← Eesti

4-21-222/15

Obsah (5)§ 5§ 7§ 11§ 8§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-222 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlusta

) § 20 lg 3 alusel esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 19.10.2020 esitas X esindaja Paul Järve Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuurile taotluse hüvitada PPA poolt X-le väärteoasjas nr 2670,18,002447 tekitatud mittevaraline kahju õiglases, kuid mitte väiksemas summas kui 2500 eurot ning X-le käesoleva taotluse koostamise ja selle PPA-le menetlemiseks esitamisega tekkinud menetluskulu summas 840 eurot.
  2. 18.12.2020 koostas PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja kahju hüvitamise taotluse lahendamise määruse, millega jättis X esindaja taotluse

-i alusel kahju hüvitamiseks rahuldamata.

  1. 15.01.2021 registreeriti Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas X esindaja advokaat Paul Järve kaebus PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 18.12.
  2. a määrusele kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks. Maakohtu määrus
  3. Pärnu Maakohus jättis 03.02.2021 määrusega X esindaja P. Järve kaebuse rahuldamata. 4.1 Esmalt leidis kohus, et X ei olnud vaidlusaluses menetluses menetlusaluseks isikuks.

§ 5

lg 2 p 2 alusel võib kahju hüvitamist nõuda üksnes isik, kelle suhtes väärteomenetlus lõpetati. Asja materjalidest ei nähtu, et X suhtes oleks väärteomenetlust alustatud ega ka lõpetatud. X ei ole menetluses kordagi menetlusaluse isikuna ka üle kuulatud. Ta ei ole allutatud ka ühelegi teisele menetlustoimingule, millest tulenevalt ta võis järeldada, et ta on menetlusalune isik. Väärteotoimikust nähtuvalt on X kutsutud kutsega kohtuvälise menetleja juurde menetlusaluse isikuna. Samas ei ole toimikust nähtuvalt ühtki toimingut tema suhtes läbi viidud menetlusaluse isikuna, on vaid kaks tunnistajana ülekuulamist. Ka taotlusest ei nähtu, et tema suhtes oleks läbi viidud menetlusaluse isikuna toiminguid. Ka asjaolu, et X-le prooviti kutse üle anda piiril, ei muuda isikut menetlusaluseks isikuks. X üritati menetluses üle kuulata tunnistajana ning temale selgitati tunnistaja õigusi ja kohustusi. Seega pidi ka X aru saama, et teda ei käsitleta menetlusaluse isikuna. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leidis maakohus, et puudub alus X-le mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. 4.2 Seejärel selgitas maakohus, tuginedes Riigikohtu seisukohale, et

§ 7

alusel on võimalik riigilt kahju hüvitamist nõuda kõigil isikutel, kellel on süüteomenetluse käigus kahju tekkinud. Kahju hüvitamise taotluse esitamine § 7 alusel ei sõltu süüasja lõpptulemusest ega isiku menetluslikust seisundist.

§ 11

lg 2 sätestab, et

§ 7

alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikut on süüteomenetluses piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud. Kaebaja etteheidete osas tema suhtes menetleja poolt ebainimliku ja alandava kohtlemise kohta, nõustus maakohus PPA Lääne sisekontrollitalituse sisekontrollibüroo talituse juhi GV vastuses selgitustaotlusele toodud seisukohtadega menetleja käitumise kohta X ülekuulamisel. Kaebuses toodud etteheited ei ole kohtu hinnangul käsitletavad VTMS § 6 ning KrMS § 9 lg 3 rikkumisena. Lisaks juhtis kohus tähelepanu sellele, et

§-s 8 sätestatu kohaselt ei pruugi menetlejapoolne kahju tekitamine alati päädida isikule kahju hüvitamisega: kui isikul endal oli kahju tekkimisel oluline roll, võib see hüvitise koguni välistada. Kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendaval menetlejal tuleb hinnata taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel nt

§ 8ja § 9 lg 2 alusel.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et X enda käitumine on tinginud menetlejate poolse käitumise. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et käesolevas asjas puudub alus X-le

