Obsah (7)

§ 326§ 371§ 323§ 659§ 171§ 178§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6874 Kohtuasi

§ 326alusel selle jätmisega kostja postkasti aadressil XXX, Tallinn.

Maakohus märkis, et kohtul ei ole põhjust kahelda, et töövaidluskomisjoni otsus oli kostjale kätte toimetatud selliselt, et saajal oli võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohus leidis, et kostja on esitanud avalduse

1. märtsi
2. a töövaidluskomisjoni otsuse 4-1/73/21 läbivaatamiseks hagimenetluses hilinemisega, sest töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud 30-päevane tähtaeg on möödunud ning nimetatud otsus on jõustunud. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 4 alusel, sest kohtueelse menetluse lahend on jõustunud 13.

aprillil

1. a. Määruskaebus
2. Kostja palub määruskaebuses see rahuldada ja tühistada Harju Maakohtu
3. mai
4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-6874, millega kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Kostja palus saata asja kostja taotluse lahendamiseks ja hageja X töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks maakohtule tagasi. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Esiteks osutas kostja sellele, et maakohtul ei olnud alust

§ 371

lg 1 p 4 järgi kostja taotluse menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd kostja ei esitanud kohtule mitte hagi, vaid tegemist on hagi menetlusse võtmisele eelneva toiminguga, s.o kostja TvLS § 58 lg 4 järgse taotluse lahendamisega.

1. Teiseks leidis kostja, et töövaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud, millele viitab asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-21-6706 on algatatud menetlus, kus kaebetähtaega kontrollitakse. Kostja märkis, et juhul, kui Harju Maakohtu
2. mai
3. a kohtumäärus jääb jõusse ning tsiviilasjas nr 2-21-6706 tuvastatakse, et töövaidluskomisjoni otsus ei olnud
4. aprillil
5. a jõustunud, ei saaks kostja hiljem kaebetähtaja möödumise tõttu töövaidlusasja läbivaatamist nõuda. 2 2-21-6874
6. Lisaks tõi kostja välja, et töövaidluskomisjonilt saadud menetlusdokumendi väljastusteate järgi ei ole otsust
7. märtsil
8. a kostjale toimetatud, väljastusteatel on postiasutuse
9. märtsi
10. a pitsatijäljend. Niisiis on töövaidluskomisjoni selgituste ja väljastusteate vahel vastuolu. Samuti ei ole töövaidluskomisjon avaldanud, et töövaidluskomisjoni otsust ei olnud võimalik toimetada

§ 323lg 1 järgi muule isikule või et seda oleks üldse kaalutud.

Määruskaebuse kohaselt oli menetlusdokumendi väljastusteatel märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel kostja kontor avatud, seega oleks saanud otsuse üle anda kostja töötajatele, mida aga ei tehtud. Kostjale teadaolevalt ei ole temale püütud töövaidluskomisjoni otsust üle anda ning samuti ei ole seda jäetud kostja postkasti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659, § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 10. Maakohus jättis kostja taotluse X töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse mh, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 11. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei saanud keelduda kostja taotluse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 4 alusel, kuna kohtule ei esitatud hagi, vaid tegemist oli Tv

LS § 58 lg 4 järgse taotlusega. Arvestades, et

§ 371

lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud, on kolleegiumi hinnangul osundatud säte kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. Arvestades, et TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigustlõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise, on maakohus õigesti kontrollinud, kas TvLS § 58 lg 4 järgse taotluse esitamise tähtaeg on möödunud või mitte (vt

K II, § 371 kommentaar, p 3.3.4.

1. a).
2. Töövaidluskomisjon tegi
3. märtsil
4. a töövaidlusasjas nr 4-1-/72/21 otsuse, millega rahuldas X avalduse ja mõistis Y OÜ-lt tema kasuks välja töötasu (lisatasu
5. a detsembri eest) 909 eurot. Kostja esitas taotluse X töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses kohtule
6. aprillil
7. a. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et töövaidluskomisjoni otsuse saab lugeda kättetoimetatuks TvLS § 24 ja

§ 326alusel 12. märtsil 2021 postkasti panekuga, mistõttu on kostja Tv

LS § 58 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja mööda lasknud ja töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Seega on uuesti kohtusse pöördumine välistatud ja maakohus jättis õigesti kostja taotluse menetlusse võtmata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et täitmata olid tingimused

§ 326

kohaldamiseks.

§ 326

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse 3 2-21-6874 dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

§ 326

lg 2 järgi on kättetoimetamine lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.

1. Vaidlust ei ole, et kostja äriregistrisse kantud asukoha aadress on XXX, Tallinn. Tulenevalt ÄS § 34 lg 2 I lausest kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Lisaks on Riigikohus korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani (RKHKm
2. märts
3. a, nr 3-3-1-100-10, p 16). Vaidlusaluse töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamiseks võis postiteenuse osutaja

§ 326

lg 2 eelduste täitmisel jätta töövaidluskomisjoni otsuse XXX, Tallinn juurde kuuluvasse postkasti. Määruskaebusele lisatud menetlusdokumendi väljastusteate kohaselt üritati kostjale menetlusdokumenti üle anda 8. märtsil 2021. a kell 10:00 ning 12. märtsil 2021. a kell 13:40. Seega on täidetud

§ 326

lg-s 2 sätestatud eeldus, et menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega arvestades ka seda, et äriühingu puhul on põhjendatud üritada dokumenti kätte toimetada tööaja piires. Menetlusdokumendi

§ 326

tingimustel saaja postkasti jätmiseks pidi postiteenuse osutaja menetlusdokumendi üle andma ka kostja töötajatele, kui need viibisid kostja äriruumis. Kostja märgib, et

1. märts
2. a ja
3. märts
4. a olid tööpäevad, mil kostja kontor oli avatud ja töötajad menetlusdokumendi väljastusteatel märgitud kellaaegadel kohal. Samas ei ole kostja oma väidet tõendanud ega ka kuidagi põhistanud. Vaatamata sellele, et tegemist oli tööpäevadega, ei saa kohus eeldada, milline on kostja töökorraldus, st kes ja millal parasjagu kontoris viibis. Seega ei ole kostja menetlusdokumendi väljastusteates sisalduvat teavet ümber lükanud, sest kostja ei ole põhistanud, et tal on aadressil XXX, Tallinn kontor, kus viibivad püsivalt kohal kostja töötajad, kellele saanuks dokumendi üle anda.
5. Vastuseks kostja viidatud väidetavale vastuolule, et menetlusdokumendi väljastusteatest nähtuvalt toimus menetlusdokumendi teine kättetoimetamine
6. märtsil
7. a, kuid AS Eesti Posti pitsatijäljendilt nähtub
8. märts
9. a, selgitab ringkonnakohus, et viimase puhul on tegemist kuupäevaga, kui kohalik jaotuskeskus tagastas saatjale väljastusteate.
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seotud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 17.

§ 372lg 5 järgi saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 4