1-21-1544/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1544 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Anti Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Anti Annuk isikukood: 39303276828; elukoht: xxxxx-xxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Anti Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Anti Annukile katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 26.03.
5. a otsusega tunnistati Anti Annuk süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Annuki liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Annukil tuleb ära kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. A. Annuk pidi kohe ära kandma 5 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 30.12.
6. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui A. Annuk ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest, registreerib end 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist psühhiaatri vastuvõtule, allub ettenähtud ravile ja osaleb 1 kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.05.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.03.2021 ja lõpeb 26.09.
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 17.08.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata A. Annukile mõistetud vangistus täitmisele, sest A. Annuk rikkus 14.07.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
10. A. Annuki kriminaalhooldus algas 18.05.2021, ta vabanes šokivangistusest 28.05.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 03.06.
11. A. Annuk on täitnud ravikohustust nõuetekohaselt ning pöördus 08.07.2021 ja 02.08.2021 psühhiaatri vastuvõtule. Uus aeg on septembris. Samuti on A. Annuk planeeritud osalema sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid seni pole Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduses grupitunde toimunud. A. Annukil on osaline töövõime ja ta on Töötukassas töötuna arvel. 2.
12. A. Annuk on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle 02.08.2021 esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel rikkus A. Annuk 09.08.2021 alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Samuti tegi kriminaalhooldusametnik Politsei- ja Piirivalveametile järelpäringu ning Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.
13. a vastusest nähtuvalt on A. Annuk puutunud katseajal politseiga kokku 5 korda. Sealhulgas oli A. Annuk 14.07.2021 alkoholi tarvitanud ning on korduvalt ähvardanud oma elukaaslast ja olnud vägivaldne. 2.
14. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses tunnistas A. Annuk, et tarvitas 14.07.2021 alkoholi koos sõbranna ja tema tuttavaga. A. Annuk on kriminaalhooldajagale tunnistanud alkoholisõltuvust ja öelnud, et kui ta juba veidi tarbib, ei saa enam pidama. Ning kui kuskil alkoholi pakutakse, on tal raske keelduda. A. Annuk teadvustab alkoholi oma põhilise riskitegurina, kuid esitab sõltuvust kui pehmendavat asjaolu. A. Annuki motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks on näiline. A. Annuk eitas elukaaslase ähvardamist ja vägivalla kasutamist ning väitis, et tegemist on elukaaslase väljamõeldisega. Kuigi A. Annuki elukaaslane ütles kriminaalhooldajale samuti, et oli ise joobes, A. Annuki peale pahane ja tegi valeväljakutse, ei kõla need selgitused usutavalt. Pigem soovib elukaaslane A. Annukit kaitsta. 2.
15. A. Annukile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. A. Annuk ei järgi tingimisi vangistusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldus on kestnud lühikest aega, kuid A. Annuk on juba korduvalt toime pannud eriliigilisi rikkumisi. Samuti on A. Annuk mitu korda politseiga kokku puutunud ja on viiteid kuriteo tunnustega käitumisele. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et edasine kriminaalhooldus kulgeb probleemideta ning et A. Annuki käitumine ja hoiakud muutuvad.
16. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja selgitas täiendavalt, et pärast erakorralise ettekande esitamist püüdis ametnik
17. ja 31.08.2021 kontrollida alkoholi tarvitamise keelu järgimist, kuid see ei õnnestunud, sest A. Annuk ei viibinud kodus ja tema telefon oli välja lülitatud. A. Annuk selgitas 02.09.
18. a kohtumisel, et telefon oli katki, ning lubas soetada uue telefoni ja olla edaspidi kättesaadav. 10.09.2021 õnnestuski alkoholi tarvitamist kontrollida. Kriminaalhooldaja teada pole vägivallaga seoses A. Annuki suhtes kriminaalmenetlust alustatud. Vaatamata eeltoodule, tuleb A. Annukile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. A. Annukil on olnud võimalik ka varasemate aastate jooksul alkoholisõltuvuse vastasele ravile pöörduda, kuid see muutub alati 2 aktuaalseks alles siis, kui on reaalne oht, et vangistus pööratakse täitmisele. Samuti pandi süüdimõistva kohtuotsusega A. Annukile kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja juhul, kui A. Annuk tunneb, et alkohol on tema põhiline probleem, oleks põhirõhk võinud olla suunatud sellele. A. Annuk tunnistab, et on sõltlane, kuid statsionaarne ravi oleks võinud varem kõne alla tulla. Ta astub neid samme alles siis, kui olukord on üsna käest läinud. Katseaeg kestab veel üle 2 aasta ja kriminaalhooldaja ei usu, et A. Annuk läbib selle edukalt.
