Obsah (4)

§ 55§ 249§ 251§ 108

3-21-2042 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2042 Määruse kuupäev 14. september 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Andrei Antonovi esialgse õiguskaitse taotlus (peata

) § 55 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Kohus leiab, et 8.09.2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus erineb nii faktiliste asjaolude kui ka aluse osas 1.09.2021 kohtule esitatud esialgse õiguskatse taotlusest. Nõustuda saab vastustajaga selles, et sisuliselt soovib taotleja Viru Vangla 30.08.2021 käskkirjaga nr 6-3/724-1 määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise peatamist, kuid sellisel juhul ainult pikaajalise kokkusaamise ajaks. 1.09.2021 taotluses soovis taotleja nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise peatamist kogu vaidemenetluse ajaks. Samas 8.09.2021 taotluse põhjendused ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud on teised kui need, mis on esitatud 1.09.2021 esialgse õiguskaitse taotluses. Järelikult, ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks korduva esialgse õiguskaitse taotlusega

§ 55lg-s 3 sätestatud tähenduses.

2 3-21-2042 10. Vastavalt

§ 249

lg-le 1 on esialgse õiguskaitse taotluse võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 6.09.2021 vaide, milles taotles pikaajalise kokkusaamise võimaldamist 14-15.09.2021 kartseris viibimise ajal. Taotluses esitatud abinõu on asjakohane ja lubatav (

§ 251lg 1 p 3).

Taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud. Seega leiab kohus lõppkokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav. 11.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus 12.
2. Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või vähemalt raskendatud. 12.
3. Viru Vangla on seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele õigustatult viidanud vangistust reguleerivatele õigusaktidele. Nimelt sätestab VSKE § 45, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Tuvastatud on taotleja soovinud kokku saada abikaasaga ja viimati oli neil pikaajaline kokkusaamine 29.07.
4. Järelikult ei ole võimalik asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise tõttu oleks kannatada saanud kaebaja VSKE §-s 45 sätestatud subjektiivne õigus. 12.
5. Kohus märgib, et kaebajal on küll kehtiv luba pikaajalisele kokkusaamisele abikaasaga 14-15.09.2021, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et taotlejal oleks õigus igal juhul nõuda sellest loast tuleneva õiguse maksmapanemist. Vangla on ühemõtteliselt andnud kohtule teada, et ajavahemik, mis möödus viimasest pikaajalisest kokkusaamisest abikaasaga on suhteliselt lühike. Kohus nõustub vastustajaga. Lisaks märgib kohus, et taotleja ei ole välja toonud mitte ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, et mis saab juhul, kui 14-15.09.2021 planeeritud kokkusaamine abikaasaga jääb distsiplinaarkaristuse kandmise tõttu ära. Kohtule teadaolevatel andmetel ei keela miski taotlejal peale kartserist vabanemist paluda uuesti pikaajalise kokkusaamise võimaldamist abikaasaga. Seega ei ole välistatud, et taotleja võib abikaasaga uuesti kokku saada juba oktoobri- või novembrikuus. Kohus möönab, et juba planeeritud pikaajalise kokkusaamine ärajäämine võib tekitada teatud ebamugavusi pigem taotleja abikaasale, kuid mitte taotlejale.

§ 249lg 1 eesmärgiks ei ole kaitsta kolmandate isikute õigusi.

12.

1. Täiendavalt märgib kohus, et ei nõustu taotleja väidetega õiguspärase ootuse rikkumise ja topeltkaristuse määramise kohta. Vangla on õigustatult viidanud VangS § 25 lg-le 3, mis kohtu 3 3-21-2042 hinnangul koostoimes VangS § 65 lg-ga 1 ei anna kinnipeetavale võimalust loota, et kunagi lubatud kokkusaamine leiab ilmtingimata aset ka kartseris viibimise ajal. VangS § 25 lg 3 ei anna kinnipeetavale üldjuhul õigust nõuda pikaajalise kokkusaamise võimaldamist kartseris viibimise ajal aga vanglale kaalutlusruumi. Erandiks saab olla vaid vangla algatusel distsiplinaarkaristuse täimisele pööramise peatamine haldusmenetluse seaduse § 81 alusel. Riigikohus on leidnud, et õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta.1 Vangla lubadust pikaajalise kokkusaamise osas ei ole võimalik VangS § 25 lg 3 valguses pidada püsivaks lubaduseks. Loast kõrvalekaldumine tugineb õiguslikule alusele. Seega taotleja viited õiguspärase ootuse rikkumisele on alusetud. Alusetu on ka taotleja väide ebavõrdse kohtlemise osas. Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajaneb kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel.2 Taotleja ei ole täpsustanud, kas teistel kinnipeetavatel, kellele oli väidetavalt lubatud pikaajaline kokkusaamine kartseris viibimise ajal, esinesid samad elulised asjaolud, mis olid taotlejal. Kuna igal juhul võivad faktilised asjaolud olla erinevad (näiteks ei olnud kinnipeetaval perekondlikel põhjustel ammu pikaajalist kokkusaamist jne), ei ole kohtu arvates võimalik teha sellist automaatjäreldust ebavõrdse kohtlemise kohta. Hetkel ei näe kohus, et pikaajalise kokkusaamise ärajätmise tõttu oleks erakorraliselt riivatud kaebaja õigusi. 12.
2. Kohus ei pea samuti taotleja viidet topeltkaristamise keelu rikkumise osas asjakohaseks, kuna selline keeld on sätestatud seaduses. 12.
3. Lõppkokkuvõttes leiab kohus, et taotlejal ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis oleks andnud kohtule võimaluse asuda kaaluma kehtivast reeglist kõrvalekaldumist äärmiselt kahjuliku tagajärje ärahoidmise eesmärgil. 12.
4. Pidades silmas eelpoolnimetatud faktilisi asjaolusid leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. 12.
5. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla ei taotlenud kohtult taotlejalt menetluskulude väljamõistmist. Juhindudes

§ 108lg-st 11 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 1 2 RKHKo 3-3-1-79-09, p 15 RKHKo 3-3-1-65-06, p 25. 4