← Eesti

2-20-17957/30

Obsah (12)§ 100§ 37§ 91§ 5§ 44§ 104§ 95§ 109§ 1§ 107§ 11§ 84

2-20-17957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17957

§ 100lg 4 alusel summas 665 eurot (bruto).

  1. Jätta SA Sillamäe Haigla nõue T L vastu tuvastada T L 29.05.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus rahuldamata.
  2. Mõista SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks välja viivised perioodi eest 02.06.2020 – 03.09.2021 punktis 1 sätestatud põhinõudelt (1099 eurot) summas 110,42 eurot ning alates 04.09.2021 kuni põhinõude (1099 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. SA Sillamäe Haigla menetluskulud jätta SA Sillamäe Haigla kanda. 20% T L menetluskuludest jätta SA Sillamäe Haigla kanda ja 80% T L menetluskuludest jätta T L enda kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku 1 / 13 2-20-17957 aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
  4. SA Sillamäe Haigla esitas 26.06.2020 töövaidluskomisjonile avalduse T L vastu töötaja 29.05.2020 esitatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes. T L esitas omakorda 17.07.2021 nõude mõista välja tööandjalt hüvitis summas 3985,20 eurot ning saamata jäänud töötasu summas 1830 eurot. Lisaks ka sissenõutavaks muutunud ning edasiulatuvad viivised. T L saamata jäänud töötasu nõude aluseks on asjaolu, et töölepingus on kokkulepitud, et T L asub osalise tööajaga tööle (koormus 0,5). T L on teinud ületunde, mis hüvitati töölepingus määratud tunnitasu alusel, s.o 8 eurot. 1,5 kordne töötasu moodustab 12 eurot, seega ei ole T L tasutud olulises osas töötasu. Kokku on T L teinud alates 2018 november ületunde 457,5 tundi, mis tuleb korrutada 4 euroga, kokku 1830 eurot. Lisaks on T L soovinud ka viivise tasumist.
  5. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati avaldus osaliselt: SA-lt Sillamäe Haigla mõisteti T L kasuks välja hüvitis

§ 100

lg 4 alusel summas 442,80 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu summas 1830 eurot (bruto) ning viivis summalt 2272,80 eurot VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 02.06.2020 kuni 22.10.2020 kindla summana 71.04 eurot ja alates 23.10.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlasummalt kuni kohase täitmiseni. 3. T L esitas 04.12.2020 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse T L poolt vaidlustatud ulatuses läbivaatamiseks. T L palub SA-lt Sillamäe Haigla nõuda välja hüvitis brutosummas 3985,20 eurot. T L vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse tema avalduse rahuldamata jäetud ulatuses ja palub avalduse läbi vaadata hagimenetluses. T L ei vaidlusta, et SA-lt Sillamäe Haigla mõisteti T L kasuks välja viivis summalt 1830 eurot VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 02.06.2020 kuni kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjon leidis, et hüvitist tuleb vähendada võttes arvesse ülesütlemise asjaolusid, töötaja ütles töölepingu üles päeva pealt, eelnevalt ei teavitanud tööandjat administraatori ebaväärikast käitumisest ega ka sellest, et administraator sundis teda 2 / 13 2-20-17957 andmeid võltsima. Töövaidluskomisjon võttis arvesse, et töötajale polnud üheselt selgelt ja arusaadavalt teatavaks tehtud tema tööülesandeid, vastutuse piire ega ka tööaja kestust. Samas arvestas töövaidluskomisjon ka tööandja huvidega, et töötaja peab tööandjale teada andma töö tegemise takistustest ja vaidluse korral peab suutma seda ka tõendada. Töötaja väidetavalt ei teavitanud tööandjat töökiusamisest töökeskkonnas. Hüvitise määramisel lähtus töövaidluskomisjon töötaja esitatud keskmise kalendripäeva tasust 44,28 eurot ja mõistis välja hüvitise

§ 100lg 4 alusel summas 442,80 eurot.

Töötaja on seisukohal, et määratud hüvitis 10 kalendripäeva eest on ilmselgelt põhjendamatu. Tööleping on lõpetatud töötaja poolt raskete tööandja rikkumiste tõttu, st ebaväärikas käitumine ja seadusvastaste korralduste täitmise nõudmine. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et eelnevaga kaasnes töötajale oluline ja pikaaegne terviserike. Asjaolu, et seadusest tulenevate kohustuste järgimata jätmine päädib töötaja olulise terviserikkega on ilmselgelt oluline põhjus määrata hüvitis vastavalt seaduses sätestatud määras (

§ 100lg 4).

Vastavalt välja mõistetavale hüvitisele tuleb välja mõista ka seadusjärgne viivis alates avalduse esitamisest töövaidluskomisjonile kuni kohustuse täitmiseni.

