← Eesti

3-21-406/58

Obsah (12)§ 170§ 152§ 2§ 109§ 207§ 204§ 104§ 178§ 158§ 210§ 71§ 155

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-

§ 170lg 4, Ts

MS § 448 lg 6 ls 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2021 kaebuse, mis võeti menetlusse nõuetega tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) haldusmenetluses antud selgituste õigusvastasus, tühistada PPA 04.02.2021 otsus nr 15.3-3.1/292-2 kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse tagasivõtmise kohta ja kohustada PPA-d jätkama kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlust.
  2. Tallinna Halduskohus lõpetas 23.04.2021 määrusega

§ 152

lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse, sest PPA tunnistas 04.02.2021 otsuse kehtetuks ja uuendas 09.04.2021 kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluse. Halduskohus andis 23.04.2021 määrusega ühtlasi kaebajale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, mis seonduvad tähtajalise elamisloa taotluse ja sellega vahetult seotud muude taotlustega. 3-21-406 Lisaks tagastas halduskohus kaebuselt tasutud riigilõivu ja mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Halduskohtu määrus jõustus edasi kaebamata 12.05.

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule 24.05.2021 taotluse mõista PPA-lt kaebaja kasuks välja tõlkekulud 95 eurot. Taotlusele oli lisatud ATCG Tõlkebüroo OÜ 15.03.2021 arve nr INV-501367, millest nähtuvalt on kaebaja 15.03.2021 tasunud 95 eurot kirja inglise keelest eesti keelde tõlkimise eest.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2021 määrusega taotluse rahuldamata. Kaebaja on sisuliselt taotlenud

§ 170

lg 1 p 3 ja § 178 lg 3 alusel täiendava määruse tegemist, millega mõista PPA-lt täiendavalt välja tõlkekulud, mida kohus ei ole seni jaotanud. Kuna arve kuupäevaks on 15.03.2021 ja kaebaja esitas kaebuse eestikeelse tõlke kohtule 17.03.2021, on arvel märgitud tõlkekulu kantud praeguses kohtumenetluses.

§ 170

lg 5 kohaselt võis taotluse täiendava määruse tegemiseks esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai 23.04.2021 määruse kätte samal päeval ja seega tulnuks taotlus esitada hiljemalt 10.05.2021, kuid see esitati 24.05.

  1. Möödas on nii täiendava määruse tegemise taotluse esitamise tähtaeg kui ka kohtu omal algatusel täiendava määruse tegemiseks ettenähtud tähtaeg (20 päeva lahendi avalikult teatavaks tegemisest arvates). Kuigi kohus ei ole küsinud menetluse lõpetamise tagajärgede selgitamisel, kas kaebajal on muid menetluskulusid peale riigilõivude, siis esitatud tõlgete kvaliteeti arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et kaebaja võis kasutada tõlkimiseks professionaalset teenust ja kanda sellega seoses menetluskulusid. Kaebajale on antud ka riigi õigusabi ning toimikust nähtuvalt võttis advokaat tellimuse vastu 23.04.
  2. Riigi õigusabi osutavalt advokaadilt võib eeldada piisavaid teadmisi, et esitada õigeaegselt taotlus täiendava määruse tegemiseks või menetluskulude väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. X palub 07.06.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.05.2021 määrus ja rahuldada tema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Olukorras, kus halduskohus ei andnud pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ja sellele vastamiseks, ei saa menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja kuludokumentide esitamine olla võimalik vaid koos

§ 170

lg 1 alusel täiendava lahendi tegemise taotlusega.

§ 2

lg 6 ja

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb muu hulgas anda teisele poolele võimalus esitada menetluskulude taotluse suhtes oma seisukoht (vt ka K. Palm.

§ 109kommentaar – K.

Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2013, lk 406). Tegemist ei ole olukorraga, kus mõni taotlus oleks jäänud kohtulahendi resolutsioonis lahendamata (vrd Riigikohtu 23.03.2015 määrus nr 3-3-1-89-14), mistõttu ei saa kohaldada

§ 170

lg-t 1 (st halduskohus ei jätnud ühtegi taotlust lahendamata, vaid ta ei andnud kaebajale üldse võimalust menetluskulude väljamõistmise taotlust esitada).

ei reguleeri olukorda, kus kohus ei ole andnud võimalust esitada menetluskulude nimekirju, mistõttu tuleb kohaldada analoogiat tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p-ga 2 ja lg-ga 2 ehk kohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (vt ka U. Volens, S. Johanson. TsMS § 177 kommentaar – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 868–869).