19. A. Annuk ütles kohtuistungil, et soovib katseaja edukalt läbida ja palus veel mõnd võimalust, näiteks minna alkoholiravile. Ta helistas Raja 31, aga seal on nii pikad järjekorrad, et ta suunati Võru Haiglasse. Erakorralises ettekandes kirjeldatud asjaolud vastavad tõele ning A. Annuk tarvitas 14.07.2021 koos sõbranna ja tema tuttavaga alkoholi. A. Annuk ei osanud kohtuistungil selgitada, miks ta vaatamata alkoholi tarvitamise keelule nii käitus. Nii kui A. Annuk õlled sisse saab, siis ta enam ei lõpeta. Kui A. Annuk tarvitab, siis ta jääbki tarvitama ja nii mitu-mitu päeva järjest. Ta ei tea, kuidas sellega hakkama saada. A. Annuki tutvusringkonnas ja pereliikmete seas pole alkoholi liigtarvitajaid ega kriminaalkorras karistatud isikuid. A. Annuk käis 06.09.2021 psühhiaatri vastuvõttudel, jätkab seal käimist ja uus aeg on oktoobri alguses. A. Annuk käib psühhiaatri juures närvilisuse ja alkoholisõltuvuse tõttu. Psühhiaater määras talle rohtusid, kuid A. Annuk ei võta enam rahusteid ega unerohtu, sest on muutunud viimase 2-3 nädalaga hästi rahulikuks. Samuti soovitas psühhiaater A. Annukil helistada Raja tänavale. Raja tänavalt öeldi, et neil on pikad järjekorrad ja et tuleb helistada Võru Haiglasse. A. Annuk soovis enne kohtuistungit haiglasse statsionaarsele ravile minna, kuid järjekorrad on liiga pikad. Võru Haiglast lubati A. Annukiga ühendust võtta. A. Annuk leiab, et talle on vaja statsionaarset haiglaravi, ja on ravile allumisega nõus. Katseaeg kestab veel üle 2 aasta ja ta on kriminaalhooldajaga rääkinud, et ehk saab tablette, mis võtavad alkoholinälga vähemaks, ja A. Annuk võib panna ka ampulli. Siis on kartus, et ei tohi alkoholi tarvitada. A. Annuk pole katseajal elukaaslast ähvardanud ega tema vastu füüsilist vägivalda kasutanud. A. Annuk oli elukaaslasega nendel kordadel tülis, elukaaslane oli alkoholijoobes, kutsus politsei ja A. Annuk lahkus elukaaslase juurest enne politsei saabumist. A. Annuk ei oska öelda, miks elukaaslane tema peale valetas ja tegi valeväljakutseid. A. Annuki teada pole vägivallaga seoses kriminaalmenetlust alustatud. Kohtu seisukoht
20. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
21. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja A. Annuki selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 14.07.
23. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 23:07 Võru maakonnas Orava külas Solda tee 6 indikaatorvahendiga A. Annuki joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja 3 A. Annuki ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,47 milligrammi alkoholi (tl 4). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis A. Annuk, et tarvitas alkoholi koos sõbranna ja tema tuttavaga (tl 5). Kohtuistungil tunnistas A. Annuk alkoholi tarvitamist ega osanud selgitada, miks ta vaatamata alkoholi tarvitamise keelule nii käitus. Nii kui A. Annuk õlled sisse saab, siis ta enam ei lõpeta. Kui A. Annuk tarvitab, siis ta jääbki tarvitama ja nii mitu-mitu päeva järjest. Ta ei tea, kuidas sellega hakkama saada.
24. Kohus märgib, et sisuliselt põhjendab A. Annuk alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tõsise alkoholisõltuvusega. Kuigi alkoholisõltlasele võib alkoholi tarvitamisest hoidumine olla üle jõu käiv kohustus, ei väära see vajadust hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla. Järelikult juhul, kui kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu pole võimeline täitma tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikke kohustusi ja vabaduses viibimise tingimusi, tuleb kaaluda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Arvestades eelnevat, polnud A. Annukil KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse eiramiseks mõjuvat põhjust. Kuna A. Annuk teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
25. Siiski ei õigusta eelnev veel A. Annukile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et A. Annuk vabanes Tartu Maakohtu 26.03.
26. a otsusega mõistetud 5-kuulise šokivangistuse kandmiselt 28.05.2021, käesoleva määruse tegemise ajaks on kriminaalhooldus kestnud peaaegu 4 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. A. Annuk ei ilmunud 20.,
27. ja 30.07.2021 (s.o ca 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kolm korda mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 02.08.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 8). Seejärel tarvitas A. Annuk 09.08.2021 (s.o 1 nädal pärast esimest hoiatust) alkoholi, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 16.08.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 10). Praeguses asjas selgus, et A. Annuk tarvitas alkoholi ka 14.07.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust enne muude rikkumiste toimepanemist). Kuigi Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.
