Obsah (5)

§ 424§ 4231§ 87§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6912 (20284000298) Kohtulahend Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsus G.S süüdi tun

§ 424

lg 1,

§ 4231

järgi.

§ 87

lg 1 p 7 alusel karistusest vabastamises ja mõjutusvahendi kohaldamises teha üldkasulikku tööd 60 tundi, tähtajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik Marit Alljärv, kohtuistungil asenduskriminaalhooldusametnik Terje Kaldma Süüdimõistetu G.S (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxxxx xx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras) Asja arutamise kuupäev 17.08.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja

§ 87lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.Sle määratud mõjutuvahendi liigi muutmiseks. 2. Määrata

§ 87

lg 4 ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel G.Sle täiendav kohustus - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida ravi.

1. Välja mõista G.Slt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates, kohustada G.S tasuma iga kalendrikuu 25-ndaks kuupäevaks menetluskulu osa 64 (kuuskümmend neli) eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700056995 ning selgituse “nr 1-20-6912, menetluskulu, G.S“.
2. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 192 eurot (s.h käibemaks 32 eurot) vandeadvokaat Otto Preemile tema poolt G.Sle kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
4. G.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega

§ 424

lg 1 ja

§ 4231

järgi.

§ 87

lg 1 p 7 alusel, arvestades G.S kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastati G.S karistuse kandmisest ning kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit – kohustust teha üldkasulikku tööd 60 tundi ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on G.S kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati G.Sle lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrati G.Sle lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustati G.S ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, osalema Lõuna Ringkonnaprokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud konsultandi Getter Tähe poolt läbiviidavatel struktureeritud vestlustel (Posti 22, Viljandi; Tel xxxxxxxxx) konsultandi poolt ette määratud aegadel.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu G.S kohta. Ettekandest nähtuvalt G.S ei ole seisuga 13.07.2021 asunud üldkasulikku tööd tegema. Samuti on rikkunud korduvalt nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esmakohtumine toimus 12.01.2021 kriminaalhooldusosakonnas G.S ning tema ema H.Sga. Isikutele selgitati üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused, kontrollnõuete olemust ning täitmise korda. Lisaks anti informatsiooni, millised on täitmata jätmisega kaasnevad tagajärjed. Isikud kinnitasid arusaamist allkirjadega. Esmakohtumisel ei koostatud ajakava töötamiseks, kuna Viljandi linnas ei olnud vabasid töökohtasid. Lepiti kokku, et G.S tuleb registreerimisele 29.01.
2. 28.01.2021 toimus telefoni vestlus isiku ema H.Sga, kelle sõnul on perekonnal olnud kontakt COVID-19 haigestunuga. Lepiti kokku, et vajalik on perearsti poole pöördumine, tema juhiste järgimine ning vastavate tõendite esitamine kriminaalhooldusametnikule. Telefonivestlusel lepiti kokku, et G.S tuleb registreerima 8.02.
3. 8.02.2021 toimus registreerimine, G.S ei olnud pöördunud arsti poole ning tal ei olnud esitada dokumenti, mis kinnitaks telefonivestlusel väljatoodud põhjust registreerimisaja muutmiseks. Sel kohtumisel koostati ka esimene ajakava Viljandivarjupaikade MTÜ-s töötamiseks 25.02.2021 ja 26.02.
4. Mõlemale päevale planeeriti töötamine neljaks tunniks. 25.02.2021 kontakteerus telefoni vahendusel kriminaalhooldusametnikuga H. S, kelle sõnul on poeg olnud uuesti lähikontaktis COVID-19 haigestunuga. Ametnik andis informatsiooni, et 2 vajalik on perearsti poole pöördumine ning tema poolsete juhiste järgimine. Lisaks tuletati meelde, et perearsti poole pöördumine ning vastavate dokumentide/tõendite võtmine on vajalik, vastasel korral ei ole tööle mitte minemine põhjendatud. Lepiti kokku uue kohtumise kuupäev, so 10.03.
