← Eesti

2-20-104342/26

Obsah (16)§ 329§ 331§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-104342 Tsiviilasi M Li hagi V P vastu el

§ 329

lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus määras kostjale kohtuistungil tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus teatas 17.09.2020 määruses kohtuotsuse kuulutamise aja. Seega lõppes asjas eelmenetlus juba

  1. a septembris ning uute tõendite ja seisukohtade esitamine 03.11.2020, s.o ajal, mil kohus oli juba otsust tegemas, lubamatu. Kostja ei ole põhistanud, miks uued tõendid ja seisukohad sedavõrd hilja esitatud on ning kohtu hinnanul põhjustaks nimetatud väidete ja tõendite asja juurde võtmine menetluse venimist. Kohus leiab, et need tuleb jätta tähelepanuta.
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4

(12)17. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust sündis 21.12.2012 hageja; • vanemate kooselu lõppes 2018.a septembris; • hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi alates 2019. a septembrist; • hageja viibib kostjaga vähemalt 7 kalendripäeva ühes kuus. 19. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 20. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult ajal, mis hageja temaga elab; (iii) lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. 21. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 580 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 22. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 23. Kostja märgib, et lapse kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole 5
(12)ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 24. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Hügieenitarbed Tervisehoid Kool Riided ja jalanõud Eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, elekter) Meelelahutus Taskuraha KOKKU Kulu suurus (eurot) 100 15 15 15 120,40 150 125 40 580,40 Kostja on esile toonud, et lapsega seonduvalt tekivad igakuiselt lisaks hagis märgitule ka transpordikulud ning sidekulud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit Kulu suurus, eurot 100 Hügieenikulu 15 Tervisehoid 15 Kool 15 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures lapse vanust ja sugu ning hügieenitarvete tavapärast maksumust. Kostja on kulu suurusega nõustunud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud, vaid on üksnes märkinud, et on kostja on vastavad kulud ise kandnud või hageja esindajale hüvitanud – see aga ei tähenda, et kulu puudub. Põhjendatud. Kostja on kulu suurusega nõustunud. 6
(12)Riided ja jalanõud 80 Sidekulu 15 Taskuraha 40 Eluasemekulud 150 Meelelahutus 125 Transport Kokku: 0 Kohus leiab, et tavapärasest mõnevõrra suurem kulu ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Lapse garderoob ei vaja sedavõrd tihti värskendamist, et 1445-eurone aastakulu oleks põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvav laps ning lasteriiete tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 960 eurot aastas. Ka kostja nõustus sellise kulu suurusega. Põhjendatud summas 15 eurot (Elisa Eesti AS arved, dtl 481 – 493). Kulu on põhjendatud, kostja selle suurust ei vaidlusta, vaid kinnitab. Kohtule on selgitatud, et taskuraha kulub peamiselt toidukaupadele, mida hageja koolis tarvitab. Hageja elukoha puhul on tegemist kahetoalise üürikorteriga XXX (üürihind tavaliselt 400-500 eurot kuus). Korteris elab 4 inimest. Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust kahetoalises korteris ning ka asjaolu, et seal elab 4 pereliiget, leiab kohus, et kommunaalkulud summas 100-200 eurot kuus ei ole ülemäärased. Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja on kulu suurust samuti õigeks pidanud. Pooled on selgitanud, milliste tegevustega seonduvalt kulu tekib. Kostja ei ole kulu suurust esile toonud ega tõendanud. 555
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 555 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 277,50 eurot kuus (555 / 2).
  2. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps on tema hoole all, mistõttu puudub alus elatise väljamõistmiseks nõutud ulatuses. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud 7
(12)vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud.
  7. Kostja on esile toonud, et laps viibib kostjaga ca poole ajast. Hageja sõnul toimub isaga suhtlemine selliselt, et laps viibib isa juures 6-7 päeva kuus. Kostja on küll kuupäevaliselt esile toonud, millal laps temaga on viibinud, kuid hageja on sellele vastu vaielnud. Kostja ei ole tõendanud, et laps viibiks tema juures rohkem kui 7 päeva kalendrikuus. Seega loeb kohus tuvastatuks, et laps viibib kostjaga 7 päeva kalendrikuus, s.o 23,33% kalendrikuust. Kohus on kostjale selgitanud, et elatise väljamõistmisel saab lapse viibimist kostjaga arvestada üksnes juhul, kui kostja toob välja ja tõendab, milliseid kulusid ta nimetatud perioodil vahetult hagejaga seoses kannab. Kostja on esitanud põhjaliku nimekirja hagejale tehtud kuludest (dtl 502-538), kuid kostja ei ole enamiku kuluartiklite kohta tõendeid esitanud (sh kõik sularahatehingud, koolikohustusega seotud kulud, sünnipäevad, spa, vastlapäev jne). Kostja poolt on tõendatud (sh põhistatud), et tema igakuised püsikulud hagejale on kohtu hinnangul järgmised: • korteri kommunaalkuludest 6,86 eurot (kommunaalkulud keskmiselt 117,10 eurot - dtl 495-501, arved; 4 inimest; 29,27 eurot inimene 1 kuus, 0,98 eurot päeva inimese kohta; hageja elab seal 7 päeva kuus); • toidukulu 33,32 eurot (mittevaidlustatud toidukulu 100 eurot tekib perioodil, mil hageja emaga on, s.o kulu tekib 21 kalendripäeva kestel, seega 1 päeva kulu 100/21 = 4,76 eurot; hageja elab kostja juures 7 päeva kuus, mistõttu kulu 7 x 4,76 = 33,32); • kulutused meelelahutusele 29,19 eurot (pooled on pidanud mõistlikuks kulu 125 eurot kuus, seega 1 päeva kulu 125/30 = 4,17 eurot; hageja elab kostja juures 7 päeva kuus, mistõttu kulu 7 x 4,17 = 29,19); • sidekulu on põhjendatud summas 15 eurot; 8
