KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1357 Haldusasi Eesti
) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul PPA 11.06.2021 otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta, kuna PPA jättis olulised asjaolud kaalutluse teostamisel arvestamata ning sel põhjusel ei ole kohus veendunud otsuse proportsionaalsuses. Samuti sisaldab otsus asjakohatuid põhjendusi, mistõttu saab 11.06.2021 otsusele ette heita ka
§-s 56 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist.
- Vaidlust ei ole, et PPA ei keeldunud lühiajalise töötamise registreerimisest kaebajast tingitud põhjustel, vaid põhjusel, et nende silmis ei ole X usaldusväärne. Seejuures vastuses kohtule märgib PPA, et X ei olnud seadusekuulekas. Seega kohaldas PPA VMS § 108 lg 11 punkti 5 sõnastuses, et välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui välismaalase /…/usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Vastuses kaebusele toob PPA välja, et X ei ole seadusekuulekas, kuid usaldusväärne ning seadusekuulekas ei ole samatähenduslikud. Usaldusväärsuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega ning selleks, et hinnata, kas isik on usaldusväärne või mitte, tuleb välja selgitada, millele tuginedes isiku ebausaldusväärsust väidetakse, asetada see vajadusel ühiskondlikku konteksti ning arvestada seejuures isikuga seotud isiklikke asjaolusid. Seega tuleb määratlemata õigusmõiste sisustamisele läheneda individuaalselt ning kõiki asjaolusid arvesse võttes. Seda PPA teinud ei ole, tunnistades seda ka oma vastuses kaebusele.
- PPA leidis, et X ei ole usaldusväärne, kuna 15.09.2020 karistati isikut väärteomenetluse korras liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Nimelt sõitis isik 90 km/h alas kiirusega 121 km/h +/- 8 km/h. Väär on ka PPA seisukoht, et kuna haldusmenetlus ei tunne mõisteid süü tunnistamine ja teo kahetsemine, siis välismaalase usaldusväärsuse hindamisel tuleb need asjaolud kõrvale jätta. Sellist piirangut ei sea
ega ka VMS.
§ 4
sätestab lõikes 2, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Isiku usaldusväärsuse hindamisel on olulised ka isikuga seotud isiklikud asjaolud, sh see, kuidas isik toime pandud teosse suhtus. Vaidlust ei ole, et PPA ei arvestanud otsuse tegemisel Xi käitumist väärteo toimepanemise järgselt, mistõttu ei ole isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestatud isikuga seotud olulisi asjaolusid. Samuti ei ole PPA otsuse tegemisel arvestanud kaebaja iseloomustust. Miks tõendiga arvestamata jäeti, seda otsusest ei nähtu. Seega ei ole PPA kohaldanud õiguspäraselt kaalutlusõigust.
- Kuna PPA ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud välismaalasega seotud olulisi asjaolusid ning on põhjendamatult jätnud arvestamata osa haldusmenetluses esitatud tõenditega, siis võis selline kaalutlusviga tuua endaga kaasa ka otsuse ebaproportsionaalsuse. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis tugineb 11.06.2021 otsus ühekordsele eksimusele, mida väärtegu menetlenud politseiametnik ei pidanud erakordselt raskeks. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et karistuse ülemmäära asemel karistati Xi 20 trahviühikuga. Lisaks märgib kohus, et nt
- aastal reageeris PPA kiiruseületamistele Eesti teedel ca 44 000 korda, millest ca 20 8001 korda oli tegemist liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumisega. Ei ole eluliselt usutav, et kõik sellised rikkumised toime pannud isikud oleksid kuidagi ebausaldusväärsed üksnes sel põhjusel, et nad ületasid ühel korral lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h. 1 https://www.politsei.ee/et/juhend/politseitoeoega-seotud-avaandmed/liiklusjarelevalve-kaigus-avastatud-suuteod 5
(6)10. Kohus nõustub kaebaja ja PPA-ga, et 11.06.2021 otsus sisaldab asjaolusid, millel ei ole seost otsuse õigusliku alusega. Sellisteks asjaoludeks on muu hulgas väited, mis puudutavad kaebaja teiste töötajate liiklusrikkumisi või kaebaja töötajate komplekteerimist. Seejuures ei võimalda VMS § 108 lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumist põhjusel, et PPA hinnangul on tööandja töötajaskonna komplekteerimine võimalik Eestis elava tööjõu arvelt. PPA-l puudub pädevus hinnata Eestis tööjõuturu olukorda ning sellised kaalutlused väljuvad selgelt PPA kaalutlusõiguse ulatusest.
§ 56
sätestab haldusakti põhjendamise reeglid.
§ 56
lg-te 2 ja 3 alusel peavad haldusaktis esitatud põhjendused olema asjakohased ning haldusakti koormamine väidetega, millele haldusorgan tegelikult ei tugine, on vastuolus haldusakti põhjendamise eesmärgiga ning see muudab haldusaktist arusaamise ja selle vaidlustamise oluliselt keerulisemaks ning kulukamaks. Lisaks on Riigikohus toonud välja, et kui vaidlustatud otsuses on suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, punkt 20). 11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna PPA jättis Xi usaldusväärsuse hindamisel arvestamata väärteomenetluse oluliste asjaoludega ega ole hinnanud ka otsuse proportsionaalsust, siis on tegemist haldusaktiga, mis ei vasta
§ 54nõuetele ning selline haldusakt tuleb tühistada.
Seejuures märgib kohus, et PPA ei ole üldse otsuse tegemisel arvestanud, et tegemist ei ole välismaalase esmakordse lühiajalise töötamise registreerimisega. Samuti ei ole PPA arvestanud otsuse tegemisel kaebaja õiguste ja huvidega ettevõtlusvabaduse teostamisel ning asjaoluga, et kaebaja on panustanud välismaalase väljaõppesse (vt ka halduskohtu 07.04.2021 määruse nr 3-21-735 põhjendava osa punkt 4). Ka neid asjaolusid tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtta ning nende arvesse võtmata jätmine võib olla kaalutlusõiguse rikkumine.
- Kuna kohus tühistab PPA 11.06.2021 otsuse, siis tuleb rahuldada ka kaebaja nõue kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust Xi lühiajalise töötamise registreerimiseks. Kaebaja taotleb, et PPA vaataks taotluse läbi 3 tööpäeva jooksul. Siseministeeriumi 04.12.2015 määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 7 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveamet registreerib lühiajalise Eestis töötamise või keeldub töötamise registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Arvestades asjaolu, et PPA on kaebaja taotlust tänaseks läbi vaadanud kahel korral ning määrusest tulenevalt on 15 tööpäeva maksimaalne tähtaeg taotluse läbivaatamiseks, siis peab kohus põhjendatuks, et PPA vaatab kaebaja taotluse läbi 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja kantud menetluskulud mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses välja vastustajalt. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning 12.08.2021 taotluse kohaselt on kaebaja kulud õigusabile koos käibemaksuga 1164 eurot. Kohtu hinnangul võib nõustuda PPA-ga, et kuna kaebus kattus osaliselt haldusasjas 3-21-735 esitatuga, siis on põhjendatud vähendada osaliselt PPA-lt väljamõistetavate õigusabikulude suurust ning mõista need välja 6 tunni ulatuses, st summas 864 eurot, (sh käibemaks 144 eurot). Kokku tuleb vastustajal kaebajale hüvitada menetluskulud summas 879 eurot.
- Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 3 asendada Xi nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)