← Eesti

2-21-10927/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10927 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi Aleksandr Bažanov vastu intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes Tsiviilasja hind 795,28 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood xxx esindajad Hageja lepinguline esindaja: T.I Kostja: Aleksandr Bažanov, isikukood xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.
  2. Mõista Aleksandr Bažanov´ilt välja AS PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 795,28 eurot, millest intress 274,6 eurot, viivis 490,68 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot.
  3. Menetluskulud jätta Aleksandr Bažanov´i kanda.
  4. Määrata AS PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 595 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikulude summast 200 eurot.
  5. Mõista Aleksandr Bažanov´ilt välja AS PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 375 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Aleksandr Bažanov peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 375 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 220 eurot.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. AS PlusPlus Capital nõuab 12.07.2021 esitatud hagis Aleksandr Bažanovi vastu 274,6 euro intressi, 490,68 euro viivise ja 30 euro sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Mogo OÜ ja kostja vahel xxx sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxx ja selle lepingu xxx sõlmitud lisast nr xxx 30.04.2019 teavitas Mogo OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 30.04.
  10. Kostjal jäi tasumata põhisumma maksed 30.04.2019 summas 121,23 eurot + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 63,95 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhiosa jääk summas 6369,15 eurot, kokku 6554,33 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja ja sõiduki ostja kokku 6778 eurot, mis arvestati maha kostja põhiosa ja intressiosa võlgnevuse jäägist ning peale tasumist jäi kostjal tasumata põhiosa võlgnevus summas 0 eurot ja intress 274,6 eurot. Lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale 04.06.
  11. 2

(4)
  1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.08.2021 määrusega, andes kostjale tähtaja 15 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostja xxx aadressil xxx Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 13.08.2021, seega oli hagiavaldusele vastamise tähtpäev 30.08.
  2. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
  3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
  4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  5. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 595 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  6. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-415, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 795,28 eurot ning esindajatasu summas 420 eurot ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 1,5h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. 3
(4)Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 220 euro ulatuses rahuldamata.
  1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 375 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot.
  2. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
  3. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.