  1. SA Sillamäe Haigla esitas 04.12.2021 hagiavalduse, milles palus tunnistada tühiseks T L 29.05.2020 esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus. Lisaks palus SA Sillamäe Haigla vaadata T L töövaidluskomisjoni esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras vastuhagina ja jätta T L nõuded rahuldamata. SA Sillamäe Haigla hagiavaldus
  2. T L ja SA Sillamäe Haigla sõlmisid 15.10.2018 töölepingu nr 861, mille alusel asus T L tööle SA Sillamäe Haigla juurde sotsiaalnõuniku ametikohale. Seoses 2020.a COVID-19 koroonaviiruse levitamisega ja eriolukorra kehtestamisega ei saanud SA Sillamäe Haigla ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda T L ja teistele töötajatele kokkulepitud ulatuses tööd ning töölepingus lepitud töötasu maksmine oli tööandjale koormav. 03.04.2020 käskkirjaga otsustas SA Sillamäe Haigla

§ 37

alusel vähendada ühepoolselt T L koormust ja töötasu tähtajaga kuni kolm kuud alates 17.04.

  1. Töötasu vähendati ning T L viidi üle 0,5 koormusega töökohale täiskoormuse asemel. Vastav otsus oli T L kättetoimetatud 03.04.
  2. SA Sillamäe Haigla oli samaaegselt vähendanud veel 9 töötaja töökoormust TSL § 37 alusel. T L ei olnud nõus töökoormuse vähendamisega, mille osas ta tegi käskkirjale omakäelise avalduse. Peale oma mittenõustumise väljendamist lahkus T L töölt. 06.04.2020 sai SA Sillamäe Haigla raamatupidajalt teada, et alates 03.04.2020 viibib T L haiguslehel. Haiguslehte pikendati ja see lõppes 29.05.
  3. 29.05.2020 edastas T L SA-le Sillamäe Haigla töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avalduse järgi lõpetas T L SA-ga Sillamäe Haigla sõlmitud töölepingu alates 01.06.2020

§ 91lg 2 alusel.

T L põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist sellega, et: „SA Sillamäe Haigla administraator T A on loonud asutuses õhkkonna, kus töötamine on võimatu ja tervisele kahjulik. Töö jätkamine SA-s Sillamäe Haigla on vastunäidustatud minu tervisele. Olen viibinud kaks kuud haiguslehel pr T A vihahoogudest tingitud ebaväärika kohtlemise nii enda kui teiste töötajate suhtes ja sellest minule tekkinud stressi tõttu.“ T L palus töölepingu erakorralisel ülesütlemisel SA-l Sillamäe Haigla maksta talle kolme kuu töötasu suurune hüvitis. 3 / 13 2-20-17957

