lg 2 p 2, 3, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20. mai 2021 otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitaja Kirjalik menetlus Kaitsja, vandeadvokaat Avo Pärmann Süüdistatav Ahti Murd, isikukood: 37802014220; elukoht: xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; varem kriminaalkorras karistatud, 5 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega
lg 2 ja § 4231 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 1 aasta 3 kuud jäeti
alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud (katseaja lõpp 02.10.2022), kahtlustatavana kinni peetud 08.02.202109.02.2021, tõkend vahistamine alates 10.02.
ja § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti
lg 1 ja
A. Murd tunnistati süüdi veel
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti 08.02.
lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2371 karistatud
lg 2 järgi, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis tahtlikult 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l sõiduautot KIA Carens (reg.nr XXXXXX), olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. A. Murru joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,30 mg/l, e temal mõõdetud alkoholijoove ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud piirmäära. A. Murd rikkus seega LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei või sõiduki juht olla joobeseisundis. Kuna A. Murd oli teadlikult tarbinud alkoholi ning tema eesmärgiks oli pärast alkoholi tarvitamist asuda ka sõiduautot juhtima olukorras, kus ta oli teadlik ka asjaolust, et alkoholijoobe seisundis sõiduauto juhtimine on keelatud, siis on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus;
Murdu selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2371 karistatud
järgi, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l sõiduautot KIA Carens (reg.nr XXXXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. A. Murd rikkus seega Liiklusseaduse § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna A. Murd oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid tema eesmärgiks oli sellest hoolimata asuda sõiduautot juhtima, olukorras kus ta oli teadlik ka asjaolust, et mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba omamata on keelatud, siis on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus; veel süüdistati A. Murdu
lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema XXX asuva X talu elumaja elutoas lõi 21.09.2020 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid õhtusel ajal tahtlikult oma elukaaslast C rusikaga ühel korral paremale poole pea piirkonda, tekitades seeläbi C-le füüsilist valu. Samuti selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ning olles seega
lg 2 p 3 täheldatud isikuks, lõi 26.09.2020 öösel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 02.52 aadressil XXX, X tahtlikult enda elukaaslast C vähemalt ühel korral rusikaga 2 näopiirkonda, tekitades seeläbi C-le füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma aluses piirkonnas. Lisaks eelnevale süüdistatakse A. Murdu veel selles, et ta väänas 26.09.2020 hommikul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 10.42 aadressil XXX, asuva X talu elumaja magamistoa voodi peal tahtlikult enda elukaaslase C parema käe selja taha, et võtta tema käest ära viimasele kuuluv mobiiltelefon, olles ise samal ajal oma jalgadega C jalgade peal ning hoides kannatanut oma jalgadega kinni. Oma sellise tegevusega tekitas ta C-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema õlaliigese valulikkuse ja selle liikuvuse piiratuse. A. Murd teadis, et oma elukaaslast rusikaga pea piirkonda lüües tekitab ta viimasele valu ja tervisekahjustusi ning see oligi tema eesmärgiks, mistõttu on tuvastatud A. Murru käitumises esimese kahe kirjeldatud episoodi puhul koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Kolmandana kirjeldatud episoodis oli A. Murru eesmärgiks C-lt mobiiltelefoni käest ära võtmine, kuid ta teadis, et käe seljataha väänamise ning enda jalgadega C jalgade peal olemisega põhjustab ta viimasele füüsilist valu või tervisekahjustusi, mistõttu on nimetatud episoodis tuvastatud A. Murru käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes otsene tahtlus. 3. Kohtuistungil maakohtus tunnistas A. Murd ennast süüdi
ja
Süüdistuses
Murd ennast süüdi ei tunnistanud. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kõik A. Murrule süüks arvatud kuriteod on kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega tõendamist leidnud.
