KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg
- august 2021 Kriminaalasja number 1-12-10398 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- detsembri
- a määrus Jevgeni Semjonovile Riigikohtu
- detsembri
- a otsusega nr 3-1-1-114-13 mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Semjonovi (Semjonov; isikukood 38102020318) kaitsja advokaat Otto Preem, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Jevgeni Semjonovi kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohus karistas Jevgeni Semjonovit 22.02.
- a otsusega kriminaalasjs nr 1-1210398 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega, mille hulka arvestas eelvangistusaja 1 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 13.01.
- 1.
- Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.
- a otsusega Harju Maakohtu 22.02.
- a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 1.
- Riigikohus tühistas 05.12.
- a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-114-13 Harju Maakohtu 22.02.
- a ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.
- a otsused mh Jevgeni Semjonovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Sama otsusega tunnistas Riigikohus Jevgeni Semjonovi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistusaja 1 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 13.01.
- 1.
- Tartu Maakohus vabastas 19.01.
- a määrusega Jevgeni Semjonovi kriminaalasjas nr 1-12-10398 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaja pikkusega kuni 12.07.
- Kohus kohustas Jevgeni Semjonovit alluma 24 kuuks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ja lõike 2 p-des 21, 4 ja 9 sätestatud kohustustele mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist ning alluda elektroonilisele valvele 5 kuu jooksul. Kohtumäärus jõustus 04.02.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 06.06.2017 erakorralise ettekande, milles taotles Jevgeni Semjonovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning rikkus keeldu tarvitada narkootilisi aineid.
- Tartu Maakohtu 07.12.
- a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati tagaselja täitmisele Jevgeni Semjonovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus Jevgeni Semjonovi vahistamise. 3.
- Maakohus leidis, et Jevgeni Semjonov oli teadlik talle mõistetud karistusest ning sellest, millistel tingimustel on võimalik karistust kanda vabaduses. Vaatamata sellele on ta katseajaga kaasnevaid tingimusi rikkunud. Arvestades Jevgeni Semjonovi poolt toimepandud rikkumiste laadi ja eelkõige asjaolu, et oma käitumisega (riigist ja elukohast lahkumine) muutis ta võimatuks käitumiskontrolli teostamise, ei näinud maakohus alternatiive vangistuse täitmisele pööramisele. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et Jevgeni Semjonovile Riigikohtu 05.12.
- a otsusega nr 3-1-1-114-13 asjas nr 1-12-10398 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust, tuleb pöörata täitmisele.
- Tartu Maakohus kuulutas 14.06.
- a määrusega Jevgeni Semjonov tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendiks vahistamise. Samuti koostas maakohus süüdimõistetu suhtes nii 03.07.2017 kui ka 04.01.2021 Euroopa vahistamismääruse, millest viimase alusel peeti Jevgeni Semjonov 14.04.2021 Tallinna Lennujaamas kinni. 4.
- Tartu Maakohus kuulas Jevgeni Semjonovi ära 15.04.2021 kohtuistungil ning jättis ta vahi alt vabastamata, sest kohus on 07.12.2017 pööranud kandmata karistuse täitmisele. Jevgeni Semjonovil on õigus vaidlustada tagaselja tehtud karistuse täitmisele pööramise määrus Tartu Ringkonnakohtus Valga kohtumaja kaudu. Maakohus märkis, et kohtul ei ole võimalik määrust tühistada ja isikut vahi alt vabastada, sest küsitlemine ei andnud alust arvata, et täitmisele pööramise määrus tuleks tühistada.
- Tartu Maakohtu 07.12.
- a määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Semjonov, kes palus asi uuesti üle vaadata.
- Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrusega jäeti Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkust ja algusaega. Jevgeni Semjonovile Riigikohtu
- detsembri
- a otsusega nr 3-1-1-114-13 mõistetud ärakandmata karistuse, mis pöörati Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrusega 2 täitmisele, pikkuseks 2 aastat 4 kuud 17 päeva loeti vangistust. Jevgeni Semjonovi karistuse kandmise algusajaks loeti
- märts 2021, mil ta peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni. Määruskaebus jäeti rahuldamata.
- Riigikohtu 02.06.
- a määrusega jäeti Jevgeni Semjonovi määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale, sest KrMS § 384 lg 2 ja § 344 lg 3 kohaselt saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada Riigikohtus vaid advokaadi vahendusel.
- 27.06.
- a registreeriti Tartu Ringkonnakohtus Jevgeni Semjonovi kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu 07.12.
- a määruse peale, milles palutakse maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramise osas tühistada ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
- Kaevatava määruse tõlke sai Jevgeni Semjonov kätte 11.06.2021, millisest ajast tuleb arvestada tema kaebetähtaega Tartu Maakohtu 7.12.
- a määruse vaidlustamiseks.