28. a vastusest nähtuvalt on katseajal pöördutud A. Annuki suhtes politsei poole 3 korda (s.o 03.07.2021, 14.07.2021 ja 07.08.2021) (tl 12-12 pöördel), eitas A. Annuk kohtuistungil elukaaslase ähvardamist ja füüsilise vägivalla kasutamist. Pidades silmas, et A. Annuki suhtes pole ühegi väljakutsega seoses kriminaalmenetlust alustatud, ei nõustu kohus kriminaalhooldusametnikuga, et A. Annuk on katseajal toime pannud kuriteo tunnustega tegusid. Seega on A. Annuk käitunud pärast kriminaalhooldusametniku teist hoiatust (s.o ca viimase 1 kuu jooksul) nõuetekohaselt ja täitnud kõiki kohustusi.
29. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et A. Annuk rikkus vaatamata 5-kuulisele šokivangistusele ajavahemikus 14.07.2021-09.08.2021 (s.o ca 1 kuu jooksul) 5 korda katseaja nõudeid ̶ jättis 3 korda mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata ja tarvitas 2 korda alkoholi. Samas on ta ilmunud enne ja pärast registreerimiskohustuse rikkumisi kõikidel ülejäänud kordadel kokkulepitud ajal registreerimisele, täidab nõuetekohaselt süüdimõistva kohtuotsusega pandud ravikohustust ja käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel ega ole pärast kriminaalhooldusametniku teist kirjalikku hoiatust ühtki uut rikkumist toime pannud. Seega pole A. Annuki näol tegemist isikuga, kes ignoreerib kriminaalhooldaja hoiatusi. A. Annuki pingutused kinnitavad tema soovi läbida katseaeg edukalt.
30. Kohtuistungil põhjendas A. Annuk alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi tõsise alkoholisõltuvusega. Nii kui A. Annuk õlled sisse saab, siis ta enam ei lõpeta. Kui A. Annuk tarvitab, siis ta jääbki tarvitama ja nii mitu-mitu päeva järjest. Ta ei tea, kuidas sellega hakkama saada. A. Annuk soovib katseaja edukalt läbida ja palus veel mõnd võimalust, näiteks minna alkoholiravile. TA soovis juba enne kohtuistungit minna haiglasse statsionaarsele ravile, kuid 4 järjekorrad on liiga pikad. A. Annuk leiab, et talle on vaja statsionaarset haiglaravi, ja on ravile allumisega nõus. Samuti on ta kriminaalhooldajaga rääkinud, et ehk saab tablette, mis võtavad alkoholinälga vähemaks, ja A. Annuk võib panna ka ampulli.
31. Arvestades eelnevat, möönab kohus, et A. Annukil on tõsine alkoholiprobleem, ta ei suuda alkoholi tarvitamist lõpetada ja ta vajab alkoholist loobumiseks kohest kõrvalist abi. Kuna A. Annuk on käinud pärast šokivangistusest vabanemist regulaarselt psühhiaatri vastuvõttudel ja jätkab seal käimist, on ta asunud oma alkoholisõltuvusega tegelema, kuid ainuüksi sellest pole katseaja tingimuste täitmiseks piisanud. Pidades silmas, et A. Annuk soovib minna haiglasse statsionaarsele alkoholisõltuvuse vastasele ravile, ja on sellega seoses haiglaga ühendust võtnud, tuleb kohtu hinnangul A. Annukile selleks võimalus anda. Asjaolu, et A. Annukil oleks olnud soovi korral juba varem võimalik alkoholisõltuvusega tõsisemalt tegeleda ja lisaks psühhiaatri vastuvõttudel käimisele täiendavaid samme astuda, ei kummuta ülal toodud mõttekäiku. Kriminaalhoolduse eesmärk on muu hulgas toetada süüdimõistetu püüdlusi riskikäitumisest loobuda ja vajadusel tugevdada tema motivatsiooni. A. Annuk kinnitas kohtuistungil, et on nõus ravile alluma. Kuna ravi avaldab mõju pikema aja jooksul, on võimalik, et A. Annuk suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui ta jätkab alkoholivastast ravi.
32. Andmaks A. Annukile veel ühe võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma käitumist piisavalt muutma ja võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma, paneb kohus talle KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel katseajaks täiendava kohustuse pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Juhul, kui A. Annuk ei täida ravikohustust või paneb toime kas või ühe muu rikkumise, võib kohus pöörata kriminaalhooldusosakonna uue erakorralise ettekande alusel A. Annukile määratud vangistuse täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5