(12)• kulutused riietele põhjendatud summas 18,69 eurot (pooled on pidanud mõistlikuks kulu 80 eurot kuus, seega 1 päeva kulu 80/30 = 2,67 eurot; hageja elab kostja juures 7 päeva kuus, mistõttu kulu 7 x 2,67 = 29,19); • hügieen 5 eurot + tervishoid 5 eurot (kostja on maininud, et nimetatud kulu tal tekib, kohus leiab, et kulu on mõistlik ning suuruse määramisel arvestab hügieenitarvete ja tervisekaupade tavapärast maksumust ja kestust, mil hageja viibib kostja juures). Kulu kokku 113,06 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laps viibib 23,33% ajast kostja vahetul ülalpidamisel, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada ka eluasemekulude osas. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 150 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb vähendada 23,33% võrra, kuna laps viibib 20% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava eluasemekulu suuruseks 115 eurot. Toidukulu puhul on kohus juba nimetatut arvestanud.
  1. Eeltoodust tulenvalt on hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: • ema juures tekkivad kulud 457,12 eurot: o eluasemekulud 115 eurot; o toit 100 eurot; o riided ja jalanõud 61,31 eurot (80 – 18,69); o tervisehoid 15 eurot; o hügieen 15 eurot; o meelelahutus 95,81 eurot (125 – 29,19); o taskuraha 40 eurot; o kool 15 eurot; • isa juures tekkivad kulud 113,06 eurot: o eluasemekulud 6,86 eurot; o toidukulu 33,32 eurot; o hügieen 5 eurot; o tervishoid 5 eurot; o riided ja jalanõud 18,69 eurot; o meelelahutus 29,19 eurot; o sidekulu 15 eurot.
  2. Lapse igakuised kulud on kokku 570,18 eurot, millest kumbki vanem peaks kandma 50%, s.o 285,09 eurot. Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kannab igakuiselt lapse kulusid vahetult arvestuslikult summas eurot 113,06 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 172,03 euro ulatuses (285,09 - 113,06).
  3. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek koosneb töötasust, autokompensatsioonist, erinevatest hüvitistest. Kostja arveldusarvele tehakse regulaarselt sularahasissemakseid ning kolmandad isikud kannavad kostjale igakuiselt erinevates summades raha. Kostja ei ole vaatamata kohtu poolt istungil antud selgitustele toonud esile oma majandusliku seisundiga seonduvaid asjaolusid – kostja sissetulek, väljaminekud, kohustused, vara. Kostja on esitanud hulganisti tõendeid, kuid ei ole neid asjaoludega sidunud. Kohus ei pea ega tohi asuda tõenditest asjaolusid otsima, kostja ülesanne on esile tuua asjaolud ning 9
(12)need tõenditega siduda. Kuivõrd kohtule nähtub, et kostja on stabiilne sissetulek ning kostja pangakontod ei ole arestitud, eeldab kohus, et kostjal on olemas majanduslik võimekus tasuda hagejale elatist vähemalt seadusest tulenevas miinimummääras. Hageja ei ole kostja sissetulekute ja väljaminekute (s.o majandusliku seisundi) osas vastuväiteid esitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 31. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 172,03 eurot ühes kalendrikuus alates 30.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 32. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hageja ema N L-S pangakontole nr XXX.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 34.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot. Menetluskulude jaotus 35.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 36.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 10

(12)37. Hageja esindaja esitas 02.11.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 5,5h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kokku 550 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 38. Kostja hagejate menetluskuludele vastu ei vaielnud. 39.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 40. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 06.04.2020 kliendiga kohtumine, hagiavalduse koostamine 1,5h; 05.05.2020 kostja seisukohaga tutvumine ja vastuse koostamine 1,5h; 11.06.2020 kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine 1,5h; 14.09.2020 vastus koostamine 1h.
  2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas.
  3. Kokku loeb kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5,5h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 550 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot. 44.

§ 177lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele 11

(12)kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 45.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.