5. 10.03.2021 ilmus isik määratud ajal registreerimisele, ta ei esitanud dokumenti, mis tõendaks varasemalt H.S poolt öeldud informatsiooni. Ennem seletuskirja kirjutamist uuris G.S ametnikult, millega seoses ema oli põhjendanud tema tööle mitte minemist. Sel kohtumisel korrati isikule veelkord lihtsustatult üldkasuliku töö tegija õiguseid ja kohustusi. Lisaks koostati ajakava märtsikuuks tundide tegemiseks Viljandi Pauluse koguduses. Töökoha valikult lähtuti vabade töökohtade olemasolust ning isiku soovist. Planeeriti töötamine 15 tunniks. 31.03.2021 määratud registreerimisele G.S ei ilmunud, mitte ilmumisest ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku. Ametnik võttis isikuga telefoni vahendusel ühendust ning leppis kokku uue registreerimise kuupäeva, so 8.04.
6. 8.04.2021 ilmus G.S määratud ajal registreerimisele. Saadud arvestuslehe kohaselt ei täitnud G.S ajakava. Isikult võeti seletus mitteilmumiste kohta ning üldkausliku töö ajakava mittetäitmise kohta. Registreerimise ajal kontrollitud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid, tulemused olid negatiivsed. Vestlusel keskendus ametnik isiku motivatsiooni tõstmisele, arutati tema tööoskuste üle ning G.S oli väljendas sõnaliselt motivatsiooni tööle asumiseks Varjupaikade MTÜ-sse. Samal kuupäeval koostati ajakava 15 tunni tegemiseks. Saadud arvestuslehe kohaselt ei täitnud isik ajakava. Järgmisele kohtumisele 3.05.2021 isik ei ilmunud, mitte ilmumisest ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku. Seoses G.S ametniku viibimisega töölt eemal toimus H.Sga telefoni vestlus 26.05.2021, kelle sõnul poeg kodus ei viibi, on Lõuna-Eestis vanavanemate juures abiks. H.Sga räägiti poja elukorraldusest, toimunud rikkumistest ning võimalikest edasistest sekkumistest. H.S sõnul ei kuula G.S teda ning ema ei suuda poega motiveerida üldkasulikku tööd tegema hakata. Telefonivestlusel lepiti kokku ka uus registreerimisaeg, s.o 27.05.2021 kell 14:
7. 27.05.2021 tuli G.S registreerimisele. Kontrollitud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tulemus negatiivne. Kohtumisel võeti seletus eelnevalt toimunud rikkumiste kohta. G.Sle selgitati uuesti kohustust teha üldkasulikku tööd ning järgida kontrollnõudeid. Isik kinnitas ametnikule, et soovib jätkata üldkasuliku tööga. Sel kohtumisel ei koostatud uut ajakava, ametnik andis isikule suunise tööandjaga, Varjupaikade MTÜ, kontakti võtta ning uurida võimalusi töötamiseks. 01.06.2021 määratud registreerimisele isik ei ilmunud. Samal kuupäeval, peale registreerimisaega helistas G.S kriminaalhooldusametnikule ja teavitas, et tal on angiin. Isik väitis, et perearstile läheb 2.06.
8. Telefonivestlusel lepiti kokku, et isik tuleb registreerimisele ning ajakava koostamisele 10.06.2021, kaasa võtma peab arstitõendi. 10.06.2021 isik ei ilmunud registreerimisele. Isikule edastati kutse elukoha aadressile. Kutses märgitud kuupäeval 16.06.2021 toimus registreerimine. G.S väitis, et arstitõendi, mis kinnitab tema haigestumist, unustas ta koju. Ametnik saatis isiku koju tõendile järgi. Tõendi kohaselt: „Pt oli enda sõnul angiinis 24.05.2021, meie poole ei pöördunud selle haigusega. Täna tuli selle kohta tõendit saama, mida ei väljastata“. Peale seda võttis ametnik isikult seletuse, mille kohaselt ei ilmunud G.S 01.06.2021 registreerima, kuna unustas. 10.06.2021 registreerimisele mittetulemist põhjendas G.S hirmuga, mida ta ametnikule täpsemalt seletada ei soovinud. Ametnik andis teada, et G.S ei täida kohtupoolt pandud nõudeid ja tema suhtes on koostamisel erakorraline ettekanne. Isikule oli see arusaadav. Registreerimise ajal kontrolliti ka kohutust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, tulemus oli negatiivne. Järgmistele planeeritud kohtumistele isik ilmunud ei ole: 22.06.2021; 29.06.2021 ja 7.07.
9. 27.06.2021 toimus etteteatamata kodukülastus isiku elukohta. Kodukülastuse ajal kontrolliti kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Tulemused olid negatiivsed. Kodukülastuse ajal viibis kodus lisaks G.Sle ka tema ema H.S, kellega kriminaalhooldusametnik vestles kohtuotsuse täitmisest ning antud teada, et koostamisel on erakorraline ettekanne. H.S sõnul on pojal vaimse tervisega seotud probleeme. Ta on pojale määranud kohtumise psühhiaatri juures 19.07.
10. H.S sõnul on poja vaimse tervise seisund 3 põhjuseks, miks üldkasuliku töö tunnid on tegemata ja registreerimiskohustuse rikkumised on toimunud. G.Sle määrati kohustus

