Obsah (13)

§ 102§ 22§ 29§ 1§ 109§ 31§ 30§ 85§ 89§ 86§ 90§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5032 Tsiviilasi Osaühing Ferran

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada Baltic Railway Group juhatuse liiget Aleksei Vassin (isikukood xxxxxxxxxxx) esitama hiljemalt
2. septembril 2021 pankrotihaldurile Baltic Railway Group täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
3. Kohustada Baltic Railway Group juhatuse liiget Aleksei Vassin (isikukood xxxxxxxxxxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. septembril 2021 kell 10.
5. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Baltic Railway Group kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 1 635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1 962,24 eurot.
8. Ajutise halduri tasu summas 1 000 eurot maksta välja võlausaldaja Osaühing Ferrander poolt 08.04.2021 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „deposiit pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks asjas nr.2-21-5032“ tasutud deposiidi arvelt OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
10. Võlausaldaja Osaühing Ferrander esitas 30.03.2021 kohtule avalduse võlgniku OÜ Baltic Railway Group pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse 28.04.2021 kohtumäärusega menetlusse. 19.05.2021 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning andis võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 09.06.2021, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.
11. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik tegeles majandusaasta aruannetes toodud tegevusalade kohaselt saematerjali tootmisega, jaemüügiga väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge ning puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmisega. Puittoodetest toodeti raudteedele puitliipreid ja prusse, mida kinnitab asjaolu, et 25.05.2020 sõlmis Võlgnik hankelepingu Eesti Raudteega.
12. aasta suvel sai võlgniku juhatuse liige insuldi, mistõttu pidi viibima mitu kuud haiglaravil. Haiglas olemise tõttu jäid maksmata kontoriruumide rendiarved ning selleks hetkeks, kui võlgniku juhatuse liige haiglast välja sai, oli rendileping (aadressil: Peterburi tee 90F-34, Tallinn) juba üles öeldud ning lukud vahetatud. Kogu raamatupidamisdokumentatsioon asus varasemalt nimetatud kontoris, kuid võlgniku juhatuse liikme sõnade kohaselt puudub teave, kuhu dokumendid viidi või kelle käes need olla võiks. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt mõjutas tugevalt ning negatiivselt ettevõtte kasumit ja bilanssi
13. aastal COVID-19 pandeemiast tekkinud olukord. Lisaks COVIDile tegi ettevõtte majandustegevuse keeruliseks juhatuse liikme pikk haiglas viibimine
14. aasta suvel, pärast mida ei olnud võimalik enam võlgnevusi tasuda. Kuivõrd võlgnikult enam uusi töid ei tellitud, tekkis püsiv maksejõuetus. Esialgsetel andmetel puudub võlgnikul väärtust omav ja realiseeritav vara, kuid täpsemad andmed selguvad edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 195 632,98 eurot, kuid täpne võlasumma selgub edaspidise menetluse jooksul. 2 Võlgnikul puudub igasugune vara ja ettevõtte kohustuste maht on ulatuslik. Eeltoodust tulenevalt asub haldur kindlalt seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Eraldi majandusanalüüs pole antud asjas vajalik. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Halduri hinnangul puudusid võlgnikul juba
15. aasta sügiseks vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevus polnud võimalik jätkata tulenevalt juhatuse liikme tervise halvenemisest, mille tõttu pidi juhatuse liige viibima mitu kuud haiglaravil. Võlgniku maksejõuetus seisneb varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud peamiselt, kuid mitte ainult, juhatuse liikme tervise halvenemisest ning pikaajalisest haiglas viibimisest. Samuti on mõjutanud võlgniku maksejõuetust COVID-19 olukord. Haldur on hetkel seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse on tinginud muust põhjusest

§ 22lg 5 mõttes.

Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandal isikul tuleks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 5000 eurot. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus

§ 29lõike 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

1. Kohus tegi 14.06.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5 000 eurot hiljemalt 28.06.
2. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat õigeaegselt ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohus 29.07.2021 kohtumäärusega OÜ Baltic Railway Group pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
3. 13.08.2021 esitas võlausaldaja SIA TAKA M määruskaebuse Harju Maakohtu 29.07.2021 määruse peale ja tasus kohtu poolt nõutud deposiidi summas 5 000 eurot.
4. 09.09.2021 kohtumäärusega tühistas kohus 29.07.2021 kohtumääruse. Kohtumääruse põhjenduse
5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Baltic Railway Group pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Terje Eipre, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. 7.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 195 632,98 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga 3 püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave. 9.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 14.06.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 5 000 eurot hiljemalt 28.06.2021. Võlausaldaja SIA TAKA M on tasunud kohtu deposiitkontole 5 000 eurot. 10.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlgniku juhatuse liige on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste, nimekirjaga. 11.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 12.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 4 13. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1 962,24 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 116,8 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 635,20 eurot, millele lisandub käibemaks 327,04 eurot, kokku 1 962,24 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. 14. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 700,8 eurot välja mõista riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 700,8 eurot ei kuulu hüvitamisele riigi vahenditest, kuna tegemist ei ole võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlusega (

§ 23lg 4 esimene lause).

15. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlausaldaja poolt deposiiti kantud vahendite arvelt, puuduolevas osas jätta võlgniku kanda. 16.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5