  1. SA Sillamäe Haigla leiab, et T L ülesütlemisavaldus ei ole põhjendatud. T L peab ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid põhjendama. T L ei ole toonud välja ühtegi erakordset sündmust, millest tulenevalt oleks T L tekkinud õigus tööleping päeva pealt üles öelda. T L ei ole SA Sillamäe Haigla kunagi teavitanud võimalikest probleemidest töökohal ning töökeskkonna negatiivsest mõjust tema tervisele või sellest, et teda on koheldud ebaväärikalt. Töölepingu kehtivuse ajal ei ole SA Sillamäe Haigla ja T L esitanud teineteisele mingeid pretensioone ega hoiatusi seoses töökohustuste rikkumise ja töötingimuste negatiivse mõjuga. SA Sillamäe Haigla töötajad ja koostööpartnerid on iseloomustanud haigla administraatorit positiivselt. T L on olnud T A asendaja, kui isikute vahel oleksid pingelised suhted, siis ei oleks selline korraldus mõeldav. SA Sillamäe Haigla on T L andnud ülikoolis õppimise ajaks õppepuhkust perioodidel 25.02.2020 – 28.02.2020, 16.03.2020 – 27.03.
  2. Haiguslehe pikendamisel selgus, et T L haigusleht oli tingitud psüühikahäirest ja T L viibis haiguslehel depressiooni tõttu psühhiaatri suunamisel. See ei saa olla aluseks, et selleni viis SA Sillamäe Haigla administraatori käitumine või õhkkond töökohal ja kollektiivis. Põhjuseks võis olla muu asjaolu või asjaolude kogum. T L seisukoht
  3. T L on kohtule selgitanud, et töölepingu ülesütlemise tingis asjaolu, et töö jätkamine oli vastunäidustatud tema tervisele. T L viibis kaks kuud haiguslehel administraatori vihahoogudest tingitud ebaväärika kohtlemise nii enda kui teiste töötajate suhtes, millest töötajal on tekkinud depressioon ja stress. Töötaja edasine töötamise jätkamine oleks võinud ka tema mainet kahjustada, kuna teda sunniti valeandmete alusel arvestusi ning aruandlust koostama. Töötaja korduvalt juhtis toimuvale tähelepanu. T L on esitanud ka tõendid, et jäi töövõimetuslehele alates 03.04.2020 ja on pöördunud haiglasse psühhiaatrilise abi saamiseks, kusjuures ravi kestis kuni 29.05.
  4. Vahetu juhi näol oli tegemist tööandja juhatuse liikme (so seadusliku esindaja) abikaasaga, st puudus ka mõte pöörduda teavitustega asutuse juhi poole. Tööle asumisel võttis T L ühendust eelmise töötajaga (so I K), kes lahkus ametikohalt päevapealt, kirjutades lahkumisavalduse ja minnes kuuks ajaks haiguslehele. I K kirjeldas T A on nn raske inimesena, ta karjuvat töötajate peale, dokumente tehakse fiktiivselt ja tööõhustik on väga negatiivne. T L eeldas, et ta on iseloomult tugev inimene ega lasknud sellest informatsioonist heidutada. Tegelikkuses lubas T. A endale pidevat karjumist raamatupidaja L B peale, kes asus töötaja kõrval kabinetis. Karjumine kostus hästi läbi ukse. Samuti lubas ta endale karjumist töötajate ja klientide peale oma kabinetis. SA Sillamäe Haigla esindajale oli selline suhtlusviis tavapärane. T L viibimine õppepuhkusel ei sobinud pr T. A. Pärast õppepuhkust karjus administraator solvaval toonil T L peale ja süüdistas teda, et on pidanud T L eest tööd tegema. Kõik see kostus teiste töötajateni Sellest hetkest algas T L alandamine ja kiusamine T. A poolt alandamine (T L karjuti, et tehtu ei ole õige, ei tehta nii ja isikut ei huvita T L seisukoht). 03.04.2020 kutsus T. A T L oma kabinetti, näidates käskkirja, millega vähendati palka ja koormust. T L ei nõustunud antud käskkirjaga, millest kirjalikult ka teatas. Nimelt vastupidiselt töökoormus ei vastanud ka osalisele tööajale, so 0,
  5. Selle peale nõudis T. A T L lahkumisavaldust. Vaatamata märkustele toimus kõik eelnev kisaga ja seega alandamisega. T L tundis ennast eelnenud situatsioonide tõttu väga halvasti ja pöördus psühhiaatri poole, kes diagnoosis tal 4 / 13 2-20-17957 depressiooni. Peale ravi möönis T L, et ta pole suuteline selles asutuses ja sellises töökeskkonnas enam edasi töötama ning lõpetas töölepingu erakorralise etteteatamisega. T L on seisukohal, et järjepidev kõrgendatud toonil ja teiste töötajate kuuldes avaldatav on töötajale alandav ja mainet rikkuv ning ei ole vastuvõetav. T L alandav käitumine kestis alates märtsi kuust 2020 õppepuhkuselt naastes kuni haigusleheni. T L ei ole ka vastuvõetav, et teda sunniti täitma olematute teenuste kohta aruandlust, milline ei vasta tõele ning T L seisukohad esindajat ei huvita ning väidetavalt ei ole õiged. SA Sillamäe Haigla on kohelnud T L ebaväärikalt ning töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tervisele, kõlbelisusele ja töötaja heale nimele. Ka I K puutus kokku analoogse situatsiooniga, st negatiivne töö keskkond ja dokumentatsiooni mittevastavus tegelikele asjaoludele. T L esitas nimekirja isikutest, kes on väidetavalt saanud logopeedi ja psühholoogi teenuseid (so N G ja O O), kuid tegelikult on enamjaolt tegemist juurdekirjutusega ning isikud ei ole sellist teenust valdavas osas saanud. Nendeks isikuteks on M N, V K, I Z, R F, E J, D L, O D, I I, D K, A O, A O, A M, A G, G, Z, T. Kuna T L sai selgeks, et tehakse tööandjale kompenseeritavate teenuste osas juurdekirjutusi ning neid pidi kajastama töötaja oma aruandluses, oli ilmne, et selline kajastus on ebaseaduslik ning selline ebaseaduslik tegevus võis tulevikus mõjutada ka töötaja mainet ja head nime. T L selles osaleda ei soovinud ning sellest tekkisid konfliktid. SA Sillamäe Haigla seisukoht
  6. SA Sillamäe Haigla on tasunud T L kõik tasud. T L ei ole teinud ületunnitööd, kuna pooltel puudus vastavasisuline kokkulepe. Töölepingu punkti 4.2 kohaselt töötab T L 7 tundi päevas ning lepingu punkti 4.
  7. järgi algab tööpäev kell 9.00 ja lõppeb kell 16.
