KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. september 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-21

) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 1.01.2021 292 eurot).

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Käesoleval juhul on esitatud nõuded elatise väljamõistmiseks oluliselt alla miinimummäära ehk R. K. ülalpidamiseks 197 eurot kuus ja Re. K. ülalpidamiseks 182 eurot kuus. Kostja peab aga põhjendatuks sootuks 150 eurot kuus. Elatise miinimummääras nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Hagiavalduse kohaselt on R. K. igakuised kulud kokku 394 eurot ning Re. K. igakuised kulud kokku 364 eurot. Kohus leiab, et näidatud hagejate igakuised kulud on reaalsed ja usutavad ning kohus peab lubatavaks elatise nõudmisel esitada andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Nagu eelpool toodust näha, siis senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest.
2. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on veelgi konkreetsemalt öeldud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast 3

§ 102

pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi

§ 99

ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt.

§ 102

lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. 7. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, milline annaks kohtule aluse jätta elatise välja mõistmata või vähendada seda veelgi enam allapoole hagiavalduses nõutust. Asjaolu, et kostjal on erinevad kohustused krediidiasutuste ees, ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 102sätestatu mõistes.

Kostja küll märgib, et laenukohustused on seotud hagejate elukohale kostja poolt tehtud kulutustega ning selles osas tuleb tema ülalpidamiskohustust hagejate suhtes vähendada. Kostja ei ole oma vastuses välja toonud, milles antud kulutused seisnevad ning kohtule ei ole esitatud ka mitte ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks. Seega ei ole eelpooltoodu aluseks elatise suuruse vähendamiseks. Kostja maksab küll elatist ka veel kahele lapsele (kellest üks on täisealine, kuid õpib) kokku 200 eurot kuus, kuid ka see ei ole aluseks niigi seaduses sätestatud elatise miinimummäärast väiksema elatise vähendamiseks käesolevas menetluses. Pealegi ei saa täisealist õppivat last lugeda võrdset ülalpidamist vajavana alaealise lapsega (eeldused on erinevad, täisealiste puhul ei kehti miinimummäära sätted). Kostja märgib, et tema töötasu on kuude lõikes erinev (nt veebruaris 306.50 eurot) ning igakuised kulud kokku 1373 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja töötasu olnud ka veebruaris suurem, kui ta kohtule avaldas. Nimelt on lisaks kostja toodud summale 306.50 eurot tasunud tööandja veel täiendavalt 9.03.2021 200 eurot selgitusega veebruari töötasu. Arvele kantud summadest nähtuvalt on siiski kostja töötasu kuus u 500-600 eurot. Samuti nähtub konto väljavõttelt oluline lisasissetulek - kostja teeb enda arvelduskontole märkimisväärsetes summades kuus sularaha sissemakseid (10.12.2020 450 eurot, 8.01.2021 350 eurot, 15.02.2021 350 eurot, 22.02.2021 200 eurot, 19.03.2021 680 eurot, 21.03.2021 1850 eurot). Kuna kostja on enda kuludeks kuus märkinud ka 1373 eurot ja arvestades kõnealuseid makseid, ei ole kohtule usutav, et kostja töötasu on vaid arveldusarvele kantav summa (mis on oluliselt väiksem kostja väljaminekust), vaid kostja saab osaliselt töötasu ka sularahas. Seega on kostja sissetulek kohtu hinnangul oluliselt suurem, kui kostja kohtule näitab ning peale laste vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda elatise vähendamist hagiavalduses nõutust, selles asjas ei ole. Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja põhjendatult pöördus laste nimel elatise nõudega kohtusse. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et alates 1.02.2021 (sellest ajast elatist nõutakse) on kostja tasunud vaid korra 19.03.2021 hagejate seaduslikule esindajale elatist 200 eurot (selgitusega laste raha). Seega on kohtu hinnangul haginõue elatise osas alates 1.02.2021 nii sisuliselt kui õiguslikult igati põhjendatud ning tuleb rahuldada. Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatist. 4