- Kohus lahendas erakorralise ettekande kirjalikus menetluses selgitamata välja süüdimõistetu seisukohti. Seisukoha kujundamine eeldab erakorralise ettekandega tutvumist. Süüdimõistetul see 15.04.
- a ärakuulamise eel puudus. Jevgeni Semjonovil puudus ka kaitsja, mis välistas tema õiguste tõhusa kaitse. Seega tuleks erakorralist ettekannet maakohtus uuesti menetleda tagades süüdimõistetule kaitseõiguse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS
- (s.o apellatsioonimenetluse) sätteid, arvestades
- peatükis (s.o määruskaebuse lahendamise menetluses) sätestatud erisusi.
- Apellatsioonikohus leiab, et Jevgeni Semjonovi kaitsja kaebus tuleb läbi vaatamata jätta, sest määruskaebus on esitatud pärast KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.
- Jevgeni Semjonov ja tema kaitsja said vaidlustatavast kohtumäärusest teada 15.04.2021, millisest kuupäevast hakkas kulgema maakohtu määruse vaidlustamise 15-päevane tähtaeg. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et kohus rahuldas Jevgeni Semjonovi 28.05.
- a esitatud taotluse kirjaliku tõlke saamiseks ja tõlkis talle Tartu Maakohtu määruse 11.06.2021, mil süüdlane selle ka allkirja vastu kätte sai. Erakorraline ettekanne ja asjas tehtud määrused tõlgiti isikule 14.04.
- a toimunud kohtuistungil suuliselt. Kohtuliku menetluse käigus ei taotlenud süüdistatav venekeelse kirjalikku tõlke saamist. Seetõttu ei olnud kohtul alust arvata, et kirjaliku tõlke puudumine takistab Jevgeni Semjonovil kaitseõiguse teostamist. Seda näitab ka asjaolu, et Jevgeni Semjonov vaidlustas maakohtu määruse iseseisvalt ringkonnakohtus 23.04.2021 ning esitas apellatsioonikohtu 12.05.
- a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule (taotlemata ringkonnakohtu määrusest tõlget). Miks esitas Jevgeni Semjonov taotluse tõlke saamiseks alles 28.05.2021, s.o poolteist kuud pärast maakohtu lahendi tegemist, kui ta oli iseseseisvalt määrused vaidlustanud, taotlusest ei selgu. Maakohtule läkitatud taotluses väidab ta, et „kõik ametlikud kohtudokumendid, kõik otsused, süüdistused, jne., on minule edastatud eesti keeles ning mul ei olnud võimalust tutvuda nendega“. Taotlusest ei selgu paraku, milliseid otsuseid ja süüdistusi Jevgeni Semjonov üleüldse silmas pidas. Olukorras, kus isik ei taotle pooleteise kuu jooksul kirjalikku tõlget, ent vaidlustab edukalt kõik enda suhtes tehtud määrused (osutamata seejuures kordagi ka määruskaebustes, et ta ei saa vaidlustatavast määrusest arugi), on ainetu toetuda argumendile, et Jevgeni Semjonovi kaitseõiguse teostamine oli takistatud. Ehkki seadus tõlke taotlemiseks tähtaega ette ei näe, ei ole mõeldav, et süüdlane 3 näiteks aasta või paar hiljem esitab taotluse tõlke saamiseks ning see annab talle automaatselt uue kaebeõiguse.
- Jevgeni Semjonovil oli võimalik pöörduda kaebeõiguse teostamiseks ka talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja poole. Tartu Ringkonnakohus vaatas Jevgeni Semjonovi määruskaebuse Tartu Maakohtu 07.12.
- a määruse peale läbi kirjalikus menetluses andes menetluspooltele võimaluse esitada kirjalikult seisukohad ning taotlused. Määruskaebemenetluse pooled seda võimalust ei kasutanud. Alles siis, kui Jevgeni Semjonovi enda määruskaebus jäeti Riigikohtus menetlusse võtmata, esitas kaitsja ringkonnakohtule määruskaebuse, milles heidab maakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Miks ei esitanud kaitsja neid argumente ajal, mil osapooltel oli võimalik kirjalikke seisukohti avaldada, määruskaebusest ei selgu. Vastavalt KrMS § 328 lg 1 p-le 2 saab ringkonnakohus eelmenetluses tühistada määrusega kohtuotsuse ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule käesoleva seadustiku §-s 339 sätestatud alustel. Samad põhimõtted toimivad ka määruskaebemenetluses. Praeguses asjas ei tuvastanud ringkonnakohus Jevgeni Semjonovi määruskaebuse menetlemisel kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ning lahendas süüdlase määrusekaebuse sisuliselt.
- Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Maakohtu 07.12.
- a määruse vaidlustamiseks möödunud. Vastavalt KrMS § 326 lg 2 p-le 1 koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 326 lg 2 p-st 1 tuleb Jevgeni Semjonovi kaitsja määruskaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.