  8. T L osas kohaldati summeeritud tööaega, arvestusperioodiks oli neli kuud. T L pidas ise oma tööaja arvestust ja edastas selle SA-le Sillamäe Haigla töötasu arvestamiseks. Kuni septembrini 2019 ei vastanud T L töökoormus isegi 0,5 töökoormusele. Perioodil oktoober – detsember 2018 töötas T L kokku 199,5 tundi, samas kui 0,5 töökoormuse norm on 209 tundi. Perioodil jaanuar – aprill 2019 töötas T L 299 tundi, samas kui 0,5 töökoormus oleks 336 tundi. Perioodil mai – august 2019 töötas T L kokku 266 tundi, 0,5 töökoormus on 340 tundi. Ehk alates töölepingu sõlmimisest ei töötanud T L isegi 0,5 koormust ja T L on töötanud vähem kui see on ettenähtud kalendaarse tööajafondiga. T L töökoormus ei suurenenud, kuid septembris 2019 teatas T L, et vajab oma tööülesannete täitmiseks rohkem tööaega. SA Sillamäe Haigla lubas T L töötada rohkem ning pooled leppisid kokku, et töötasu arvestamine toimub samadel põhimõtetel nagu varem (T L poolt esitatud töötundide arvu alusel) ja sama tunnihinnaga (7 eurot tunnis). Samal ajal ei ole pooled kokku leppinud ületunnitöö tegemises ega ületunnitöö tasus. Tasu tasuti tegelikult töötatud aja eest, mille andmed esitas T L SA-le Sillamäe Haigla. T L ei ole kunagi esitanud pretensioone ega nõudnud SA-lt Sillamäe Haigla ületunnitöö ega lisatasu tasumist väidetava ületunnitöö eest, sh töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisel. Nimetatud nõude on T L esitanud alles 17.07.2020 töövaidluskomisjonile esitatud vastuavalduses. SA Sillamäe Haigla ei tunnista ületunnitasu nõuet.
  9. Töölepingu kehtivuse ajal ei ole T L SA-e Sillamäe Haigla esitanud pretensioone ega hoiatusi töötingimuste rikkumise osas. T L ei ole toimuvale korduvalt tähelepanu juhtinud. Asjaolu, et T L on depressioon ei tõenda seda, et haiguse põhjus oleks olnud 5 / 13 2-20-17957 tööandja käitumine või õhkkond tööl ja kollektiivis ja ei oleks võinud olla mingi muu asjade kogum või T L endast tulenevad põhjused. T L epikriisist tuleneb, et tema diagnoosiks on raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta, millest tulenevalt on ilmne, et T L on ka varem pöördunud psühhiaatri poole ravi saamiseks sama psüühikahäirega. Seega ei ole T L väidetav haigus seotud SA-ga Sillamäe Haigla. T L ei ole kunagi pöördunud T A poole ega SA Sillamäe Haigla juhatuse poole. Asjaolu, et SA Sillamäe Haigla juhatuse liige on T L vahetu juhi T A abikaasa, ei mõjuta mingil viisil nende professionaalseid suhteid. Samal ajal, T L ei ole isegi suuliselt pöördunud oma vahetu juhi poole pretensioonidega. Juhul, kui T L leidis, et puudus mõte pöörduda SA Sillamäe Haigla seadusliku esindaja poole, siis võiks ta pöörduda juhatuse ülal seisva juhtorgani (nõukogu) poole. T L seda ei teinud. T L väited juurdekirjutuste kohta on tõendamata. SA Sillamäe Haigla on taastusravi teenuseid osutav isik ja tema tegevus on rangelt reglementeeritud ning selle üle teostatakse pidevat kontrolli. SA Sillamäe Haigla suhtes ei ole alustatud ühtegi menetlust, mis seostuks T L etteheidetega. 15.06.2021 istung
  10. Istungil selgitas SA Sillamäe Haigla, et kokkulepe töölepingus 0,5 töökoormuse osas on trükiviga. Tööandja arvestas töötasu vastavalt töötaja esitatud andmetele. Keegi teine töötaja tööaja arvestust ei pidanud. SA Sillamäe Haigla ei ole T L varem ületunnitöö eest maksnud ja T L ei ole seda küsinud. T L selgitas, et ületunnitöö oli arvestatud selliselt, et tal oleks võimalik seda saada vaba ajana, kui ta oleks edasi töötanud. T L kasutas kogu vaba aja õppimiseks. Vaba aega vastavalt tabelitele ei antud. Põhiline ületunnitöö oli viimased 6 – 8 kuud. Vaba aja välja võtmisega ei olnud T L kiire, kuna tal oli seda aega vaja õppimiseks. SA Sillamäe Haigla selgitas, et lubas T L teha tööd nii nagu töötajal võimalik oli. 06.07.2021 istung
  11. Istungil kordas SA Sillamäe Haigla, et töötaja korraldas ise oma tööd ja tegi nii palju tunde, kui pidas ise vajalikuks. Maksmine käis tehtud tunni kaupa. SA Sillamäe Haigla ei ole andnud töö korraldamise osas juhiseid. Enne 3.04.2021 pooltel selles osas vaidlust polnud. T L sai koolis käia, see tingis ka kalendaarsest tööaja normist vähem tundide tegemise. T L kohtukõne kirjalikud seisukohad
  12. T L on oma kohtukõne kirjalikes seisukohtades korranud varem esitatut. Tööleping on lõpetatud töötaja poolt raskete tööandja rikkumiste tõttu, st ebaväärikas käitumine, alandamine ja seadusvastaste korralduste täitmise nõudmine, mis päädis terviserikkega ja kaks kuud kestva raviga. Asjaolu, et seadusest tulenevate kohustuste järgimata jätmine päädib töötaja olulise terviserikkega on põhjus, et määrata hüvitise maksimumsuurus. Hüvitis hõlmab endas ka üleelamisi ja mittevaralist kahju, milline on samuti ilmne. Vastavalt välja mõistetavale hüvitisele tuleb välja mõista ka seadusjärgne viivis alates avalduse esitamisest töövaidluskomisjonile kuni kohustuse täitmiseni. Hüvitise 6 / 13 2-20-17957 vähendamiseks puuduvad põhjendused ja SA Sillamäe Haigla vastav taotlus. Hüvitise arvestuse osas brutosummas 3985,20 eurot pooltel vaidlus puudub.
  13. SA Sillamäe Haigla väide, et tööaja arvestamine on toimunud summeeritult ei ole usaldusväärne ning ei vasta tegelikkusele. Väide on töötajale üllatav ning tööandja ei ole esitanud ühtegi tõendit ning arvestust, et selline arvestus oleks jooksvalt toimunud ning tasusid nii arvestatud. Vastupidiselt töötasu ja tööaja õiendist tuleneb, et arvestus toimus kuupõhiselt. SA Sillamäe Haigla vastuväited on vastuolulised, kuna algselt väideti, et töötaja töötas üldse täiskohaga ja tegemist on töölepingust tuleneva trükiveaga. SA Sillamäe Haigla arvestused (dtl 257) on eksitavad ja tööandja ei soovinud neid käsitleda tõendina. Antud arvestustes on valed normtunnid kuna nende puhul ei ole arvestatud puhkuse ja haiguspäevi, st kui seaduslikul alusel viibib töötaja puhkusel (või on töövõimetu), seega ei täida töökohustusi, ei saa seda aega lugeda normtundide hulka ja neid vähendatakse selle võrra. Kokku on alates 2018.a novembrist ületunde 457,5 tundi. Nende tundide eest on tasutud 8 eurot tund ning tööandja poolt on töötajale tasumata 457,5 h x 4 eurot = 1830 eurot. SA Sillamäe Haigla kohtukõne kirjalikud seisukohad
  14. SA Sillamäe Haigla on seisukohal, et T L ei ole toonud välja ühtegi erakordset sündmust, mis oleks tinginud T L vajaduse tööleping päevapealt lõpetada. T L on ise vande all kinnitanud, et tal puuduvad tõendid, et tema vastu oli kasutatud ebaseaduslikku tegevust. T L lõpetas töölepingu kaks kuud peale töömahu vähendamise käskkirja kättesaamist. SA Sillamäe Haigla paneb kahtluse alla T L tegevuse ja väidab, et kui töötamine oleks olnud psühholoogilistel põhjustel või halva tööõhkkonna tõttu problemaatiline, siis oleks võinud töölepingu lõpetada ka varem, kohe peale 03.04.2020 teatise saamist. SA Sillamäe Haigla arvab, et haigestumine võis olla põhjustatud