§ 5

, 7 alusel kahju hüvitamiseks kuna kohus ei tuvastanud, et X oleks olnud väärteoasjas nr 2670,18,002447 menetlusalune isik ning et rikuti VTMS §-s 6 ning KrMS § 9 lg-s 3 sätestatut. 4.3 Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jättis kohus ka X menetluskulud (valitud esindajale makstud tasu) tema enda kanda. MÄÄRUSKAEBUS 5. X kaitsja vandeadvokaat Paul Järve esitas määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, milles palub maakohtu 03.02.2021 määruse tühistamist, määruskaebuse rahuldamist ning uue kohtumääruse tegemist, millega rahuldada X kaebus ja määrata talle hüvitis 2500 eurot mittevaralise kahju arvel ja 840 eurot menetluskulude katteks. 5.1 Esmalt leiab kaebuse esitaja, et maakohus ei võtnud antud kohtumääruse tegemisel selget seisukohta selles kohta, millest alates on tegemist menetlusaluse isikuga ja kuskohast tunnistajaga. Kohus ei tuvastanud, kas kohtuväline menetleja enda jaoks üldse tegi selgeks, kes oli antud juhul ja antud menetluses X. Kaitsja leiab, et täiendavalt vajab hindamist X staatus menetluses, kuivõrd temale edastati kutsed kui menetlusalusele isikule, kuid üle kuulati tunnistajana. Kohtul polnud raske tuvastada (kohus seda siiski ei teinud), et X vastu polnud väärteomenetlust alustatud (VTMS § 18 lg 1 järgi polnud ta tõesti menetlusalune isik). 5.2 Kaitsja leiab, et probleem on aga selles, et väärteomenetleja KH, teades, et menetlust pole alustatud ja temal pole vastavaid õigusi, pidas võimalikuks kutsuda X välja menetlusaluse isikuna, millega kaasnes menetleja poolne selline käitumine, millest määruskaebuse esitaja järeldab, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust ja põhjustas seeläbi kahju (

§ 7lg 1).

Kohus on ekslikult jätnud need minetused minetustena hindamata. Kaitsjale jääb mõistetamatuks maakohtu seisukoht, mille kohaselt KH-le ei saa ette heita 100 euro nõudmist, kuna kohus viitab VTMS § 30 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt väärteo võimaliku lõpetamise võimalusele, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur, menetlusalune isik on vabatahtlikult kahju hüvitanud jne. Kohtu selline seisukoht on täielikus vastuolus kohtu enda tuvastatud asjaoluga, et X oli tunnistaja. Kui see vastab tõele, siis millisel põhjusel hakkas väärteo menetleja tunnistajalt nõudma 100 eurot. Mingist väärteomenetluse lõpetamisest ei saanud juttugi olla, sest seda polnud väidetavalt üldse alustatudki. Ilmselgelt ei nõutud 100 eurot menetluse raames, sest kohus tuvastas, et Xga ei tehtud ühtegi menetlustoimingut. Kohtu seisukoht, et 100 euro küsimine X-lt oli menetleja nn „ inimlik käitumine“, on ilmselgelt ekslik järeldus. Olukorras, kus menetlust ei toimugi ,kus kergekäeliselt üksnes mängitakse menetlust, teeseldes, et X on menetlusalune isik ja tagatipuks hakatakse temalt kui tunnistajalt raha välja pressima, ei saa rääkida sellest, et menetleja käitus inimlikult. Veelgi enam, tegemist on väärteomenetleja poolt menetlusnormide jõhkra rikkumisega. Mingeid norme ei järgitudki. Mingil määral heidab sellele küljele valgust sisekontrolli vastus teabenõudele. Kaebuse esitaja hinnangul võttis menetleja endale pettusega õigused käituda X-ga nii, nagu heaks arvas, sealhulgas teda mõnitades, tema kallal ilkudes. Siia mahub nii ilma põhjuseta kiirabi väljakutsumine, nn tumedate prillide kandmise pärast probleemitsemine, kuigi X kandis neid enne silmaoperatsioonil käimist ja selgitas ka KH-le, et ainult välise vaatlusega ei ole tuvastatav nende prillide omadused ning otstarve (KH kandis samal ajal ka prille). Seejuures on menetleja ülesanne selgelt väljakutsutud isikule selgitada, miks ta on kutsutud ja kellena (VTMS § 5). Eeltoodu valguses on asjakohatud ka maakohtu järeldused X väidetavast üleolevast ja takistavast käitumisest menetleja suhtes. Isegi siis, kui X-le oleks kohtu poolt määruse lõpuosas näidatuid tegevused olnud etteheidetavad, ei muuda see olematuks seda, et antud juhul toimus kogu „väärteomenetlus“ menetleja KH taktikepi all ja seda ei saa nimetada menetluseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus jättis ekslikult ja ebakohaste põhjendustega X kaebuse rahuldamata. Nendel asjaoludel kuulub Pärnu Maakohtu kohtumäärus antud asjas tühistamisele. 5.3 Õiguslike põhjendustena toob määruskaebuse esitaja välja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-34-16 ps 15 väljendatud seisukoha. Samuti viitab kaitsja

