, et 31.05.2020 ehk saneerimismenetluse algatamise seisuga oli tarnijate ees võlgu 1,45 miljoni euro ulatuses. Sellest järeldub, et ettevõttel on veel vähemalt 2 miljoni euro ulatuses kohustusi seoses nõuetega, mis on erinevalt AS C banka Eesti filiaal ja U OÜ nõuetest pandiga tagamata. AS Airest on selgitanud, et käesoleval juhul on saneerimiskava koostatud põhimõttel, et saneerimisele allutatakse üksnes vältimatult vajalikud ja võimalikult vähe nõudeid. Kuna AS C banka Eesti filiaal nõude kohene täitmine on võimatu, on see allutatud saneerimisele. Kohus leiab, et AS C banka Eesti filiaal väide, et saneerimiskava finantsprognoosist ei nähtu, kuidas täidetakse saneerimiskavale mitteallutatud võlausaldajate nõudeid, on ebaõige. Saneerimiskava punktis 7 on selgitatud, et saneerimisele ei ole allutatud igapäevase äritegevuse ja klientide teenindamise seisukohalt oluliste võlausaldajate nõuded. Nimetatud nõuete väljajätmise põhjuseks on kliendilepingute nõuetekohase täitmise ja lennukite lennukõlbulikkuse tagamise vajadus. AS Airest suudab igapäevase äritegevuse käigus täita jooksvaid kohustusi ning nende kaasamine saneerimiskavasse ei ole vajalik. Seega sellised nõuded täidetakse jooksva äritegevuse käigus ning rahavoog, mis ei arvesta ei stsenaariumit A (mootorite müük) ega stsenaariumit B (lennukite müük), juba sisaldab jooksvate kohustuste täitmist. AS C banka Eesti filiaal leiab, et pankrotihinnang on sisutühi, sest selles ei ole võrreldud saneerimiskavas välja toodud võlausaldajate olukorda pankrotimenetluses, vaid on lihtsalt järeldatud, et nii AS C banka Eesti filiaal kui U´i nõuded saaksid pankrotimenetluses rahuldatud maksimaalselt 36% ulatuses. AS C banka Eesti filiaal nõuded on täies ulatuses 19 pandiga tagatud ning pankrotimenetluses oleks tema nõuded rahuldatud esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Kohus osundab, et saneerimise ja pankrotimenetluse võrdluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust hinnates ei ole kriteeriumiks mitte see, et saneerimine peaks andma võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata parema tulemuse (nõuete rahuldamise suuremas ulatuses, vaid see, et saneerimise tulem ei oleks võlausaldaja jaoks pankrotimenetlusega võrreldes oluliselt halvem. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-11 selgitanud, et hinnata tuleb, kas võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täimisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Järelduseks, et antud juhul koheldaks võlausaldajaid pankrotimenetluses paremini ja nõuetel saaks saneerimiskava täitmisega võrreldes pankrotimenetluses rahulduse suuremas ulatuses, kohtu hinnangul alust ei ole.

§ 19lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest.

Seega tuleb vabastada saneerimisnõustaja U. V. tema kohustustest. Saneerimisnõustaja tasu

§ 18

lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 18

lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel.

§ 18

lg 5 kohaselt

§ 18

lg 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab

§ 18lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel AS Airest saneerimisnõustaja U. V. on esitanud kohtule kinnitamiseks äriühingu saneerimiskava. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustaja tasuks 10 000 eurot. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt taotletud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja tasu suurus ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus vastab justiitsministri 09.01.2009.a määrusega nr 1 § 4 ja § 5 sätestatule. Saneerimisnõustaja tasu tuleb välja mõista kohtu deposiidist. Menetluskulude jaotus Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 20