1-19-9669/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9669 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Margus Rebase suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Prokurör Süüdimõistetu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Margus Rebane isikukood: 39011176513; vabanemisjärgne elukoht teadmata; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Jätta Margus Rebase suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Margus Rebane tunnistati Tartu Maakohtu 14.02.
3. a otsusega süüdi ning teda karistati KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega ja KarS § 1751 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Nii kujunes M. Rebase lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 19.06.
4. Kohtuotsus jõustus 26.02.2020 ja M. Rebase karistuse tähtaeg saabub 19.10.
6. Tartu Maakohtu 02.02.
7. a määrusega jäeti M. Rebane vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest vaatamata sotsiaalprogrammi läbimisele ja nõuetekohasele käitumisele vanglas, polnud senine vangistus M. Rebase käitumist piisavalt muutnud, karistuse eesmärgid polnud täidetud ja M. Rebane oli jätkuvalt ohtlik. M. Rebane ei tunnistanud endiselt kuritegude seksuaalset motiivi ja enda seksuaalsuunitluse häiret ega olnud piisavalt motiveeritud sellest tulenevate riskidega sihikindlalt tegelema. Järelikult 1
8. Tartu Vangla esitas 19.07.2021 Tartu Maakohtule M. Rebase suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab M. Rebase suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, kuid kuna M. Rebasel pole vabaduses kindlat elukohta, on käitumiskontrolli kohaldamine raskendatud. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
9. M. Rebast on kriminaalkorras karistatud üks kord ja ta kannab vanglas karistust esimest korda. M. Rebane kannab karistust noorema kui 18-aastase isiku vägistamise ning lapspornole juurdepääsu taotlemise ja selle jälgimise eest. M. Rebane pani kuriteod toime seksuaalsel motiivil ja puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu. Vanglas viibimise ajal on M. Rebane olnud ametnikega viisakas, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ning ta läbis 10.09.202025.01.2021 seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus suund“. 26.05.2021 toimus programmi „Uus suund“ jätkuvestlus õpitu kinnistamiseks. Samuti on M. Rebane osalenud vanglas majandusabitöödel ja 19.02.2021 paigutati ta avavanglasse. Avavanglas liigub M. Rebane järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega pesumajas REA OÜ (alates 12.04.2021) ja seoses määratud kaupluste külastamisega. M. Rebane on külastanud lühiajaliste väljasõitude raames vanemaid. Järelevalveta liikumised on sujunud probleemideta ja probleeme pole ka kaaskinnipeetavatega. M. Rebane ei soovinud avaldada vabanemisjärgse elu- ja töökoha andmeid, mis viitab sellele, et ta pole motiveeritud oma elustiili muutma ja vastutust võtma või püüab vältida võimalikku karistusjärgset käitumiskontrolli. Kindel elukoht vabaduses on karistusjärgse käitumiskontrolli vältimatu eeldus. 3.
10. M. Rebane on kõrgohtlik lastele. Ohustatud on väiksed tüdrukud, kelle vastu M. Rebane tunneb seksuaalset huvi, ning oht seisneb vägistamises, lapspornole juurdepääsu taotlemises ja selle jälgimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui M. Rebasel on seksuaalne motiiv lapseealiste suhtes ja kui ta ei lahenda probleeme sihipäraselt. 3.
11. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Rebane pani kuriteo toime oma kodus kasuõe tütre vastu. Kuigi kannatanu ei ela koos M. Rebasega samal aadressil ning külastas kuriteo toimepanemise ajal oma vanaisa (s.o M. Rebase kasuisa), käib kannatanu pere võrdlemisi harva jätkuvalt seal külas. Pereringis on arutatud, kuidas neid kohtumisi korraldada, kui M. Rebane vanglast vabaneb. M. Rebane ei avaldanud vabanemisjärgse elukoha andmeid ja ütles vaid, et asub pärast vangistust välismaale elama. M. Rebase ema kinnitas viimati märgitut, kuid kuna praegu alles käivad läbirääkimised, pole teada, kas M. Rebane saab asuda elama tuttava juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxx mitte. M. Rebase vabanemisjärgne elukoht pole teada ja ta ei soovi majutusteenusele suunamist. 3.
12. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Rebase lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa, õde, vend ja vanaema. Ema ja vend on M. Rebast vanglas külastanud ning kasuisa kinnitas, et pere on valmis M. Rebast aitama oma elu peale saamiseks. M. Rebane pole kunagi püsisuhtes olnud, tal pole lapsi ja ema sõnul on M. Rebase tutvusringkond pereväliselt väike. M. Rebane pani kuriteo toime oma kasuõe tütre vastu, kes külastas oma vanaisa regulaarselt. Kuriteo toime panemisel võis rolli mängida asjaolu, et M. Rebane vaatas lapspornot. Kuriteo iseloom on teisi ära kasutav ja hoolimatu väikse lapse psüühilise seisundi suhtes. Samas pole M. Rebane enda sõnul seksuaalse motiiviga tegu toime pannud ja kogu sündmus juhtus kogemata. Viimati märgitu viitab, et M. Rebane ei mõista oma käitumise tagajärgi, seadis oma vajadused esiplaanile ega hooli kannatanust. 2 3.
13. Muude kuritarvitustega seotud probleemidest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Rebane tunnistati süüdi 3-aastase tüdruku vägistamises ning lapspornole juurdepääsu taotlemises ja selle jälgimises. M. Rebane eitab seksuaalset motiivi ja väidab, et müras 3-aastase lapsega. Samuti eitab M. Rebane teadlikult lapsporno vaatamist. 22.02.
14. a vestluses tunnistas M. Rebane kuritegu osaliselt. 3.
15. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Rebane vähendab oma süüd toimepandud kuritegudes. M. Rebase sõnul ta vaid müras kannatanuga, seksuaalset motiivi polnud ja kõik juhtus kogemata. Samuti väitis M. Rebane, et ta ei otsinud teadlikult lapspornot, vaid klikkis linkidele, mida internetis soovitati. Samas tunnistas M. Rebane, et külastas internetis erootilise sisuga lehti. M. Rebasele esitatud süüdistuse ja tema selgituste põhjal saab öelda, et M. Rebane ei suuda mõista teiste inimeste seisukohti, ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ega saa aru oma tegude põhjustest ja tagajärgedest. M. Rebane soovib vabanemisel töötada, kuid see eesmärk ei pruugi ära hoida hälbivat käitumist, sest tal oli ka enne vangistust püsiv elu- ja töökoht. 3.
16. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Rebane pani lapse vastu toime seksuaalkuriteo ja jälgis lapspornot. M. Rebane eitab suurel määral oma tegusid ja vähendab oluliselt oma süüd, mistõttu ei saa öelda, et ta soovib kuritegelikust käitumisest loobuda. 3.
17. Seoses M. Rebase hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. M. Rebane töötas enne vangistust kasuisale kuuluvas firmas xxxxxxxxxxxx, tuli rahaliselt toime ja vanemad toetavad teda rahaliselt. Vanemad tasusid M. Rebase võlgnevused ja M. Rebase vabanemisfondis on 1752 eurot. M. Rebane ei avaldanud vabanemisjärgse töökoha andmeid, kuid ütles, et asub pärast vangistust välismaale elama. Kuna praegu alles käivad läbirääkimised, pole teada, kas M. Rebane saab asuda elama tuttava juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxx kas tal on välisriigis kindel töökoht. M. Rebane tarvitas vabaduses mõnel korral kanepit ja alkoholi tarvitas harva. Kuriteo pani toime kainena. 3.
18. Juhul, kui kohus kohaldab M. Rebasele karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Samuti panna M. Rebasele KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel täiendavad kohustused otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist ning mitte viibida paikades, kus võivad viibida lapseealised isikud, ja mitte suhelda lapseealiste isikutega (sh kannatanuga).
19. Kohtuistungil leidis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, et kuna M. Rebasel pole vabaduses kindlat kontrollitud elukohta, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.