7 lg 1 ja § 11 lg 2 sätestatule ning VMS § 6 ja VTMS § 2 ning KrMS § 9 lg-st 3 sätetele, sest PPA (läbi oma töötajate tegevuse) rikkus ilmselgelt VTMS §-s 6 ning KrMS § 9 lg-s 3 sätestatud isikuvabaduse tagamise ning inimväärikuse austamise põhimõtteid, mis avaldus taotleja isiku alavääristamises, ebainimlikus suhtumises temasse ning tema suhtes jämeda üleoleku ülesnäitamises PPA (esindaja(te)) poolt. Lisaks märgib kaebaja, et

§ 5

või 6 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Olematule menetlusele raisati ligemale 2 aastat, mis ei ole selles olukorras mõistlik menetlusaeg.

  1. 19.
  2. 2021 esitas Pärnu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja vastuse määruskaebusele, milles jääb oma varasema seisukoha juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et X esindaja määruskaebuses esitatud väited väärivad osaliselt tähelepanu ning toovad kaasa määruse tühistamise ja ringkonnakohtu poolt uue määruse tegemise.
  4. Esmalt selgitab ringkonnakohus tulenevalt Riigikohtu määrusest (3-1-1-34-16), et kui on alust arvata, et süüteomenetluse meede on õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal kontrollida esmalt

§ 7

kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase menetlustoiminguga, sest sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata

§-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju hüvitamiseks. Lisaks asjakohase materiaalõigusliku aluse tuvastamisele tuleb menetlejal taotluse alusel kindlaks teha kahju, selle liik, põhjuslik seos süüteomenetluse meetme (menetlustoimingu) ja kahju vahel. Kahjuhüvitise summa kindlakstegemisel peab menetleja juhinduma

§-des 9–11 sätestatust. Samuti tuleb kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendaval menetlejal hinnata taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel nt

§ 8ja § 9 lg 2 alusel.

Seega tuleb esmalt hinnata määruskaebuse väiteid, mis puudutavad menetleja õigusvastast käitumist ning kui need ei leia kinnitust tuleb kohtul hinnata

§ 5

lg-st 2 sätestatud kahju hüvitamise võimalust seoses väärteomenetluse lõpetamisega ja mõistliku menetlusaja ületamisega tekitatud kahjuga. 9. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust ja põhjustas seeläbi kahju (

§ 7lg 1).

Maakohus on jätnud kaebuse esitaja hinnangul need menetlejapoolsed minetused hindamata. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse põhjendustega ja väärteoasja materjalidega, määruskaebuse esitajaga nõustuda ei saa. Maakohus on määruses

§ 7lg-s 1 sätestatud alusel kahju hüvitamise võimalust kaalunud.