§ 37alusel teatise saamisest, mitte aga T A käitumisest.

T L depressiooni tekkimises ei ole süüdi SA Sillamäe Haigla. T L amet võis viia ta läbipõlemiseni. Arvestades kogutud tõendeid saab eeldada, et töölepingu ülesütlemine oli tingitud T L isiklikust seisundist. SA Sillamäe Haigla ei saanud samas ilma selleta, et T L oleks probleemist rääkinud ka vajalikke ümberkorraldusi teha. SA Sillamäe Haigla on oma töötajate suhtes nõudlik, kuna nende ametiga kaasneb vastutus. Dokumentide võltsimise ja valeandmete kajastamise osas tõendeid ei ole esitatud ja puuduvad ka järelevalve organi otsus või kohtuotsus, mis sellist tegevust kinnitaks. SA Sillamäe Haigla on esitanud T. A kolleegide iseloomustused, mis vastupidiselt T L poolt esitatule, annavad isikust positiivse ülevaate ja lükkavad ümber T L väited, et administraator kohtles ebaväärikalt nii T L kui ka teisi töötajaid. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et T L nõuded tuleb osaliselt rahuldada ning SA Sillamäe Haigla nõue tuleb jätta rahuldamata.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et: 7 / 13 2-20-17957 • T L asus SA Sillamäe Haigla juures tööle sotsiaalnõunikuna alates 15.10.2018 (dtl 124). • 03.04.2021 tutvustas SA Sillamäe Haigla T L käskkirja, mille alusel vähendati T L töötasu ja töökoormust – 73 tundi kuus ja 3,5 tundi päevas, tasuga 584 eurot kuus. T L ei nõustunud nimetatud käskkirjaga. (dtl 126). • Alates 03.04.2020 viibis T L haiguslehel (dtl 128). • 29.05.2020 esitas T L töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl 31).
  3. Pooled vaidlevad selles osas, kas töölepingu ülesütlemisavaldus oli tühine ja kas T L on õigus

