← Eesti

2-20-16353/25

Obsah (7)§ 429§ 432§ 168§ 162§ 150§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16353 Tsiviilasi OÜ Kuldrebane hagi P. A. , P. P. , A. P.

) § 168 lg-te 5 ja 6 või § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

  1. Kostjatel ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. Kostjad ei soovi menetluskulude väljamõistmist hagejalt. KOHTU SEISUKOHT
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumise tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagist loobumise avalduses kinnitanud, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. 6.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist

§ 168lg-tes 4 ja 5 kirjeldatud olukordadega.

Selliselt ei saa asuda seisukohale, et hageja on loobunud oma hagiga taotletud eesmärgist, saades aru nõude perspektiivitusest. Samas ei saa asuda ka seisukohale, et kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja avaldusest nähtuvalt müüs ta oma mõttelise osa kostjale II. 7. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg-t 4 (vt nt Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).

§ 162

lg 4 võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades seda, et tegemist on kaasomandi jagamise vaidlusega ning hageja loobus hagist seetõttu, et ta müüs oma mõttelise osa kinnistust kostjale II, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Eelnev tähendab, et hageja ei pea kostjatele menetluskulusid hüvitama ega kostja ei pea hagejale menetluskulusid hüvitama. 8.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hageja taotluse alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 150 eurot). 9.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.