Kõikidele taotluses esitatud etteheidetele ja menetleja käitumist iseloomustavatele asjaoludele on maakohus üksikasjalikult hinnangu andud. Nii on maakohus käsitlenud X-lt menetleja poolt dokumendi esitamise nõude seadusega kooskõlas olemist, kahju hüvitamise nõuet seoses menetluse lõpetamise võimalusega (VTMS § 30 lg 1 p 2), päikeseprillide eemaldamise nõuet kooskõlas viisakusreeglitega ning kiirabi kutsumisega väidetavat ähvardamist. Lisaks on maakohus lähtunud omapoolsete põhjenduste ja hinnangute andmisel 11.02.2019 PPA Lääne sisekontrollitalituse sisekontrollibütoo juhi GV vastusest selgitustaotlusele menetleja käitumise kohta. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kohtu järeldustes pelgalt X väidetele tuginevalt, et menetleja tema inimväärikust alandas või au teotas sellega, et nõudis dokumendi esitamist (isikut tõendava dokumendi kaasavõtmise nõue on selgesõnaliselt välja toodud ka menetleja juude ilmumise kutses), nõudis prillide eemaldamist või tegi ettepaneku vabatahtlikult kahjunõude hüvitamiseks. Selles osas nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu põhjendustega ning ei hakka neid uuesti analüüsima, nentides, et menetleja käitumises ei ole võimalik olemasolevate väidete põhjal tuvastada X suhtes sellist käitumist, mis tingiks

§ 7lg 1 alusel kahju hüvitamist.

10.

§ 5

lg 2 sätestatud alustel on võimalik taotleda kahju hüvitamist kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 punkti 1, 2, 3, 5 või või 6 alusel ning kui see tekitati tema kinnipidamisega väärteomenetluses või ebamõistliku menetlusajaga. Õige on maakohtu seisukoht, et

§ 5

lg 2 p 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda üksnes isik, kelle suhtes väärteomenetlus lõpetati. VTMS § 18 lg 1 kohaselt on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Kuid ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et asja materjalidest ei nähtuks, et X ei ole menetluses menetlusaluseks isikuks ning asja materjalidest ei nähtuks asjaolusid, millest saaks järeldada, et X oleks menetlusaluse isikuna antud väärteoasjas käsitletud. Määruskaebuses tõstatabki selle esitaja vaidluse selles, et X tundis ja oli menetletavas väärteoasjas menetlusaluseks isikuks. Asja materjalidest nähtuvalt esitati süüteoteate vorm 16.07.

  1. a. Tunnistajana kuulati üle süüteoteate esitaja TA 26.07.2018 ning süüteoteate esitaja lapsed. Menetleja on X-le edastanud kutse ilmuda menetleja juurde 07.08.2018, millel on alla joonitud, et isik on kutsutud menetlusaluse isikuna menetleja juurde. 10.08.2018 on X tunnistajana menetleja poolt üle kuulatud, mida kinnitab tunnistaja ülekuulamise protokoll. X keeldus protokollile alla kirjutamast. Ringkonnakohus möönab, et esmakohtumisele kutsudes võis menetleja otsustada, et X saab käsitleda menetluses tunnistajana ning seetõttu ei olnud vaja teda üle kuulata menetlusaluse isikuna. Küll aga jääb arusaamatuks menetleja edaspidine käitumine, mil X kutsuti menetleja juurde 20.05.2019 (edastatud 13.05.2019) ja korduva kutsega 27.05.2019 (väljastatud 20.05.2019). Nimelt on mõlema kutsega X väärteoasjas nr 267018002447 kutsutud menetleja juurde taas menetlusaluse isikuna. Kutsel on loetletud ka menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt oli X-l piisavalt alust järeldada ja aru saada, et menetletavas väärteoasjas käsitletakse teda nüüd ikkagi menetlusaluse isikuna mitte tunnistajana. Seda, et X tundis end menetlusaluse isikuna antud väärtoeasjas, kinnitab ka asjaolu, et ta oli võtnud kaasa 27.05.2019 kohtumisele menetljaga advokaadi. Seda seisukohta ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber ka menetleja poolt 25.07.2019 läbiviidud X ülekuulamine, mille kohta on koostatud taas tunnistajana ülekuulamise protokoll. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et X oli vaidlusaluses väärteoasjas käsitletud menetlusaluse isikuna vähemalt alates temale 13.05.2019 kutse edastamisest. Selleks ajaks pidi menetlejal olema selgus kellena ta X menetletavas väärteoasjas käsitleb. Tähelepanuväärne on ka see, et väärteoasja materjalides puuduvad alates augustist 2018 kuni maini 2019 tõendid selle kohta, et menetleja oleks teinud täiendavalt menetlustoiminguid, mis viitaks sellele, et X oleks alust käsitleda jätkuvalt tunnistajana. Tegelikult ei nähtu, et antud väärteoasjas üldse mingeid menetlustoiminguid eelnimetatud ajavahemikus tehti. Samuti tuleb nõustuda määruskaebuses väidetuga, selle kohta, et menetleja ise käitus X-ga kui menetlusaluse isikuga, kui ta temale kahjuhüvitamise ettepaneku tegi sidudes selle väärteomenetluse lõpetamaisega. Väärteoasjas olemasolevaid materjale ja menetlejapoolset käitumist arvestades leiab ringkonnakohus, et X on alust lõpetatud väärteomenetluses käsitleda menetlusaluse isikuna alates 13.05.
  2. Seega oli tal õigus taotleda