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustades teda ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, osalema Lõuna Ringkonnaprokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud konsultandi Getter Tähe poolt läbiviidavatel struktureeritud vestlustel konsultandi poolt ette määratud aegadel. 29.06.2021 sai kriminaalhooldusametnik G. Tähelt informatsiooni, mille kohaselt on G.Sga toimund üks vestlus silmast-silma 09.02.

1. Alates märtsikuust toimusid kohtumised seoses COVID-19 levikuga telefonivahendusel. G. Tähe teatisest ilmneb, et G.S oli koostöö valmis kuni 12.04.
2. Peale seda ei ole temaga kontakti saadud, ametnik on korduvalt helistanud nii G.Sle kui tema emale ja leppinud kokku vestluste aegasid. Vestlustele G.S ilmunud ei ole. 15.07.2021 Karistusregistri andmetel ei ole isik üldkasuliku töö sooritamise perioodil toimepannud uusi süütegusid. G.S ei täida kohtotsust: ta ei tee üldkasulikku tööd, ei käi korrapäraselt registreerimas ning ei osale G. Tähe poolt planeeritud vestlustel. Enda käitumisega on G.S näidanud, et ta ei võta talle määratud karistust tõsiselt ning ei ole olnud senini valmis tegema enda elustiilis muudatusi. G.S poolt toodud põhjendused toimepandud rikkumiste selgitamiseks on vastuolulised ning ta ei ole esitanud ametnikule ühtegi dokumenti, mis kinnitaks tema poolt öeldut. Kriminaalhooldusametnik on saanud informatsiooni isiku ema H.S käest seoses G.S vaimse tervise probleemidega. Seoses sellega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku muuta isikule määratud mõjutusvahendi liiki ja juhul kui G.S annab enda nõusoleku, kohustada isikut pöörduma psühhiaatri poole vaimse tervise hindamiseks ning vajadusel ravi läbimiseks.
3. Kohtuistung 17.08.2021 Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande juurde ja taotles määrata G.Sle täiendav kohustus pöörduda psühhiaatria vastuvõtule ja vajadusel läbida ravi. Süüdimõistetu G.S avaldas, et ei oska põhjuseid nimetada, miks ta ei ole temale pandud kohustusi täitnud. Ta ei oska öelda, mis temaga lahti on. Unustamine on tal jätkuvalt probleemiks. Psühhiaatri juurde konsultatsioonile minemisega ta on nõus. Usub, et hakkab kohustusi täitma ja on valmis töö lõpuni tegema. Süüdimõistetu kaitsja hinnangul on G.S arusaamisvõime üpris kesine ja see ei vasta 18-aastase nooruki tavalisele tasemele. Selle puuduse põhjuseks on kaitsja hinnangul G.Sl diagnoositud psüühikahäire, mis vajab ravi. Kohtuotsusega määratud kohustuste täitmine ei ole ebaõnnestunud, kuna oluline on, et G.S on täitnud kahte kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Neid kahte kohustuse täitmist on tema puhul korduvalt kontrollitud ka koduse külastuse käigus ja ühtegi minetust ei ole. Erakorraline ettekanne on põhjendatud, mida G.S ise hinnata ei oska. G.S ema oli ka seisukohal, et noormees vajab psühhiaatrilist ravi ja ilma selleta jääb kohustuste täitmine raskeks. Kaitsjal on G.S emaga kokkulepe, et G.S vajab pidevat suunamist ja järelvalvet ja ilma selleta asi edasi ei liigu. Ema lubas tagada oma võimete piires, et isik jõuaks käitumiskontrolli ja seetõttu toetab kaitsja ettepanekut ja

§ 87

lg 4 lubab lisakohustuse määramist.