20. Süüdimõistetu M. Rebane ütles, et ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolliga. Ta tunnistas kuritegude toimepanemist, milles ta süüdi tunnistati, ja ütles, et ei oska toimepandud tegusid muud moodi kirjeldada kui vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks peetud kohtuistungil. Vangistus (eriti sotsiaalprogrammid) on mõjunud M. Rebasele hästi, sest panid teda nägema, kuidas oleks varasemast parem. M. Rebane peaks edaspidi olema vabam ja inimestega rohkem suhtlema. Pärast vanglast vabanemist plaanib ta Eestis paberid korda ajada ja välismaal tööd otsida. M. Rebane ei tea täpselt, millises riigis ja millist tööd ta otsida soovib ̶ võib-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või põllumajandust. M. Rebane soovib 3 minna välismaale tööle, sest ta saab seal kiiremini järjele kui Eestis. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine pole vajalik, sest ta teab tänu sotsiaalprogrammidele, millest hoiduda, et enam probleemi ei tekiks.
21. Kaitsja Tanel Pürn toetas M. Rebase seisukohta ja leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine pole mõistlik. Esiteks on eesmärgid praktilise eluga vastuolus. Nimelt lubasid M. Rebase vanemad vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses tal enda juurde elama naasta ja püüti leida variante, et ei tekiks ohusituatsioone konkreetse kannatanuga, kuid vaatamata eelnevale leidis vangla, et uute kuritegude toimepanemise risk pole siiski piisavalt maandatud. Teiseks pole M. Rebasel praegu kindlat elukohta, mistõttu pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Ning kolmandaks on karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärkide saavutamine äärmiselt kaheldav, sest isik on nendele eesmärkidele vastuvõtlik eeskätt siis, kui tal on vastav soov. M. Rebane läbis vanglas sotsiaalprogrammid ja tajub karistusjärgset käitumiskontrolli täiendava karistusena sama asja eest. Sellises olukorras on programmi vastuvõtlikkus väike ega täida oma eesmärki. Sõltumata karistusjärgse käitumiskontrolli vajalikkusest, pole see praktiliselt võimalik. Kohtu seisukoht
22. KarS § 871 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule muuhulgas juhul, kui isikut on 1) karistatud KarS
23. peatüki
24. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab ja süüdimõistetut pole võimalik kohustada endale elukohta otsima. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab ette vangla ning juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm 3-1-1-45-16, p 7).
25. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole M. Rebase elukoht vabaduses teada ja M. Rebane avaldas ka kohtuistungil, et tal pole vabaduses kindlat elukohta. Kuna KarS §-s 75 ettenähtud käitumiskontrolli saab kohaldada vaid juhul, kui süüdimõistetul on kindel elukoht, pole karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused praeguses asjas täidetud ja M. Rebase suhtes pole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Viimati nimetatud seisukohta ei kummuta ka kinnipeetava iseloomustuses tõstatatud kahtlus, et M. Rebane ei avalda vabanemisjärgse elukoha andmeid, sest soovib vältida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Rebane elas enne vangistust koos ema, kasuisa, venna ja vanaemaga Võru maakonnas Võru vallas Kääpa külas kasuisale kuuluvas Kirsi talus, kus ta on elanud süüdist saati ja kus ta pani toime ka kuriteod, milles ta süüdi tunnistati. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses nõustusid M. Rebase lähedased, et M. Rebane naaseb pärast vanglast vabanemist esialgu nende juurde elama, pole praeguses asjas M. Rebase lähedaste seisukohta välja selgitatud ja pole kindlaks tehtud, kas M. Rebasel on endiselt seaduslik alus nimetatud aadressil elama asuda. Arvestades, 4 et kohtul pole alust kohustada kolmandaid isikuid süüdimõistetut enda juurde elama võtma, pole võimalik panna M. Rebasele kohustust kõnealusel aadressil elada.
26. Mis puudutab M. Rebase soovi või soovimatust karistusjärgsele käitumiskontrollile alluda, siis kohus selgitab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda süüdimõistetu nõusolekut. Seega juhul, kui vangla arvates on karistusjärgne käitumiskontroll sisuliselt põhjendatud, kuid süüdimõistetul pole vabaduses kindlat elukohta või ta ei soovi elukoha andmeid avaldada, tuleb vanglal süüdimõistetu elukoht välja selgitada või koostöös kohaliku omavalitsuse abiga enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuna käesoleval juhul pole M. Rebasel vabaduses kindlat elukohta, tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll tema suhtes kohaldamata. Käitumiskontrolli sisuliste eelduste analüüsimine pole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5