Obsah (5)

§ 4§ 121§ 80§ 82§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-120 Haldusasi X kaebus Tal

) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav X esitas halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles, et algataks kriminaalasi uurija suhtes, kuna kaebaja kuulati üle käeraudades ja see tekitas valu.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 08.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas, milles kaebaja nõudis uurija suhtes kriminaalmenetluse algatamist ja riigi õigusabi osutaja vahetamist ning milles ta vaidlustab arsti poolt ravi osutamata jätmist. Halduskohus ei ole pädev kriminaalasju algatama ega menetlema, samuti mitte kontrollima kriminaalmenetluste õiguspärasust (

§ 4lg 1).

Kriminaalmenetluste algatamist ja menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mille § 195 lg 1 järgi tuleb kuriteoteade esitada uurimisasutusele või prokuratuurile. 3-21-120 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja soovib määruskaebuses vaidlustada halduskohtu 08.02.2021 määruse resolutsiooni p
2. Kaebaja palub, et kohus mõjutaks prokuratuuri ja algataks kriminaalasja uurija ja teiste ebaseadusliku ülekuulamise, piinamise, kriminaalasja fabritseerimise, võltsdokumentide valmistamise ning genotsiidi osaliste suhtes. Kaebaja palub vastus saata vene keeles. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

5. Halduskohus on pädevuse puudumise tõttu õigesti tagastanud kaebuses esitatud nõude kohustada algatama kaebaja taotletud isikute suhtes kriminaalmenetlus (

§ 4lg 1 ja § 121 lg 1 p 1).

Kuriteokaebus tuleb esitada uurimisasutusele või prokuratuurile, kes seejärel otsustab, kas algatada kriminaalmenetlus või mitte (KrMS § 193, § 194 ning § 195 lg-d 1 ja 2). 6.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Ringkonnakohtule teadaolevalt oskab kaebaja eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui käesolev määrus on eesti keeles. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega. (allkirjastatud digitaalselt) 2