Murrule esitatud süüdistuse tõendatuse osas leidis kohus, et kannatanu C ütlused tema suhtes toime pandud vägivallategudes on olnud järjepidevad, kannatanu rääkis seda, mida ta päriselt läbi elas ja tundis ning need riimuvad teiste tõenditega. A. Murru ütlused 21.09.2020 tema ja kannatanu vahel konflikti puudumisest ja 26.09.2020 öösel kannatanu löömisest luges kohus ebausaldusväärseteks, kuivõrd need on vastuolus kannatanu ütlustega. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et A. Murdu on varasemalt liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud ja käesolevas asjas pani A. Murd sõiduki joobes juhtimisega toime kaks kuritegu. Süü suurust mõjutab peaaegu poole võrra suurem alkoholijoobe määr võrreldes sellega, millest algab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise korral kriminaalvastutus. Kohus arvestas ka asjaolu, et A. Murd pani liiklussüüteod teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim. C suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodides luges kohus A. Murru süü keskmiseks. Kohus ei arvestanud leppimist kannatanuga karistust kergendava asjaoluna, sest leppida ei saa selles, mida süüdistatava arvates ei ole toimunud. Kergendava asjaoluna ei arvestanud kohus ka süü tunnistamist joobes ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Arvestades asjaoluga, et A. Murrul on 5 kehtivat karistust, teda on karistatud nii rahalise karistusega kui ka vangistusega, sh reaalse vangistuse kui vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, mis on hiljem pööratud täitmisele, ei ole varasemad karistused kohtu hinnangul A. Murdu mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest mõista isikule eelmisest karistuset rangem karistus. Arvestades kuritegude raskust, varasemaid karistusi ja isikut, ei ole A. Murru mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Et süüdistatav on kuriteod pannud toime katseajal, tuleb
lg 2 alusel suurendada talle mõistetud karistust varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. 4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja A. Pärmann. Apellant palub kaevatav otsus tühistada osaliselt ja mõista A. Murd süüdistuses
Kaitsja hinnangul ei toimunud süüdistavava ja C vahel 21.09.2020 peale sõnavahetuse midagi vägivaldset. 26.09.2020 õhtul toimunud konflikt sai alguse kannatanu ägestumisest, kui viimane kuulis A. Murru intiimvahekorrast kannatanu õega ja ta viskas A. Murdu taldriku ja kurkidega. Kui A. Murru 3 pilgust kannatanu ehmus, tormas ta vannituppa, kuid komistas ning kukkus näoli põrandale, millest võis tekkida näovigastus. A. Murd kutsus kohale politsei, kes C ära ei viinud ja öö veetsid nad eraldi tubades. Et hommikul lubas alkoholi tarvitanud C hakata kõigile helistama, võttis A. Murd temalt telefoni ära. A. Murru sõnul võis selle käigus elukaaslane tunda valu, kuid selle tekitamine polnud tema eesmärgiks, kindlasti polnud see tahtlik. 26.09.2020 C patsiendikaart ei kajasta väidetavalt 21.09.2020 tekitatud vigastusi, mistõttu kannatanu ütlustele nimetatud kuupäeval toimunu kohta suurema usaldusväärsuse omistamine ei ole piisavalt põhjendatud. Kaitsja hinnangul puuduvad A. Murru tegevuses
lg 2 tunnused ja tema tegevus kirjeldatud sündmuse ajal on vaadeldav hädakaitsena
ja
lg 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemist, kuid 26.09.2020 toimunud konflikti osas leiab, et see on C kättemaks temale politseisse helistamise pärast. Märgib, et tal on kahju, et sellised sündmused aset leidsid. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmiseks ega temale mõistetud karistuse kergendamiseks. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates A. Murru süüküsimuses erinevalt apellandist vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
lg 2 p 2, 3 järgi süüks arvatud kuriteoepisoodi süüdimõistvas otsuses põhjalikult kirjeldanud ja selgitanud arusaadavalt ja veenvalt kõiki tõendeid kõrvutades välja kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuistungil hinnatud tõenditele tuginedes on kohus kummutanud kaitsja tõstatatud kaitseversioonid A. Murru tegutsemisest hädakaitseseisundis. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga selles, et maakohus on A. Murru tunnistanud süüdi kuriteos, mida süüdistatav toime pannud ei ole. Maakohtu otsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav otsuses põhistuste puudumisega. Maakohus on enda seisukohti süüdistatava süü osas põhjendanud ning süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult kannatanu ütluste põhjal, vaid hinnatud kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Kaitsja apellatsioonis taaskord esitatud versioon toimunust ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi A. Murru poolt C kehalisest väärkohtlemisest 21.09.2020 ja 26.09.2020, millega kahjustati kannatanu tervist. 5 10.
koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu - teise inimese tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Apellandi seisukohaga selles, et 26.09.2020 kannatanu patsiendikaart ei kajasta väidetavalt 21.09.2020 kannatanule tekitatud vigastusi, mistõttu tema ütlustele nimetatud kuupäeval toimunu kohta suurema usaldusväärsuse omistamine ei ole piisavalt põhjendatud, nõustuda ei saa. Uuritud tõenditest, eelkõige kannatanu järjepidevatele ütlustele tuginevalt, on kohus otsuse lugejale arusaadavalt selgitanud, miks on tõendamist leidnud, et A. Murd lõi 21.09.2020 õhtusel ajal nende ühises elukohas oma elukaaslast Ct ühel korral rusikaga pea piirkonda, tekitades seeläbi kanatanule füüsilist valu. Apellandiga tuleb nõustuda selles, et C 21.09.2020 peale enda löömist A. Murru poolt politseisse ega arstiabi saamiseks ei pöördunud ning et kannatanu 26.09.2020 patsiendikaart (kd I, tl 29) ei kajasta temale 21.09.2020 tekitatud vigastusi, kuid siinjuures vajab märkimist, et süüdlane täidab
objektiivse koosseisu juba teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Ka rusikaga näkku löömisel ei pruugi järgneda alati paistetust, vaid see oleneb sellest kui kõvasti lüüakse. Kannatanu ütlustest kohtuistungil nähtub, et 21.09.2020 sõnavahetus A. Murruga sai alguse väga isiklikul intiimelu teemal, mis teda šokeeris ja kuna nad mõlemad olid eelnevalt tarvitanud sünnipäeval alkoholi, tekkis sõnavahetus, mille käigus A. Murd lõi teda rusikaga oimupiirkonda. Löögi tagajärjel tekkis tal silma alla sinikas ja ta pidi sinise silmaga käima ka tööl. Et järgmisel päeval puhanuna tööle minna, läksid nad magama. Süüdistatav kohtuistungil antud ütlustes kannatanu löömist 21.09.2020 eitab, selgitades, et süüdistuses nimetatud 21.09.2020 sündmust üldse ei toimunud ja kogu asi toimus 26.09.
tunnused ja tema tegevus süüdistuses 26.09.2020 kirjeldatud sündmuse ajal on vaadeldav hädakaitsena
Hädakaitseseisund
tähenduses tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Riigikohus on (RKKK III-1/1-3/95; 3-1-1-17-04 p 9) selgitanud, et rääkimaks üldse hädakaitsest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund ning alles seejärel saab edasi minna järgmisele tasandile ja vaadata, kas kaitsetegevus oli õigustatud – jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Kui kaitseseisundit ei ole, ei ole ka hädakaitset kui õigustavat asjaolu ning kaitsetegevust ennast ei ole vaja hakatagi analüüsima ning isik vastutab üldkorras (RKKK 3-1-1-15-96). Süüdistatava ja kannatanu ütlustest kohtuistungil nähtub, et nendevaheline järjekordne tüli tekkis samal põhjusel, mis 21.09.2020, kuivõrd süüdistatav kinnitas taas, et oli olnud kannatanu õega 6 seksuaalvahekorras. Kannatanu C ütlustest nähtuvalt viis süüdistatava taoline tegu ta endast välja ja ta viskas taldriku vastu maad ja loopis elukaaslast värskete kurkidega, müksates A. Murdu ühe korra õlast, mille peale lõi A. Murd teda taaskord rusikaga oimu piirkonda, mille tagajärel tundis ta hirmu ja valu ning silm läks eriti paiste ja siniseks. Kannatanu ütlused A. Murru poolt enda rusikaga löömises ja sellega tervisekahjustuse tekitamises haakuvad politsei poolt tehtud fotoga kannatanust (kd I, tl 17) kannatanu patsiendikaardiga ja ekspertiisiaktiga (kd I, tl 39-41). Kohtukolleegium osundab siinjuures, et apellant jätab tähelepanuta ekspertiisiaktis märgitu, mille kohaselt esineb kannatanul nahaalune verevalum vasaku silma piirkonnas, mis on saadud tömbi vägivalla toimel. Eksperdiarvamusest tuleneb üheselt seegi, et arvestades kannatanu ülekuulamisel tehtud fotol esinevate vigastuste morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et tegemist on vigastustega, mis on saadud löögist kõva tömbi esemega – löögist rusikaga vastu vasaku silmakoopa alaserva. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused, et tema ei ole C löönud ja see mis oli, oli enesekaitseks, on vastuolus kogutud tõenditega osas, mis puudutavad 26.09.2020 kannatanu löömist rusikas käega ja seetõttu ebausaldusväärsed. Eluliselt ei saa olla usutav kaitseversioon, et kannatanu silma all olnud sinikas tekkis kukkumisest vannitoa põrandale peale seda kui kannatanu üritas süüdistatavat rusikaga lüüa ning seejärel vannituppa joosta. Kuigi süüdistatav kannatanu löömist eitab, võttis ta omaks, et kannatanu poolse ründe tõrjumiseks tõukas ta kannatanule vannitoa suunal jooksmisel hoogu juurde, ei saa tema ütlusi usaldusväärseteks lugeda, sest nagu kohus põhjendatult leidis, oleksid süüdistatava kaitseversiooni kohaselt kukkumisel käed ees, käed kannatanu nägu kaitsnud. Samuti on leidnud ekspert, et C-l esinenud vigastuse saamine kukkumisel vastu kõva tömpi pinda on vähetõenäoline, sest kukkumisel vastu oinda võiksid esineda lisaks ka nahamarrastused nina ja sarna piirkonnas, milliseid vigastusi aga kannatanul ei esinenud. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega selles, et A. Sõmeri ajas muutunud ütlused kannatanu kukkumise ja vigastuse saamise kohta ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. 12. Kaitseversiooni süüdistatava viibimisest 26.09.2020 õhtul hädakaitseseisundis ei toeta ükski kriminaalasjas hinnatud tõend. Kannatanu ägestumine ja süüdistatava poole kurkidega viskamine peale viimase poolset kinnitust intiimvahekorrast kannatanu õega ei kujuta endast õigusvastast rünnet süüdistatava individuaalhüvedele (elu, tervis jm) ega ole samastatav hädakaitseseisundiga, rääkimaks A. Murru teos õigusvastasust välistavast asjaolust. 13. Kohtuistungil hinnatud tõendid kinnitavad üheselt, et süüdistuses kirjeldatud ajal, so 26.09.2020 hommikul, väänas A. Murd C-lt telefoni kättesaamiseks tema parema käe selja taha, olles samal ajal voodil pikali oleva kannatanu jalgade peal ning hoides kannatanut enda jalgadega kinni. Siinjuures tuleb märkida, et süüdistatav on selle episoodi sisuliselt omaks võtnud, kinnitades, et kannatanult telefoni äravõtmise käigus võis elukaaslane tunda valu, kuna nii lihtsalt ta telefoni kätte ei andnud ja kannatanu lasi käe valu tõttu lahti alles siis, kui ta ei jõudnud seda enam kinni hoida. Et kannatanu tundis käes valu, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele tunnistajate Y ja Q riimuvad ütlused. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et A. Murrul puudus vähimgi põhjus või õigustus vägivalda kasutades kannatanult telefoni ära võtmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apellandi taotlus A. Murru
14. Puutuvalt A. Murrule karistuse mõistmist märgib kohtukolleegium järgmist. Süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-199-06 p 15.1 ja nr 3-1-1-113-12 p 9.1). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhistus karistuse 7 mõistmise osas
sätetele ega hälbi Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-77-11 p-s 11 ja nr 3-1-1-52-13 p-s 19 märgitud põhimõtetest süüdlase süü suurusele vastava karistusmäära arvestamisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt A. Murrule mõistetud karistuse, s.h liitkaristuse muutmiseks puudub igasugune alus. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusest A. Murrule mõistetud karistuse kergendamiseks võib välja lugeda seda, et kaitsja siiski möönab süüdistatava käitumises
esimese koosseisualternatiivi esinemist ja tulenevalt maakohtu hinnangust kuriteo intensiivsusastmele, palub mõista A. Murrule kergem karistus, kuid mingeid argumente apellant karistuse kergendamiseks esitanud ei ole.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A. Murrule
lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 2 aasta pikkune vangistus, arvestades tema varasemat karistatust ja asjaolu, et kannatanule tekitatud vigastused ei olnud tõsised, vastab kohtukolleegiumi hinnangul A. Murrule
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 3 aastat vangistust tema süü suurusele ja on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Ka on maakohus õigesti
Karistuse mõistmisel A. Murrule ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et süüdistatav pani kõik talle inkrimineeritud kuriteod toime katseajal, olles vangistusest tingimisi vabastatud. Sellises käitumises väljendub kohtukolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et A. Murd ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Mõistetud karistuse vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. 15. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohtukolleegium ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 20. mai 2021 otsuse A. Murru suhtes muutmata ja tema kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.