§ 100

lg 4 sätestatud hüvitisele ning kas T L on teinud ületunnitööd ja talle on jäänud töötasu välja maksmata. 18. Esmalt analüüsib kohus ületunnitöö nõuet ning seejärel käsitleb töölepingu ülesütlemise temaatikat ning

§ 100lg 4 hüvitist.

Saamata jäänud töötasu nõue

  1. Vastavalt töölepingu punktile 3.1 maksab tööandja töötajale töötasu kuus tegelikult töötatud aja eest arvestatult ühe tunni maksumuseks 8 eurot. Töölepingu punkti 4 kohaselt töötab töötaja 0,5 koormusega, töögraafiku alusel kuni 7 tundi päevas, iganädalane puhkeaeg on laupäeval ja pühapäeval, tööpäev algab kell 9.00 ja lõpeb kell 16.00 (dtl 124).
  2. SA Sillamäe Haigla on väitnud, et T L töötas summeeritud tööaja alusel. T L ei ole seda ise kinnitanud. Töölepingu seaduse (

) § 6 lg 6 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks

§ 5nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.

Kohtule ei ole esitatud tõendit, et tööajakava oleks töötajale teatavaks tehtud ega ka tõendit selle kohta, millised on tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Asjaolu, et kokkuleppes on märgitud sõna „töögraafik“ ei tähenda, et töötaja osas oleks rakendatud summeeritud tööaja arvestust. SA Sillamäe Haigla on viidanud oma töökorralduse reeglite punktile 3.

  1. (dtl 105, 198, 254), kuid nimetatud reeglid sätestavad, et: „Kui tööandja peab summeeritud tööaja arvestust, siis […]“. Seega ei ole see mitte teavitus, vaid selgitab, mis siis saab, kui summeritud tööaja arvestust kohaldatakse. Kohus on seisukohal, et tõendamata on, et töötajale oleks kohaldatud neljakuulist summeerimise perioodi.
  2. Kohus leiab, et töötaja ja tööandja kokkulepe tööaja osas ei ole kooskõlas

