KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-223 H

) § 71 lg 6, § 206 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-21-223

1. Tallinna Vanglas registreeriti 07.01.2021 X võõrkeelne vaide blanketil pöördumine nr 515/21/19-
2. Tallinna Vangla andis 08.01.2021 kirjaga nr 5-15/20/19-2 X-le tähtaja võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks ning selgitas, et kui X puudust ei kõrvalda, jätab Tallinna Vangla pöördumise läbi vaatamata. X ei esitanud tähtajaks Tallinna Vanglale pöördumise tõlget. Tallinna Vangla tagastas X vaide 26.01.2021 kirjaga nr 5-15/20/19-3 läbivaatamatult. Vangla ei pidanud põhjendatuks pöördumise tõlkimist riigi kulul, kuna X suhtleb vanglaametnikega eesti keeles ning on ka varasemalt esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles.
3. X esitas 28.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 26.01.2021 otsus nr 5-15/20/19-3 ning algatada vanglaametnike suhtes kriminaalasi. Kaebaja taotles 09.03.2021 avalduses menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning soovis täiendada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega.
4. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2021 määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, tagastas kaebuse läbivaatamatult ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata.
5. X esitas 18.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Määruskaebuses taotletakse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. X selgitab, et määruskaebuse hilinemisega esitamise põhjustas asjaolu, et vangla annab kirjade kohtusse või teistesse riigiasutustesse saatmiseks vaid ühe paberilehe päevas. Kaebajal on alates aprillist suur hulk edasikaebusi ja paberipuuduse tõttu ei jõua ta õigeaegselt vastata. X palub tõlkida asja materjalid vene keelde ja vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
6. Tallinna Vangla palub 01.06.2021 vastuses jätta määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 12,78 eurot ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, antakse igal tööpäeval üks leht valget A4 formaadis kirjapaberit iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Tõene on väide, et vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et enda õiguste kaitseks pöördumisi esitada. X raiskab paberit ja tõstab otstarbetult enda esitatud pöördumiste arvu sellega, et esitab iga vangla päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse. Et saada rohkem paberit, soovib ta ühele adressaadile edastatavad kirjad panna kõik eraldi ümbrikutesse. X praktika esitada massiliselt eraldiseisvaid pöördumisi ja saata samal päeval ühele adressaadile kirjad erinevates ümbrikutes, on tarbetu ressursi raiskamine. Vangla ressursid on piiratud ning riigi raha eest tagatud kirjatarbeid tuleb kasutada ökonoomselt ja eesmärgipäraselt. X sai halduskohtu 09.04.2021 määruse kätte 13.04.
7. Tal oli piisavalt ressurssi, et esitada määruskaebus tähtaegselt. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel esitas X ajavahemikul 10.−28.04.2021 ainuüksi vanglale 109 pöördumist, millest paljud on esitatud samal teemal mitmel päeval järjest. X ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvkaebusi. X huvi enda õigusi kaitsta on pigem näiline. Pöördumiste masssilise esitamisega soovib ta halvata vangla haldussuutlikkust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus X taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 7.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

§ 207

lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 09.04.2021 määrus kaebajale isiklikult kätte toimetatud 13.04.2021. Järelikult pidi X esitama määruskaebuse halduskohtu 09.04.2021 määruse peale hiljemalt 28.04.2021. Määruskaebus on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 18.05.2021, seega

§ 204lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.

8. X taotleb määruskaebuses selle esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel (

§ 181lg 3 ja § 71).

Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub

§ 150lg-s 1.

Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). 9. Kaebaja põhjendab tähtaja möödalaskmist sellega, et vangla väljastab kohtusse ja teistesse ametiasutustesse kaebuste ja avalduste esitamiseks paberit vaid ühe lehe päevas ning kuna kaebajal on alates aprilli algusest edasikaebuseid suur hulk, siis ei jõua ta tähtaegselt vastata. Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule selliste objektiivsete ega subjektiivsete asjaolude esinemist, mis põhjendaks määruskaebuse hilinenult esitamist. Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on 01.06.2021 vastuses selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida seda, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Vajadusel on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel 3

§ 204lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Ühtlasi tuleb lugeda, et X ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määruse peale. 11. Määruskaebuses esitatud taotlus haldusasja materjalide tõlkimiseks vene keelde ei ole põhjendatud.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Tõlkimise riigi kulul tagamise eesmärk on vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Ringkonnakohus on 20.05.2021 määruse asjas nr 3-21-466 p-s 12 selgitanud, et X on varem korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ning suhelnud eesti keeles ka vanglaametnikega. Vangiregistri andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003–2007 kandis X vanglakaristust Ämari Vanglas, kus ta omandas aastatel 2005–2007 keskhariduse xxx eesti keeles. Puuduvad tõendid, et vangiregistri kanne on ebaõige. Kaebajal piisava eesti keele oskuse olemasolu on ringkonnakohus tuvastanud ka nt haldusasjades nr 3-21-238, 3-21-662, 321-359, 3-21-638 ja 3-21-466 (vt lisaks ringkonnakohtu selgitused 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14). Seega ei ole kaebajale kohtulahendite tõlkimine põhjendatud, sest kaebaja eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks on piisav. (allkirjastatud digitaalselt) 4