§ 5

lg 2 alusel lõpetatud väärteoasjaga tekitatud kahju hüvitamist seoses ebamõistliku menetlusajaga. 11. Kohtuväline menetleja ja maakohus, asudes seisukohale, et X-l puudus tema menetlusosalise staatusest tulenevalt õigus taotleda

§ 5

lg 2 p 2 alusel kahju hüvitamist seoses ebamõistliku menetlusajaga, jätsid hindamata, kas X-le tekitati väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel kahju või mitte. Ringkonnakohus, asudes seisukohale, et selline kahju hüvitamise taotluse esitamise õigus X-l siiski oli, siis tuleb ringkonnakohtul hinnata kas X-le tekitati ebamõistliku menetlusajaga ka kahju. Sarnaselt kriminaalmenetlusele peab ka väärteomenetluses tulema üksnes erandkorras (s.o isiku jaoks soodsa lõpplahendi korral) kõne alla kahju hüvitamine, kui menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua. Riigikohus on selgitanud asjas nr 4-17-5471 p-s 20, et iseenesest ei ole ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ebamõistlikult pikk aeg. See tähendab, et väärteoasjade puhul, mille aegumistähtaeg on kaks aastat, ei pruugi mõistlik menetlusaeg enne aegumistähtaega möödudagi. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleva väärteoasja asjaolusid ja menetlustoiminguid arvestades, oli mõistlik menetlusaeg siiski möödunud. Nimelt nähtub asja materjalidest, et süüteoteade esitati 16.07.2018 ning menetlustoiminguid tunnistajate ülekuulamise näol alustati 26.07.

  1. Täiendavalt tehti menetlustoimingutena X ülekuulamine 25.07.
  2. Pärast seda ei nähtu väärteotoimikust ühtegi menetlejapoolset tegevust. 11.09.2020 on vanemväärteomenetleja koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruse ja lõpetanud väärteoasja nr 2670,18,002447 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist väiksemahulise ja lihtsa väärteoasjaga, milles oli kohe algselt koos süüteoteatega esitatud piisavalt materjale, et menetlus lõpule viia. Möönda tuleb siiski seda, et X tekitas ka ise oma käitumisega, kui ta keeldus menetlusdokumentidele alla kirjutamast ning ei võtnud neid vastu, teatavat menetluse venitamist, kuid menetlejapoolne tegevusetus ja venitamine on käesoleval juhul toonud kaasa väärteoasjas aegumistähtaja saabumise ning asja lõpetamise vajaduse. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et X-le on tekitatud seoses ebamõistliku menetlusajaga kahju, mis kuulub hüvitamisele.
  3. Ringkonnakohus viitas juba ülalpool määruse põhjendustes Riigikohtu poolt selgitatule, et kahjuhüvitise summa kindlakstegemisel peab menetleja juhinduma

§-des 9–11 sätestatust. Samuti tuleb kahju hüvitamise taotlust või kaebust lahendaval menetlejal hinnata taotluse või kaebuse esitaja enda võimalikku rolli kahju tekkimisel, mis võib olla aluseks hüvitise vähendamisel või hüvitise maksmise välistamisel nt

§ 8

ja § 9 lg 2 alusel.