reeglitega. Läbivalt on pooled selgitanud, et tööandja ei pidanud tööaja osas arvestust ja töötaja märkis ise palju ta tööl käib. Samuti ei ole T L varasemalt nõudnud ületunnitöö eest vaba aega ega ka hüvitist. Lisaks ei ole pooled esitanud kokkuleppeid ületunnitöö tegemise kohta. Samas on SA Sillamäe Haigla aktsepteerinud T L esitatud töötundide arvestust. Töölepingus sisalduvad sätted on omavahel vastuolus ja ei peegelda tegelikkuses toimunud. Tõendamata on, et T L oleks käinud poole koormusega tööl. Vastupidiselt, mitmetel kuudel käis T L tööl oluliselt vähem, kui seda pool koormust oleks ette näinud. Riigikohus on 20.05.2020 tsiviilasjas nr 2-18-6908 tehtud otsuse punktis 13 selgitanud, et: „Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte 8 / 13 2-20-17957 ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega.“ Kohus leiab, et kuna poolte ühist tahet on käesoleval juhul keeruline tuvastada ning samuti ei ole lõpuni arusaadav, millisel viisil tõlgendasid pooled vastuolulist tööaja kokkulepet, siis on vajalik lähtuda sellest, kuidas lepingupooltega sarnane isik seda mõistma pidi. Lepingus sisaldub päevane tundide arv ning ka tööaja algus ja lõpp, samuti on see kooskõlas sellega, millises mahus tööaega aprillis vähendati (poole võrra varasemast, mitte aga 0,25 koormus), lisaks on ette nähtud, et T L olid iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev. Seega leiab kohus, et lepingu punkt 0,5 koormuse osas on vastuolus lepingu muude sätetega ning mõistlik inimene saab tööaja kokkuleppes aru nii, et T L pidi igapäevaselt tegema tööd 7 tundi. Kohus leiab, et asjaolu, et SA Sillamäe Haigla ei nõudnud T L tööaja järgimist ja võimaldas tal ka vähem tööd teha, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline. T L on ka oma ületunnitöö nõude esitanud kuude, mitte päevade lõikes, millest tulenevalt lähtub kohus samuti kuude arvestusest. Ilmestamaks kohtu arvestust, esitab kohus andmed tabelis: kuu Tööpäevade arv T L töötatud päevade arv arvestades puhkusi ja haigusi (dtl 341) Töötundide arv kuus (tegelikud tööpäevad x 7) Töötatud tundide arv kuus (dtl 149) Okt 18 13 13 91 54 Nov 18 22 22 154 90,5 Dets 18 18 13 91 55 Jaan 19 22 22 154 95 Veebr 19 20 10 (märgitud on 13 päeva, kuid perioodi peab sisaldama ka nädalavahetust) 70 42 Märts 19 21 21 147 87 Aprill 19 21 21 147 75 Mai 19 22 17 119 71 Juuni 19 19 18 126 91 Juuli 19 23 0 0 0 August 19 21 12 84 104 20 Sept 19 21 14 98 128 30 Okt 19 23 23 161 159 Nov 19 21 21 147 137 Dets 19 19 14 98 139,5 41,5 Jaan 20 22 17 119 136 17 Veebr 20 19 15 105 105 Märts 20 22 12 84 84 Aprill 20 21 3 21 14 vahe 9 / 13 2-20-17957 22. Kohus on lähtunud T L poolt esitatud andmetest (dtl 147 – 151), kuigi SA Sillamäe Haigla andmed töötatud tundide osas on samad v.a detsember 2019. Kuna T L oma tööaja osas arvestust pidas, siis on tema kogutud andmed esmased. Kokku leiab kohus, et T L tegi 108,5 ületundi. SA Sillamäe Haigla ei ole tõendanud, et ületunnitöö oleks hüvitatud vaba ajaga, SA Sillamäe Haigla ei ole menetluse kestel üldse tunnistanud, et ületunnitööd oleks tehtud.

§ 44

lg 7 alusel maksab ületunnitöö hüvitamisel rahas tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Seega kuulub T L välja mõistmisele saamata jäänud töötasu summas 434 eurot (bruto) (108,5 x 4). Töölepingu ülesütlemise tühisus 23.

§ 91

lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. 24.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tõenditest nähtub, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ei ole tingimuslik (

§ 95lg 1) (dtl 131).

Pooled ei vaidle, et SA Sillamäe Haigla sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte. Seega on T L töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud

§ 95lg 1 formaalseid tingimusi.

25. T L on töölepingu ülesütlemisavalduses viidanud

§ 91lg 2 ja on välja toonud T A poolt loodud õhkkonna kahjulikkuse tema tervisele.

Menetluse käigus on T L põhistanud töölepingu ülesütlemist sellega, et tema peale karjuti, talle anti korraldusi, mis ei olnud kooskõlas reeglitega ning üldine töökeskkond oli ebameeldiv. T L on välja toonud, et probleemid algasid peale seda kui ta märtsis 2020 õppepuhkuselt tagasi tuli (dtl 237). Võttes arvesse, et T L viibis õppepuhkusel kuni 27.03.2020, siis kestsid probleemid lühiajaliselt, kuna 03.04.2020 jäi T L tööst eemale, kuna ta oli haige. Kohus leiab, et töökius ja ebaviisakas suhtlemine tööl on igati keelatud. Samas ei ole töötaja poolt mõistlik ning poolte koostööd arvestades ka lojaalne enne seda kui küsimust tööandjaga arutada ja seda ka ametlikult tööandja siseselt lahendada, kohe esitada ülesütlemisavaldus. Käesoleval juhul ei ole samas T L suutnud üldse tõendada, et temale töökius osaks sai. I K (dtl 213) ning T K (dtl 353) ei töötanud kumbki koos T L ning on ka SA-st Sillamäe Haigla lahkunud. Mõlemad isikud jagavad oma kogemust, kuid mitte seda, kuidas T A T L käitus. I K väitis, et ta ei saanud juhtkonnalt abi, T K isegi ei pöördunud juhtkonna poole. T L juhatuse poole ei pöördunud ja nõukogu esimees võttis info teadmiseks, samas oli selleks kõigeks aega pelgalt loetud päevad, kuna T L saabus õppepuhkuselt tagasi märtsi 2020 lõpus. Peale kolme isiku ütluste puuduvad igasugused muud tõendid, mis SA Sillamäe Haigla sisekliimat kirjeldaksid ning tooksid välja probleeme administraatori ja töötajate vahelistes suhetes. T L osas on kohtul vaid T L enda ütlused, mingeid muid tõendeid esitatud ei ole, et T L osas oleks keegi tööandja esindajatest käitunud ebaviisakalt. Vastupidiselt, SA Sillamäe Haigla on esitanud mitmed iseloomustused, mis kinnitavad, et T A käitus koostööpartneri ja töötajana korrektselt ja talle ei ole midagi ette heita (dtl 32 – 49). Ebaseaduslike korralduste andmine on samuti 10 / 13 2-20-17957 tõendamata. T L ütlused on selles küsimuses umbmäärased ning kohus leiab, et nimetatud tõend ei ole piisav, et lugeda seda tõendiks töölepingulise kohustuse rikkumise kohta. 26. Samas leiab kohus, et kuigi ei ole tõendatud tööandja ebaväärikas ja ähvardav käitumine, siis on T L töölepingu ülesütlemine