§ 75

lg 2 p 5 mõttes saab määrata lisakohustuse alluda vajadusel vastavale ravile, mis eeldab inimese nõusolekut. Seda nõusolekut on G.S väljendanud. II Kohtu põhjendused KrMS § 430 kohaselt Karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise 4 mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega tunnistati G.S süüdi

§ 424

lg 1 ja

§ 4231

järgi.

§ 87

lg 1 p 7 alusel, arvestades G.S kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastati G.S karistuse kandmisest ning kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit – kohustust teha üldkasulikku tööd 60 tundi ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati G.Sle lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrati G.Sle lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustati G.S ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, osalema Lõuna Ringkonnaprokuratuuri alaealistele spetsialiseerunud konsultandi Getter Tähe poolt läbiviidavatel struktureeritud vestlustel konsultandi poolt ette määratud aegadel.

§ 87

lg 7 kohaselt arvestades alla kahekümne ühe aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle

§ 87lõike 1 punktides 2–8 ja 10 sätestatud mõjutusvahendeid.

Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et G.S ei ole seisuga 13.07.2021 asunud tegema üldkasuliku töö tunde, mis on talle kohtuotsusega mõjutuvahendina määratud. Samuti on G.S korduvalt rikkunud nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakond registreerimisele. Lähtudes kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil on kohtu hinnangul tõendatud, et G.S on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning määratud 60 üldkasuliku töö tunnist on sooritatud vaid 5 tundi. Samuti on läbi viimata lisakohustusena määratud vestlused, kuna G.S ei ole kohale läinud. G.S 10.03.2021 antud kirjalikust seletusest nähtub, et rikkus 08.01.2021 registreerimiskohustust seoses haigusega. Tal oli köha ja nohu, aga arsti poole ei pöördunud (tl 75). 10.03.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendas G.S üldkasuliku töö mitte tegemist 25.02.2021 ja 26.02.2021 sellega, et käis venna sünnipäeval ja vennanaisel oli COVID-19 ning seetõttu oli lähikontaktne. Arsti poole ei pöördunud (tl 78). 08.03.2021 registreerimiskohustuse rikkumist põhjendas G.S 10.03.2021 antud kirjalikus seletuses unustamisega, viibis sel päeval sõbral abis (tl 79). 27.05.2021 antud kirjalikus seletuses on G.S põhjendanud, et ei ilmunud 03.05.2021 registreerimisele kuna unustas kogemata ja teavitamine läks meelest (tl 80). Materjalidest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks kuidagi G.S rikkumisi õigustada ning kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusalune on rikkumised toime pannud tahtlikult. 5 Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku G.Sle määratud mõjutusvahendi liigi muutmiseks. Oma nõusolekut psühhiaatri poole pöördumiseks on G.S kinnitanud kohtuistungil. See näitab, et ta on mõistnud temal esineva probleemi tõsidust ja soovib enda elustiili muuta. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga ja peab põhjendatuks muuta G.Sle määratud mõjutuvahendi liiki ning määrata

§ 87

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 5 alusel G.Sle täiendav kohustus - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida ravi. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena (KrMS § 45 lg 2 p 1). Vastavalt KrMS § 43 lg 2 p 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. G.S kaitsja vandeadvokaat Otto Preem on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on G.Sle kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust summas 192 eurot (s.h käibemaks 32 eurot) Kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.Slt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 192 eurot riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võttes arvesse asjaolu, et G.S on saanud käesoleval aastal täisealiseks, tal osaline töövõime ja ta hetkel ei tööta, võimaldab kohus G.Sl tasuda menetluskulud osamaksetena 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6