ei näe ette, et poolel oleks kohustus esitada kirjalikus menetluses kohtule menetluskulude nimekiri mingiks kindlaks tähtajaks, mis ei ole kohtu poolt antud tähtaeg. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(4)3-21-406 6. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 170lg 4, Ts

MS § 448 lg 6), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustaja seisukohta. Seda muu hulgas põhjusel, et advokaat on määruskaebuses kinnitanud selle edastamist ka PPA-le. 7. Halduskohus ei ole 28.05.2021 määruses kahelnud, et ATCG Tõlkebüroo OÜ 15.03.2021 arve nr INV-50-1367 seondub halduskohtule 17.03.2021 esitatud kaebuse eestikeelse tõlkega. Halduskohus jättis 24.05.2021 taotluse rahuldamata põhjusel, et see oli

§ 170

lg 5 järgi esitatud hilinenult (taotlus täiendava määruse tegemiseks tulnuks esitada hiljemalt 10.05.2021). Määruskaebuses ei ole väidetud, et kaebaja puhul oleks esinenud mõjuv põhjus, mis õigustas taotluse esitamisega viivitamist, vaid kaebaja hinnangul tuleb olukord lahendada analoogselt TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 ja lg-ga 2, sest halduskohus ei ole enne menetluse lõpetamist andnud menetlusosalistele isegi võimalust esitada menetluskulude väljamõistmise taotlust. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja 24.05.2021 taotluse lahendamisel tuli

§ 178lg 3 alusel lähtuda täiendava otsuse tegemist puudutavatest sätetest. Kaebaja viide Ts

MS § 177 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 ei ole asjakohane, sest haldusasjades ei ole kohtul olnud kunagi võimalik jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramiseks eraldi lahendiga, vaid

§ 109

lg-st 2 tulenevalt peab halduskohus alati mõistma menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (vt ka

§ 158lg 5).

Õige on see, et enne

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist oleks halduskohus pidanud andma kaebajale võimaluse taotleda menetluskulude vastustajalt väljamõistmist ja vastustajale võimaluse esitada taotluse suhtes soovi korral oma vastuväited (vt

§ 2lg 6 ja § 109 lg 1).

Halduskohus on tunnistanud eksimust, kuid kohtu viga ei saa õigustada seaduses sätestatust kõrvale kaldumist. 9. Kuivõrd kohtul oli menetlusseadustikust tulenev kohustus otsustada mh menetluskulude väljamõistmise küsimus koos menetlust lõpetava määruse tegemisega, siis ei ole oluline teha vahet sellel, kas lahendamata on jäänud kohtule juba esitatud taotlus või ei ole kohus andnud menetlusosalisele üldse võimalust taotlust esitada. Menetlusosaline peab haldusasjas arvestama sellega, et menetluskulude väljamõistmise taotlus peab olema lahendatud menetlust lõpetavas määruses ning kui taotlus on jäänud lahendamata (sh põhjusel, et kohus ei ole andnud võimalust taotlust esitada), tuleb tal taotleda

§ 170

lg 1 p-de 1 või 3 ja § 178 lg 3 alusel täiendava määruse tegemist (vt ka Riigikohtu 18.05.2015 määrus nr 3-3-1-6-15, p 12; 23.03.2015 määrus nr 3-3-1-89-14, p 10). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et samamoodi on täiendava määruse tegemine nähtud ette ka olukorras, kus ringkonnakohus ei ole määruskaebemenetluses või Riigikohus kassatsioon- või määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel andnud enne lõpplahendi tegemist menetlusosalistele võimalust taotleda menetluskulude väljamõistmist (vrd

§ 210lg 42 ja § 219 lg 71).

10. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamise korral on võimalik tähtaeg ennistada, kui menetlusosaline põhistab, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71

lg 1).

§ 170

lg-st 5 tulenevalt saanuks taotluse täiendava määruse tegemiseks esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Tallinna Halduskohtu 23.04.2021 määrus toimetati kaebajale riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadist esindajale kätte 23.04.2021 ja seega tuli taotlus täiendava määruse tegemiseks esitada hiljemalt 10.05.2021. Sama tähtaja jooksul olnuks kaebajal võimalik esitada halduskohtu 23.04.2021 määruse peale määruskaebus (

§ 155lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

Kuna kaebaja taotles täiendava määruse tegemist alles 24.05.2021 ja ei ole taotlenud

§ 170lg-s 5 sätestatud tähtaja ennistamist ega viidanud 3

(4)3-21-406 ühelegi mõjuvale põhjusele, mis takistas menetluskulude väljamõistmise taotluse varasemat esitamist, siis jättis halduskohus taotluse õiguspäraselt rahuldamata. 11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.