§ 91lg 2 alusel siiski põhjendatud.

SA Sillamäe Haigla viivitas korduvalt töötasu maksmisega (vt käesoleva otsuse p 22), mis oli tingitud otseselt sellest, et SA Sillamäe Haigla rikkus oma kohustust tööandjana pidada tööaja arvestust. Seega leiab kohus, et SA Sillamäe Haigla nõue, tuvastada T L 29.05.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus, tuleb jätta rahuldamata.

§ 100

lg 4 hüvitis 27.

§ 100

lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. T L palub välja mõista 3985,20 euro suurune hüvitis. SA Sillamäe Haigla ei ole esitanud summa arvestuse osas vastuväiteid. 28. Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et

§ 100

lg 4 alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lgst 3 tulenevalt VÕS-i 7.

peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni

§ 107lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni.

Lisaks on

§ 109

lgs 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“ Kuigi Riigikohtu analüüs analüüsib

§ 109

lg 1 kohaldamist, siis leiab kohus, et analoogia korras on seda võimalik arvestada ka

§ 100lg 4 kohaldamisel.

29. Kohus leiab, et hüvitise välja mõistmisel tuleb arvestada T L tööstaaži ning asjaolu, et T L ütles töölepingu üles ilma etteteatamata ja ka asjaolu, et T L ei olnud varasemalt SA Sillamäe Haigla poole pöördunud, et ületunnitöö eest raha saada. T L ei ole välja toonud täiendavat kahju ega ka saamata jäänud tulu, mis võiks hüvitise suurust mõjutada. Lisaks sellele on kindlasti oluline, et SA Sillamäe Haigla on ületunnitöö tekkimise olukorra tekitanud vastuoluliste töölepingu sätetega. Töölepingu tingimustest teavitamise kohustus on tööandjal (

§ 5

lg 1 p 7), tööaja arvestamise kohustus on samuti tööandjal (

§ 11/ 13 2-20-17957 lg 2 p 4).

Kohus mõistab SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks

§ 100lg 4 alusel välja 665 eurot (bruto), mis on pool T L ühe kuu töötasust.

Viivise nõue 30. T L taotleb

§ 100

lg 4 alusel esitatud hüvitisnõudelt ja saamata jäänud töötasu nõudelt viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 02.06.2020 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni.

  1. Kohus leiab, et viivise nõue on osaliselt põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 32.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. Kohus mõistab SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks välja viivised põhinõudelt (1099 eurot) perioodi eest 02.06.2020 – 03.09.2021 summas 110,42 eurot ning alates 04.09.2021 kuni põhinõude (1099 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  2. Seega leiab kohus, et T L nõue SA Sillamäe Haigla vastu tuleb rahuldada osaliselt ja kohus mõistb SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 434 eurot (bruto) ning hüvitise

§ 100lg 4 alusel summas 665 eurot (bruto).

Kohus jätab SA Sillamäe Haigla nõude T L vastu tuvastada T L 29.05.2020 töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus rahuldamata. Kohus mõistab SA-lt Sillamäe Haigla T L kasuks välja viivised perioodi eest 02.06.2020 – 03.09.2021 põhinõudelt (1099 eurot) summas 110,42 eurot ning alates 04.09.2021 kuni põhinõude (1099 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või 12 / 13 2-20-17957 hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
  2. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatust ning jätab 20% T L menetluskulusid SA Sillamäe Haigla kanda ning jätab SA Sillamäe Haigla menetluskulud SA Sillamäe Haigla enda kanda.
  3. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 13 / 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.