§ 11sätestab mittevaralise kahju hüvitamise korra.

X esindaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahjuga summas 2500 eurot.

§ 11

lg 5 kohaselt on ebamõistliku menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk. X esitas taotluse kahju hüvitamise nõudes PPA-le 19.10.

  1. Seega tuleb lähtuda Statistikaameti poolt avaldatud kvartali keskmisest brutopalgast seisuga september 2020 (III kvartal). Statistikaameti andmetel oli 2020 a III kvartali keskmine brutopalk 1441 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus asub seisukohale, et X-l oli alust pidada end menetlusaluse isikuna alates 13.05.2019 ning sellest ajast on alust teda ka käsitleda menetlusaluse isikuna, siis on põhjendatud temale välja mõista süüteomenetlusega tekitatud kahju ühe viivitatud aasta eest. Arvestades siinjuures ka tema enda poolset käitumist, so menetleja kutsete eiramist ning menetlustokumentidega tutvumisest keeldumist, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks X-le kahju hüvitamist seoses ebamõistliku menetlusaja 1000 euro ulatuses.
  2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 03.02.2021 määruse ja rahuldab X taotluse väärteomenetluses ebamõistliku menetlusaja tõttu mittevaralise kahju hüvitamises.

§ 5

lg 2 p 2 ning § 11 lg 5 alusel kuulub X-le hüvitamisele 1000 eurot, mis tuleb

§ 2lg 1 alusel Eesti Vabariigilt välja mõista.

  1. Määruskaebuse esitaja on ühtlasi taotlenud ka menetluskulude hüvitamist 840 euro ulatuses. Menetluskulu on tekkinud X taotluse koostamise ja selle PPA-le menetlemiseks esitamise eest. Nimetatud taotluse on P. Järve esitanud 19.
  2. 2020 PPA Lääne prefektuurile, milles taotles menetluskulude hüvitamist 01.10.2020 esitatud kaebuse (taotlus) eest summas 840 eurot. 18.12.2020 määrusega menetluse käigus tekkinud kulude hüvitamiseks, määras menetleja, et väärteomenetluse kulud kannab Politsei- ja Piirivalveamet ning hüvitas X-le saamata jäänud sissetuleku summas 58.70 eurot, kuid esindajal tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse jättis sisuliselt rahuldamata, kuivõrd tunnistajal ei saa olla kaitsjat ning seega ei saanud ka kaitse kulusid tekkida. Määruse peale oli võimalik esitada kaebus VTMS § 76 alusel 15 päeva jooksul. Toimiku materjalidest ei nähtu, et X esindaja oleks maakohtule menetluskulude hüvitamisest keeldumist vaidlustanud. Küll aga nähtub maakohtu 03.02.2021 määrusest, et maakohus jättis X menetluskulud tema enda kanda, kuna kaebus jäi rahuldamata. Seega võttis maakohus sisuliselt seisukoha X esindaja menetluskulude osas. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul menetluskulude hüvitamise osas maakohtu määruse tühistamisel ka seisukoht võtta. Ringkonnakohus leiab, et arvestades taotluse esitamise mahtu ja õiguslikke argumente ei saanud kaitsjal kuluda selle koostamisele rohkem kui 5 tundi. Tunni hinnaks on arve kohaselt 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega peab ringkonnakohus mõistlikuks tasuks taotluse esitamise eest 600 eurot (koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus maakohtu määruse käesoleva määrusega tühistab ning rahuldab X kaebuse tuleb ka menetluskulud jätta KrMS § 187 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.10.2021 otsusega RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt X kasuks välja 1000 eurot süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  6. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  7. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.