← Eesti

3-21-1840/9

Obsah (9)§ 121§ 67§ 2§ 41§ 37§ 38§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1840 Määruse kuupäev 14. september 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti k

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras X. (kaebaja) põllumajandusministri
  2. märtsi
  3. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ alusel toetuse summas 12 180 eurot ja 84 senti mootorsõiduki ostmiseks jaekauplemise eesmärgil ehk rändkaupluse ostmiseks (toetustaotlus nr 664015700072). Toetus maksti välja
  4. aprillil
  5. PRIA nõudis
  6. oktoobri
  7. a otsusega nr 13-6/1013 kaebajalt toetuse summas 12 180 eurot ja 84 senti tagasi. Otsuse kohaselt nõuti toetus tagasi, sest toetusraha eest ostetud sõidukit ei saa käsitleda rändkauplusena, investeeringuobjekti ei kasutata sihipäraselt, loomata on töökohad ja toetuse taotlemisel on esitatud põllumajandusliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid. PRIA käsitles otsuses ka kaebaja väiteid seoses tema terviseprobleemidega ning sellest tingitud takistustega ettevõtlusega tegeleda. Otsuse kohaselt esitas kaebaja PRIA-le avalduse, milles teatas soovist lõpetada ettevõtlus seoses raske tervisliku seisundiga, palus toetust mitte tagasi nõuda ja lõpetada järelevalveperiood ennetähtaegselt. PRIA teatas
  8. oktoobril 2017 kaebajale, et ei lõpeta järelevalveperioodi ennetähtaegselt. PRIA ei pidanud investeeringuobjekti mittesihipärast kasutamist kaebaja haiguse tõttu põhjendatuks. 3-21-1840
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. juuni
  11. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-11 kaebaja eelnimetatud haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis
  12. septembri
  13. a kohtuotsusega kaebaja halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohtu halduskolleegium jättis
  14. jaanuari
  15. a kohtumäärusega kaebaja ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Eelnimetatud kohtulahendid jõustusid
  16. jaanuaril
  17. Kaebaja esitas
  18. mail 2021 PRIA-le taotluse menetluse uuendamiseks ning palub läbi vaadata tema taotlus lõpetada toetuse (taotlus nr 664015700072) kontrolliperiood alates käimisraskuse tekkimisest
  19. septembril
  20. Avaldusele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
  21. mai
  22. a otsus nr P26O-2021-42845 kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamise kohta kestusega
  23. aprill 2021 kuni
  24. aprill
  25. PRIA jättis
  26. mai
  27. a vastusega nr 13-30.3/18/258-7 kaebaja taotluse rahuldamata. PRIA leidis, et menetluse uuendamiseks ja järelevalveperioodi lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates
  28. septembrist 2017 puuduvad haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 sätestatud alused. PRIA viitas enda
  29. oktoobri
  30. a otsuse nr 13-6/1013 ja Tartu Ringkonnakohtu
  31. septembri
  32. a haldusasjas nr 3-19-11 tehtud otsuse põhjendustele. PRIA märgib, et toetus maksti välja
  33. aprillil 2016, järelevalveperiood lõppes
  34. aprillil 2021 ning kaebaja puue tuvastati
  35. mail
  36. Käesoleval ajal ei saa väita, et asjas tähtsust omavad asjaolud oleksid muutunud.
  37. Kaebaja esitas PRIA-le eelnimetatud otsuse peale
  38. juunil 2021 vaide, mille PRIA jättis
  39. juuli
  40. a vaideotsusega nr 13-30.3/21/1660-1 rahuldamata.
  41. Kaebaja esitas
  42. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA kohustamiseks vaadata läbi tema
  43. juuni
  44. a vaie. Kaebaja märgib, et PRIA ei ole tema vaidele
  45. augusti
  46. a seisuga vastanud. Ühtlasi märgib kaebaja, et esinevad alused menetluse uuendamiseks. Uued tõendid näitavad, et kaebajal ei olnud võimalik tulenevalt kehvast tervisest tegeleda ettevõtlusega, kaebajal on tuvastatud osaline töövõime ja puue.
  47. PRIA esitas
  48. augustil ja
  49. augustil 2021 kohtule vastused kohtunõuetele. PRIA esitas kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid, sh PRIA
  50. juuli
  51. a vaideotsuse nr 13-30.3/21/1660-1, ning selgitas vaideotsuse kaebajale kättetoimetamisega seonduvat.
  52. Tartu Halduskohus jättis
  53. septembri
  54. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse edasise menetluse osas seisukoha kujundamiseks ja kaebuse nõude täpsustamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et kuivõrd PRIA vastusest nähtuvalt on PRIA kaebaja vaide kaebuse esitamise hetkeks lahendanud, siis ei ole kaebaja esitatud nõue asjakohane ning kuna kaebaja peamiseks eesmärgiks võib olla toetustaotlusega nr 664015700072 seonduva menetluse uuendamine, siis on otstarbekas esitada nõue PRIA kohustamiseks haldusmenetlus uuendada (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p 2). Lisaks märkis kohus, et kaebuse eduväljavaated on kohtule esitatud materjalide pinnalt siiski vähesed ning selgitas kaebusest loobumise eeldusi ning tagajärgi. Kohus palus kaebajal kujundada kaebuse edasise menetluse osas oma seisukoht. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-21-1840

  1. Tartu Halduskohus andis kaebajale
  2. septembri
  3. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (nõude täpsustamiseks ja edasise menetluse osas seisukoha kujundamiseks) seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajale toimetati määrus e-toimiku kaudu kätte
  4. septembril 2021, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema seega
  5. septembril 2021 ning möödus
  6. septembril 2021 (

§ 67lg-d 1 ja 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. 12.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et vastustaja on esialgses kaebuses märgitud toimingu teinud ja haldusakti (vaideotsus) andnud, siis ei ole algses kaebuses märgitud nõue kaebaja õiguste kaitseks efektiivne vahend. Vaide lahendamiseks kohustamise nõudega ei ole võimalik kaebaja eesmärki ehk haldusmenetluse uuendamist saavutada. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millise

§ 37

lg-s 2 sätestatud nõude ta kohtule lõpuks esitada soovib ning kas ta nõustub halduskohtu seisukohaga efektiivse õiguskaitsevahendi kohta (

§ 38lg 1 p 5).

Kaebaja ei ole seega ilmutanud huvi haldusasja menetlemise vastu ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kaebuse nõude täpsustamata jätmise tõttu ei ole kaebuse edasine menetlemine võimalik. Seetõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus tagastab

§ 104

lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. 14. Asendada

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.